3-19-137/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-137 Määruse kuupäev 24. jaanuar 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Kalle Räägu (Rääk) kaebus Viru Vangla 16. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-2/320-3 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada Kalle Räägu kaebus. 2. Jätta Kalle Räägu esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav Kalle Rääk esitas 20. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Viru Vangla 16. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-2/320-3 õiguspärasus ja õigustühisus ning õiguskaitsevahendi puudumine kinnipidamisasutuses, selgitades, et nimetatud käskkiri tuleks tühistada. Seejuures taotles K. Rääk enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ning esialgse õiguskaitse korras enda ümberpaigutamist Tartu või Tallinna Vanglasse.

2. Viru Vangla teatas 23. jaanuaril 2019 vastusena kohtu 22. jaanuari 2019. a kohtunõudele, et kaebaja esitas 17. jaanuaril 2019 vanglale vaide (registreeritud 18. jaanuaril 2019 nr 6-12/27-1 all) 16. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-2/320-3 kehtetuks tunnistamise nõudes. Antud vaie on vanglas lahendamisel ning vaideotsust ei ole koostatud. Lisaks märkis vangla, et K. Rääk ei ole Viru Vanglale esitanud Tallinna või Tartu Vanglasse ümberpaigutamisega seonduvaid pöördumisi.

3. Esmalt otsustab kohus kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse (I) ning seejärel annab hinnangu kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele (II).

I

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses taotlenud Viru Vangla 16. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-2/320-3 õiguspärasuse ja -tühisuse tuvastamist, samas selgitades, et nimetatud käskkiri tuleks tühistada. Arvestades, et haldusakti tühisuse võib halduskohus teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel (HKMS § 41 lg 4) ning tühistamiskaebuse lahendamisel hindab kohus ka haldusakti õiguspärasust,

2 mõistab kohus, et kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse Viru Vangla 16. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-2/320-3 tühistamiseks.

5. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

7. Viru Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt registreeriti Viru Vanglas 18. jaanuaril 2019 nr 6-12/27-1 all K. Räägu vaie Viru Vangla 16. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-2/320-3 kehtetuks tunnistamise nõudes, mis on 23. jaanuari 2019. a seisuga veel lahendamisel. Kuivõrd Viru Vangla ei ole saanud 16. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-2/320-3 osas kaebaja vaiet tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamiskaebuse esitamisel.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus K. Räägu kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

9. HKMS § 249 lg 1 esimese lause järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

10. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse enda ümberpaigutamiseks Tartu või Tallinna Vanglasse. Viru Vangla poolt käesolevas asjas esitatud vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglale esitanud esialgse õiguskaitse taotluse sisuga seonduvaid avaldusi. Kuna antud juhul pole sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt pole ka antud hetkel taotluses toodud asjaoludega seonduvat kaebust kohtumenetluses, siis puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Seega on K. Rääk esialgse õiguskaitse taotluse esitanud kohtule ennatlikult.

11. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

3 12. Seonduvalt kohtule esitatud menetlusabi taotlusega vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele ja esialgse õiguskaitse taotlus selle lubamatuse tõttu läbi vaatamata jätmisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik