3-18-1374/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2019, Tartu Haldusasja number 3-18-1374 Haldusasi J.K. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja J.K. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada J.K. apellatsioonkaebus.

2. Tagastada J.K. le apellatsioonkaebuse lisad.

3. Jätta läbi vaatamata J.K. taotlus tema vabastamiseks apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks ja talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.K. esitas 3. aprillil 2018 Tartu Vanglale taotluse, milles nõudis kambris asuva öötule asukoha muutmist ning kambrisse lüliti lisamist. Taotluse kohaselt mõjub öötuli tema tervisele kahjulikult.

Tartu Vangla jättis 19. aprilli 2018. a otsusega J. K taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et öövalgustuse tugevust ei ole elukambrites kehtestatud, kuid kasutatakse madala võimsusega luminestsents valgusteid. Öövalgustuse asukoht ja olemasolu võimaldavad tagada järelevalve teostamise ka öisel ajal sedasi, et ei pea kasutama taskulampi või sisenema kambrisse. Kinnipeetavatel ei ole õigust nõuda pimedas magamist. Kasutatav meede on eesmärgipärane, proportsionaalne ja ei kahjusta tervist.

J. K esitas nimetatud otsusele vaide, mille Tartu Vangla jättis 14. juuni 2018. a vaideotsusega nr 1-11/141-2 rahuldamata.

2. J.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada kambris olev öölamp ukse kohale ning lisada kambrisse lüliti. Kaebajal on kambris oleva öise valguse tõttu tekkinud erinevad terviseprobleemid.

3. Tartu Halduskohus jättis 16. novembri 2018. a otsusega J. K kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis otsuses järgnevat.

3.1. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust otsustada selle üle, kus öövalgusti asub ning kas kambris on öövalgustus sisse lülitatud või mitte. Öövalgusti paiknemist ega selle kasutamist kehtiv õigus ei reguleeri.

3.2. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et oleks tuvastatud, et tema tervisele mõjub kambris olev öövalgus halvasti.

3.3. Vanglas julgeoleku tagamine kaalub üle kaebaja soovi magada kambris, kus ei põle öövalgus. Kinnipeetavat peab olema võimalik pidevalt jälgida (vangistusseadus – VangS § 7 lg-d 1 ja 2). Vangla peab korraldama julgeoleku tagamiseks kinnipeetavate üle järelevalvet ka öösel (VangS § 66 lg 1). Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 1 sätestab, et järelevalvetoiminguks on isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Määruse nr 44 § 12 lg 1 p 5 ja lg 2 kohustavad vähemalt korra tunnis vanglaametnikke kambrisse sisse vaatama ka öösel. Öövalgustus aitab tagada julgeolekut vanglas.

4. J. K esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

16. novembri 2018. a otsuse tühistamist ja tema kaebuse rahuldamist. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vangla peab määrama talle arstilikku kontrolli, et selgitada välja melatoniini kogus, mida ta tarbima peab. Vale on kohtu arvamus, et kaebaja ei ole tõendanud, et valgus kahjustab kaebaja tervist. Seda kinnitavad kohtule edastatud kaebuse lisad. Apellatsioonkaebuses palus ta end vabastada riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ning määrata talle riigi õigusabi korras advokaat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

7. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

8. Kaebaja on halduskohtule esitanud kohustamisnõude, mille sisuks on taotlus muuta kambris öötule asukohta või lisada kambrisse lüliti, kuna öötuli mõjub kahjulikult tervisele. Oma väite kinnituseks on kaebaja esitanud väljavõtteid ajakirjadest, kus on käsitletud erinevate tegurite mõju unele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt ajakirjas avaldatud artiklite pinnalt järeldada, et nõrgalt valgustatud ruumis magamine mõjub igal juhul tervisele kahjustavalt. Seda saaks jaatada vaid siis, kui kaebaja suudab kohtule esitada tõendi, millest nähtub, et talle endale on meditsiinilistel kaalutlustel näidustatud magamine pimedas ruumis, sest öötuli omab reaalselt tema tervisele negatiivset mõju. Kaebaja vastavasisulised väited on hetkel paljasõnalised. Kaebusest nähtub, et kaebaja üritab lihtsalt oma tervisehädadele mingit seletust leida. Asja materjalide juurde ei ole lisatud kaebaja tervisliku seisundi kohta ühtegi tõendit ning asjaolu, et kaebaja soovis melatoniini näitajate määramist, kinnitab fakti, et puudub arsti otsus selle kohta, et kaebaja peaks magama ruumis, kus puudub öötuli või kus seda oleks võimalik vajadusel sisse või välja lülitada. Kaebaja väited melatoniinitaseme määramiseks vastavate uuringute läbiviimiseks tuleb aga jätta tähelepanuta, kuna halduskohus tagastas 3. septembri 2018. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja nõude, milles ta soovis vastavate uuringute läbiviimist.

9. Kohtupraktikas on seinini leitud, et öötule olemasolu kambris on vajalik järelevalve teostamiseks ka öisel ajal (Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-14-52642, p 23; Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-2125, p 11). VangS § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Järelevalve korraldamise kohustust täpsustab määruse nr 44 § 12 lg 1 p 5 ja lg 2, mille kohaselt tuleb vähemalt kord tunnis kontrollida kambris toimuvat. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks apellatsioonkaebuses esile toodud tervisehädade otsese põhjustajana kambris oleva öötule väidetavat negatiivset mõju kaebaja tervisele, siis ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. Öötuli kambris võib tekitada kaebajale küll ebamugavust, kuid kirjeldatud olukorras saab kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Antud juhul kaalub vangla vajadus tagada julgeolek ja järelevalve vanglas üle kaebaja soovi magada pimedas kambris.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 3¹ eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11. Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse, puudub ringkonnakohtul vajadus apellatsioonkaebuses esitatud kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse ja riigi õigusabi saamise taotluse lahendamiseks. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse lisad.

12. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/