4-18-6589/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4- -

18 6589

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6589 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi

F.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri 03.12.2018 otsusele väärteoasjas nr 2315,18,006180 Menetlusalune isik

F.S , isikukood , elukoht xxx, Eesti XXX

Vabariigi kodakondsus xxx

, töökoht OÜ Väärtegu

LS 224 lg 2 §

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

LS 224 lg 2 alusel

§ rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot

LS

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena § juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus lisakaristuse osas

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus

otsustas:

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.12.2018 otsus väärteoasjas nr Politsei- 2315,18,006180 muutmata ja F.S-i kaebus rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda 03.12.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Põhja

liikluspolitseinik Liisi Nõmmela väärteoprotokolli koostas 10.11.2018. a F.S

suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette mootorsõiduki Jeep Grand Cherokee

(registreerimismärk ) juhtimist isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli xxx

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,76

+/-0,05 mg/l. Sellega rikkus F.S liiklusseadu

69 lg 3

se (LS) § nõudeid.

2. PPA prefektuuri 03.12.2018. a Põhja otsusega määrati F.S-ile karistuseks LS § 224 lg

2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena . juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks

3. F.S esitas Harju Maakohtul 27.12.2018. a kaebuse vaidlustades otsuse lisakaristuse e

osas.

. Ta on oma Juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmiseks ja pere ülalpidamiseks teo tagajärgedest aru saanud ning kahetseb. jätta kohaldamata Kaebuse esitaja palub lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega.

4. Kohtuväli õustus ne menetleja n 21.01.2019. a esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega. Kaebuses toodud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks alust ei anna.

Kohtuotsuse põhjendused

5. VTMS - 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. § VTMS § 123 lg st

2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). ab ovo

6. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vaidlus puudub selles, et F.S juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Nimetatut kinnitavad tunnistaja politseiametniku ütlused. K P Tunnistaja sõnul pidasid nad Laagna teel kinni sõiduki, mis liikus silmnähtavalt lubatud sõidukiirusest kiiremini. Sõidukit juhtis F.S. Sõiduki juhtimist ei eita ka F.S ise. F.S juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis – alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tõendavad, et tal tuvastati sisaldus 0,76 +/-0,05 mg/l. ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi Menetlusalune isik kõrvaldati PPA 10.11.2018 otsusega sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p

2 alusel. F.S pani teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

7. VTMS § 133 p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

8. Seadusandja hinnang teosüü suurusele nähtub karistusnormist. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi karistatakse rah – atrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni LS § 224 lg .

3 p 1 kohaselt kohus

või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

9. F.S ile on määratud põhikaristus LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, - ena

s.o 600 eurot.

224 lg 3 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena LS § juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. F.S on väljendanud kahetsust kohtule esitatud kaebuses. Kohus loeb seda kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta karistuse määramise põhjenduste osas. F.S on esmane juht, kes omandas mootorsõiduki juhtimisõiguse ca 2,5 kuud enne õigusrikkumise toimepanemist. Eeltoodut kinnitab liiklusregistri väljatrükk. 15.08.2018 on teda karistatud LS 201 lg 2 alusel rahatrahviga, see on tasutud. Nelja kuu jooksul paneb ta toime kaks liiklusalast rikkumist. F.S tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,71 mg/l

, see on kriminaalsele joobele lähedases määras. Karistusregistri andmed (kriminaalkaristus ja kaheksa kehtivat väärteokaristust) annavad alust arvata, et F.S i üldine õiguskuulekus on - madal.

Lisakaristuse mõistmisel peab täida arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. (vt

RKKKo 3-1-1-18-17 p 13). Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi põhikaristus rikkumise asjaolusid ja karistuse eripreventiivse mõju prognoosi arvestades piisavad. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas õiglane. Statistika pinnalt ei saa üldist liikluskäitumist hinnata heaks. Liiklussurmade arv on kasvanud ja sõiduki juhtimine keelatud seisundis suurendab õnnetuste juhtumise riski oluliselt. määratud Põhikaristus on

sanktsiooni keskmises ohtul puuduvad määras ning lisakaristus alla keskmise määra. K alused selle kergendamiseks. Puhtsüdamlik kahetsus karistuse suurust eeltoodud põhjendustel ei väära.

10. Kohtuvälise menetleja otsus jääb muutmata ja kaebus rahuldamata.

11. Karistuse

ne menetleja ning on määranud selleks pädev kohtuväli väärteo menetlemisel on

järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik