4-18-6192/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6192

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-18-6192 (2302,18,011860) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Tõlk Ingrid Oja Väärteoasi

O.A kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

26. novembri 2018. a otsusele (üldmenetluses)

väärteoasjas nr 2302,18,011860, millega O.A karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga

100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja LS § 223 lg

2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks Menetlusalune isik O.A (isikukood XXX; elukoht: xxxx) Kaitsja Andrei Tšerednik, Õigusbüroo Ironlaw OÜ Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p ja § -st 2 -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26. novembri 2018. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,011860 osaliselt, s.o osas, millega O.A-le kohaldati lisakaristusena LS § 223 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist jätta kohtuvälise menetleja otsus

1 kuuks. Muus osas muutmata.

2. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o

400 eurot, tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185141748.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit

4-18-6192

täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. kaebus rahuldamata. Jätta menetlusaluse isiku O.A kaitsja EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 avalikult teatavakstegemisest, päeva jooksul alates otsuse s.o 24. jaanuarist 2019. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

26. novembri 2018. a otsusega (üldmenetluses) väärteoasjas nr 2302,18,011860 karistati O.A LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Teokirjelduse kohaselt heideti menetlusalusele isikule ette seda, et Pärnu mnt 6, Tallinn juures kell 16.30 juhtis ta mootorsõidukit ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõidukiga registreerimismärgiga . Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja xxxx xxxx

varalise kahju R L

le. Otsuse kohaselt rikkus isik liiklusseaduse § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteoasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et menetlusalune isik sooritas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas manöövrit (LS § 2 p 37 kohaselt on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige) ning seega lasus tal LS § 33 lg 2 p 8 alusel kohustus mitte takistada teist liiklejat. LS § nõue, et liikleja ei jätkaks

2 p 1 kohaselt on kohustus anda teed (mitte takistada) ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiks sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või kiirust.

3. Otsuse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, põhjendades seda järgmiselt.

3.1. Väärteoprotokollist ei ole võimalik välja lugeda, millest ei ole hoidunud menetlusalune isik ja millise tegevusega ta on tekitanud kahju R Lle, s.o milles seisnes O.A-le etteheidetav tegu. Väärteoprotokollis on viide tõenditele, kuid tõendid ei ole seostatud olustikuga.

Protokollist ega otsusest ei nähtu, millist konkreetset tegu menetlusalusele isikule ette heidetakse ja millised tõendid seda kinnitavad, sh milline oli lubamatu manööver.

3.2. Videosalvestiselt nr CH09 20181026162600 Camera 1 kell 16:26:42 , et nähtub

O.A tegi manöövri ehk ümberreastumise nõuetekohaselt – liikudes kolmandas ehk trammireas ta peatus ja näitas suunatuld, andes sellega märku, et soovib reastuda teise ritta.

Väidetava kannatanu ehk sõiduk on teises reas menetlusaluse isiku sõidukist taga (umbes

R. L

poole auto pikkuse võrra). Samuti on näha, et R. L annab menetlusalusele isikule teed, võimaldades rida vahetada. Seega käitus menetlusalune isik igati nõuetekohaselt. Sama nähtub

4-18-6192

videosalvestiselt nr CH0320181026162600 IP Camera 3. Seega ei ilmne videosalvestistelt, et kokkupõrge oleks toimunud reavahetusel ehk manöövri tegemisel. Samuti ei lange kokku sõidukite vigastused. Samuti nähtub salvestiselt, et sel ajal on menetlusaluse isiku sõiduki peegel terve.

3.3. Videosalvestiselt nr CH04 20181026162600 IP Camera 4 kell 16:26:47-16:26:52 nähtub, et O.A sõidab teises reas ja R. L juhitud xxxx sõidab pooleldi esimeses, pooleldi teises reas ja olles menetlusaluse isiku kõrval hakkab n ö pressima vasakule, suru - des menetlusaluse

isiku teisest reast välja ja põhjustades liiklusõnnetuse. Videosalvestiselt nr CH06

20181026162600 IP Camera

R. L

7 on näha, et l oli piisavalt aega ja ruumi, et sõita ühistranspordireas või peatuda ning vahetada rida vastavalt reeglitele, arvestades, et menetlusaluse isiku sõiduk oli temast vasakul ja le nähtav.

R. L

4. Kohtuistungil ja jäi kaebaja kaebuse juurde ja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. MAAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt heidetakse O.A-le ette seda, et

Pärnu mnt 6, Tallinn juures kell 16.30 juhtis ta mootorsõidukit xxxx ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõidukiga registreerimismärgiga xxxx xxxx, rikkudes sellega LS § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8. Oma tegevusega põhjustas isik liiklusõnnetuse ja varalise kahju R Lle.

7. Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS 69 lg 2 p §

1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.

Vastasel juhul on rikutud VTMS 19 lg 1 p-s §

1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-88- 14, p 6.3).

8. Kohtu nõustub osaliselt kaitsjaga, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus on esitatud süüdistuse sisu arvestades liigselt ole üksikasjalikult kirjeldatud pealiskaudne, kuna selles ei

menetlusaluse isiku manöövrit, mis viis kokkupõrkeni ja põhjustas teisele isikule varalist kahju.

Siiski leiab kohus, et süüdistuse koostoimes väärteoasjale lisatud sisu oli teokirjelduse pinnalt tõenditega menetlusaluse isiku jaoks piisavalt arusaadav, mida kinnitab nii kaebuse sisu kui ka

O.A enda ütlused – vaidlusalune sündmus leidis aset seetõttu ja etteheide on selles, et

4-18-6192

menetlusalune isik ei veendunud juures mootor Tallinnas Pärnu mnt 6 sõidukiga liikudes reavahetusmanöövri ohutuses, liikus kolmandast reast teise ritta, mille tulemusena toimus selle manöövri käigus kokkupõrge teise sõidukiga.

9. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab sõiduki juht ümberreastumisel (liikumine ühest sõidureast teisse) manöövri tegemist enne veenduma, et see

on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid manöövri tegemisel, . Kuna sealhulgas ümberreastumisel, ei tohi juht takistada teisi liiklejaid, ei ole kõrvalreas liikuvatel sõidukitel vastavalt õiguslikku kohustust anda teed ümberreastuda soovivale sõidukile

(kuigi LS § 16 lg 1 kohaselt ei ole siiski lubatav ka selle tegevuse tahtlik takistamine). Sellest reeglist näeb erandi ette LS § 47 lg 1, mis sätestab, et kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile. -

10. Kohtu hinnangul on praeguses väärteoasjas tuvastatud menetlusaluse isiku ütluste ja uuritud videosalvestitega, et menetl kolmandas reas, kui R. L usaluse isik sõiduk asus sõiduk oli teises reas. Seega lasus O.A ümberreastumisel kolmandast reast teise ritta kohustus mitte takistada selles reas liikuvate sõiduki juhtide tegevust. Kohtuistungil uuritud videosalvestisest

(IP Camera 03 alates 16:26:47) ilmselgelt, et menetlusalune isik nähtub kohtu hinnangul takistas o ) nii R. L kui ka ma tegevusega (ümberreastumisel osaliselt ka selle ees sõitva sõiduki juhi liikumist, n-ö trügides oma auto esiosaga kõrvalreas asuvate sõidukite vahele ja takistades sellega nende liikumist. Ka menetlusalune isik kinnitab, et liikus videosalvestisel kirjeldatud viisil, pidades enda tegevust siiski lubatavaks. Kohus märgib, et ümberreastumise soovist märku andmine suunatule sisse lülitamisega ja ka kõrvalreas asuvast sõidukist umbes poole meetri ulatuses ettejõudmine ei anna isikule eesõigust manöövri sooritamisel. Kohtu hinnangul ei nähtu videosalvestisest ega ka menetlusaluse isiku enda kohtuistungil antud ütlustest, et O.A oleks veendunud manöövri ohutuses. nähtub Vastupidi, videosalvestiselt , et R. L

hakkas omas reas kui menetlusalune isik reastus teise liikuma enne või vähemalt samal ajal

ritta

, mis on vastuolus O.A

väitega, et

R. L andis talle teed. Teeandmisena ei ole selles olukorras kindlasti käsitatav

R. L juhitud e trajektoor ehk rea piires paremale hoidmine, sest on ilmne, et ta sõiduki liikumis

üritab mööduda menetlusaluse isiku sõiduki esiosast, mis takistab Xxxxi liikumist. Menetlusalune isik kinnitas istungil, et muretses lapse pärast, kes soovis kasutada tualetti, ja eeldas, et suunatule sisselülitamisel ja teisest sõidukist ettejõudmisel võimaldatakse tal ümber reastuda. Selline kirjeldus viitab hoopis sellele, et ei veendunud tegelikult selles, O.A

et tema manööver ei takista teisi sõiduki juhte ja tema tegevus on ohutu, vaid soovis tingimata kiiresti ümber reastuda ning eeldas, et teised juhid annavad talle teed, lootes kahjulikke tagajärgi vältida. Seejuures jättis menetlusalune isik arvestamata sõidukite vahelist vahemaad ja kindlaks tegemata, et R. L

võimaldab tal kirjeldatud olukorras enda sõiduki ette reastuda.

11. Samalt videosalvestiselt nähtub kohtu hinnangul ümberlükkamatult ka tõsiasi, et ümberreastumisel põrkas O.A juhitud sõiduki

Xxxx parem nurk kokku R. L juhitud sõiduki Xxxx vasaku juhiuksega ((IP Camera 03 16:26:49), kuigi kohtuistungil leidsid kaitsja ja süüdistatav, et kokkupõrke hetke ei ole täpselt näha, ning ka kohtuväline menetleja ei olnud kindel, kas see hetk on salvestiselt eristatav. Samuti väitis menetlusalune isik, et sel ajal sõidukid kokku ei puutunud. Kohtu arvates võis see olla tingitud videosalvestamise vaatamise nurgast ja kiirusest ning tegelikkuses on videosalvestiselt siiski nähtav, et viidatud kellaajal

4-18-6192

toimus teises reas menetlusaluse isiku ja R. L sõiduki kokkupõrge. Menetlusaluse isiku ütlused ses osas on videosalvestisega vastuolus ja on ilmselgelt tingitud oma süü vähendamise soovist.

Seejuures on samalt videosalvestiselt näha, et kuna O.A kiirendab oma sõidukig a,

soovides reastumist lõpetada just enne kokkupõrget, siis tema sõiduki esiosa liigub enne kokkupõrget ülespoole, mis selgitab ka sõiduki själje

R. L vasakul esiuksel oleva muljumi

kõrgust – kõrgemal kui O.A sõiduki parempoolse ehk siis umbes 10 sentimeetrit

esinurga vigastused. Kohtu hinnangul on

sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sh sellele lisatud liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga tõendatud, et sõidukil on

R. L vigastus vasakul juhiuksel,

s.o mul (fotod jumisjälg 23-24). Seevastu ei saa menetlusaluse isiku tegevusega olla põhjuslikult seotud vigastused R. L fototabeli fotodel 21 ja 22

sõidukil, mis on näidatud

– kraapejäljed juhiukse kirjeldatud klaasil ja selle kõrval, sest videosalvestiselt nähtub, et autod ei puutunud kokkupõrke hetkel kokku nii kõrgelt.

12. Kohtu hinnangul ei saa aga väärteoprotokollist kuidagi järeldada, et menetlusalusele isikule heidetakse ette ka hilisemat tegevus R. t, s.o pärast ümberreastumist ehk manöövri lõpetamist

L gu kohtuistungil ekslikult leidis le sõidukile täiendavate vigastuste põhjustamist, na kohtuvälise menetleja esindaja, heites menetlusalusele isikule sel ajal pidurdamata jätmist kui

LS § 16 Esmalt on väärteoprotokollis rikkumine seostatud just manöövri lg 1 rikkumist.

tegemisega ja menetlusalune isik tegi Kohtuistungil uuritud manöövrina ümberreastumist.

videosalvestisest (IPCamera 07 16:26:54) nähtub, et pärast reavahetuse käigus toimunud ko

R. L , pooleldi teises, kkupõrget jääb sõiduk sõitma menetlusaluse isiku sõiduki kõrval pooleldi esimeses reas n-ö surudes O.A sõiduki vasakule, misjärel toimub veel sõidukite kokkupõrge.

Siiski ei ole selline R. L tahtlik tegevus kohtu hinnangul omistatav O.A-le

. i saa välistada, et muud vigastused E

R. L ( sõidukil kraapejäljed juhiukse klaasil ja selle kõrval tekkisid just selle kokkupõrke tagajärjel, ) ning seega ei ole see kahju menetlusalusele isikule etteheidetav.

13. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik O.A rikkus reavahetusmanöövri käigus LS § 3 § 16 lg 1 nõudeid ja põhjustas nii

3 lg 2 p 8 kui ka

sellega liiklusõnnetuse toimumise, mille käigus sai vigastada kuuluv sõiduk

R. L le

(muljumisjälg vasakul esiuksel), tekitades sellega R. Lle varalist kahju. Kohtu hinnangul pani O.A teo toime vähemalt kergemeelsusest, lootes alusetult, et teine sõidukijuht laseb ta nt tulenevalt kohustatud. ö vahele, kuigi ei ole selleks seaduses

14. Karistuse mõistmisel leiab kohus järgnevat. O.A-le on mõistetud põhikaristus ehk rahatrahv, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Võttes arvesse, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest ja R. L sõidukile ei põhjustatud selle teoga märkimisväärset kahju, peab kohus selle karistuse põhjendatuks. Võttes arvesse O.A istungil antud ütlusi sündmuse asjaolude kohta, mille kohaselt manöövri põhjuseks oli lapsel ootamatult tekkinud vajadus, ja ka teise liiklusõnnetuses osaleja järgnevat käitumist, peab kohus võimalikuks jätta praegusel juhul menetlusalusele isikule kohaldamata lisakaristust Kuigi , s.o juhtimisõiguse äravõtmine.

isikut on varem karistatud liiklusalaste rikkumise eest, ei olnud need siiski seotud liiklusõnnetuste põhjustamisega või ohtlike manöövrite, vaid kiiruse ületamisega.

15. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § st 2 tühistab maakohus Politsei

132 p-

- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

4-18-6192

kohtuesindusgrupi 26. novembri 2018. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,011860 osaliselt, s.o osas, millega O.A karistati LS § 223 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõ jäetakse kohtuvälise menetleja otsus tmisega 1 kuuks. Muus osas

muutmata ja kaitsja kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik