3-17-209/72 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg 24.01.2019 Haldusasja number 3-17-209 Haldusasi Jevgeni Rabotinski kaebus Viru Vangla 22.12.2016. a käskkirja nr 6-3/1446 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.04.2018. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – Jevgeni Rabotinski Vastustaja/apellant – Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Lõpetada haldusasja nr 3-17-209 menetlus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.04.2018. a otsus. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus rahuldas 18.04.2018. a otsusega Jevgeni Rabotinski kaebuse ning tühistas Viru Vangla 22.12.2016. a käskkirja nr 6-3/1446.

2. Viru Vangla esitas 18.05.2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 18.04.2018. a otsuse peale.

3. Ringkonnakohus võttis 30.05.2018. a määrusega Viru Vangla apellatsioonkaebuse menetlusse ning kohustas kaebajat sellele 21 päeva jooksul vastama. Kaebaja sai ringkonnakohtu 30.05.2018. a määruse kätte 01.06.2018, kuid apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

4. Ringkonnakohus määras 12.11.2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis teda, et asjas tehakse otsus avalikult teatavaks 14.02.2019.

5. Viru Vangla teavitas 20.12.2018 ringkonnakohut asjaolust, et kaebaja on 04.12.2018 ennetähtaegselt vanglast vabanenud ning seega puudub asjas vaidlustatud käskkirjal tema

2

õigustele jätkuv mõju. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub õigus, mida oleks võimalik tühistamiskaebusega kaitsta. Vastustaja palus halduskohtu otsuse tühistada ning lõpetada asja menetlus.

6. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 31.12.2018. a määrusega esitama seisukoht vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele ning andis kaebajale võimaluse esitada taotlus ja põhjendused tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks. Ringkonnakohus määras kaebajale kohtule vastamise tähtajaks seitse päeva alates määruse kättesaamisest.

7. Kaebaja sai ringkonnakohtu 31.12.2018. a määruse kätte 07.01.2019, kuid oma seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud tühistamisnõudega Viru Vangla 22.12.2016. a käskkirja nr 6-3/1446, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks, kuna ta ei allunud 05.12.2016 korraldusele alluda tööle eluosakonna koristajana. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja on Viru Vangla 22.12.2016. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse ära kandnud. Seega on vaidlusaluse käskkirja kehtivus lõppenud. Riigikohtu praktika kohaselt ei välista haldusakti kehtivuse lõppemine tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist, kui vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi olla kaebaja jaoks ammendunud (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 11). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja olemasolu võib mõjutada kinnipeetava pääsemist avavanglasse, talle erinevate soodustuste kohaldamist, aga ka tema võimalust vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Kõiki nimetatud mõjusid oleks vaidlustatud käskkiri avaldanud kaebajale üksnes ajal, mil kaebaja viibis vanglas. Kaebaja on 04.12.2018 vanglast vabanenud. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtule äratuntav, milline mõju või praktiline tähendus võib vaidlustatud käskkirjal kaebaja õigustele jätkuvalt esineda. Ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse avaldada selles osas oma seisukoht, kuid kaebaja seda ei teinud. Kuna vaidlustatud käskkirja kehtivus on lõppenud ning ringkonnakohtu hinnangul on käskkirja mõju ja praktiline tähendus kaebaja jaoks ammendunud, siis on tühistamiskaebus muutunud ainetuks.

9. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-ga 4 ning lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming on tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust eelpool nimetatud sätte alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse esitada taotlus ning põhjendused tühistamisekaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuks. Kaebaja sai kohtumääruse kätte, kuid ei vastanud sellele kohtu määratud tähtaja jooksul. Ka käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole kaebaja seisukohta ega taotlust kohtule esitanud. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega ning menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

3

10. HKMS § 155 lg-s 3 on sätestatud, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Ringkonnakohus tühistab HKMS § 155 lg 3 alusel Tartu Halduskohtu 18.04.2018. a otsuse.

11. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

12. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul ei olnud menetluse lõpetamine tingitud vastustajast tulenevast asjaolust. Seetõttu puudub alus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)