3-19-127/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-19-127 Määruse kuupäev 24.01.2019 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Sergei Stepanovi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes kohtu äranägemisel seonduvalt 23.09.2018 lõunasöögist ilmajätmisega Resolutsioon 1. Tagastada Sergei Stepanovi kaebus haldusasjas nr 3- 19-127; 2. Avalikustada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus; 3. Määrus saata kaebajale.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Sergei Stepanov esitas 20.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel seonduvalt sellega, et vangla jättis talle 23.09.2018 lõunasöögi andmata. Kaebuse kohaselt jäeti kaebaja 23.09.2018 lõunasöögist ilma, mille tagajärjel pidi ta tundma tühja kõhu tunnet ning see alandas kaebaja inimväärikust ja tekitas ebameeldivusi, mis ei kaasne paratamatult vangistusega. Kaebaja kirjutab, et vangla tunnistas oma eksimust ja vabandas, kuid kaebaja leiab, et vabandamisest enam ei piisa, sest sarnast toidust ilmajäämist on juhtunud ka varem (2011. a ja 2016. a). Seega ei ole tegemist esmakordse juhtumiga. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse juurde on lisatud Tartu Vangla 21.12.2018 otsus nr 1-13/205-4, millega vangla on jätnud kaebaja kahjunõude 23.09.2018 lõunasöögist ilmajätmise eest rahuldamata.

Kohtu seisukoht

2. Tutvunud Sergei Stepanovi kaebusega ning Tartu Vangla 21.12.2018 otsusega nr 1-13/205-4, asub kohus seisukohale, et Sergei Stepanovi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

2 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebaja taotleb hüvitist seetõttu, et ta jäi 23.09.2018 (ühel päeval) ilma lõunasöögist. Kuigi kaebaja viitab sellele, et söögist ilmajäämist on juhtunud ka varasemalt, on käesoleva kaebuse esemeks 23.09.2018 toidust ilmajäämine ning sellega kaasnenud kahju, nagu kaebaja kaebuse esimeses lõigus viitab ning millises nõudes on tal läbitud ka kohtueelne menetlus. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on kinnipeetavana õigus saada vanglalt toitlustamist (s.h lõunasööki) ning toidust ilmajätmine on õigusvastane. Samas leiab kohus, et ühel päeval ühest toidukorrast ilmajäämine kujutab endast kaebaja õiguste väheintensiivset riivet. Kaebaja ei pidanud näljatunnet kannatama terve päeva, hommiku- ja õhtusöögist teda ilma ei jäetud. Kahtlemata on tühja kõhu tunne ebameeldiv, kuid kaebaja ei pidanud seda kannatama pikka aega. Õhtusööki talle eelduste kohaselt pakuti. Seega leiab kohus, et kaebaja õigusi küll rikuti, kuid vähesel määral. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul oleks kaebuse rahuldamine ja rahalise hüvitise määramine ka ebatõenäoline, sest ühest toidukorrast ilmajätmine võib küll panna isikut end halvasti tundma, kuid tegemist ei ole nii intensiivse rikkumisega, mis kujutaks endast inimväärikuse alandamist. Inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel saab tugineda Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale ning kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas kirjeldatud sündmus (ühest toidukorrast ilmajäämine) võrreldav sündmustega, mida on EIK-i praktikas peetud väärikust alandavateks (nt täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis). Käesoleval juhul on vangla kaebaja ees ka vabandanud (Tartu Vangla 21.12.2018 otsus nr 1-13/205-4), mida võib pidada piisavaks kompensatsiooniks sellise rikkumise eest.

Lähtudes ülaltoodust kuulub Sergei Stepanovi kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse tema riigilõivust vabastamiseks.

4. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik