2-18-9147/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-9147

Tsiviilasi

AS REHVIMEISTER hagi Real Veod OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.12.2018 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik

ja

tsiviilasja

hind

apellatsiooni-menetluses

Real Veod OÜ apellatsioonkaebus – 2237,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): AS REHVIMEISTER (registrikood

10327110, asukoht Killustiku tee 2, Lagedi alevik, Rae

vald, 75303 Harju maakond), lepinguline esindaja Carlo

Kask

Kostja (apellant): Real Veod OÜ (registrikood 10813253,

asukoht Tehnikumi 7, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harju

maakond), lepinguline esindaja Peeter Malve

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Real Veod OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal

3. Harju Maakohtu 06.12.2018 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks lahendab maakohus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS-i REHVIMEISTER (hageja) esitas 13.06.2018 Harju Maakohtule hagi Real Veod

OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 1732,50 eurot, võla

sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise 326,01 eurot ja viivise põhinõudelt alates

14.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2015. a. oktoobris ja 2016. a.

aprillis hageja poole sooviga teostada kostjale kuuluvale autole rehvide taastamist.

Osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale arved nr 443760 summas 898,02 eurot

maksetähtajaga 04.11.2015 (tl 4) ja nr 451305 summas 834,48 eurot maksetähtajaga

18.05.2016 (tl 5). Kostja arveid tasunud ei ole ning ei ole vaidlustanud arvete sisu

enne kui hagimenetluses. Arvete olemasolust on kostja teadlik, mida tõendab kostja

vastus (tl 43). Hageja poolt teenuse osutamist tõendavad töökäsud (tl 52-54).

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi on tõendamata, arved on alusetult

väljastatud. Kostja on hagejalt teenust varem ostnud, kuid kostja seaduslik esindaja on

alati enda allkirjaga tellimus-töökäsu kinnitanud (töö vastu võtnud) ja arved tasunud.

Hageja töökojas on/oli selline praktika, et pärast tellitud tööde valmimist lubati kliendi

sõidukil lahkuda töökojast üksnes pärast „töökäsule“ allkirja/kinnituse andmist, mis

ühtlasi kinnitab valmistööde vastuvõtmist. Hageja poolt esitatud kirjavahetus (tl 18) ei

seondu hagiga ja selle raames esitatud arvetega. Kirjavahetuses räägib kostja esindaja

kahest praakrehvist, mille ta hagejalt ostis ja mis purunesid juba esimesel sõidul

välismaale, kirjavahetus sisaldab kostja poolt praaktootega seotud pretensioone ja

nõudeid, millel ei ole seost hageja nõuetega.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohtu 06.12.2018 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja põhinõue 1732,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis 326,01 eurot ja

viivis põhinõudelt (1732,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 14.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 500 eurot ning määras, et

menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohus märkis, et ta ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

4. Tulenevalt TsMS §-st 405 lahendas maakohus asja lihtsustatud korras.

Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja osutas kostjale teenust ja kas kostja pidi teenuse

eest esitatud arved hagejale tasuma. Kohus leiab, et kostja oli arvete olemasolust

teadlik, nimetatud asjaolu kinnitab kostja poolt hagejale saadetud vastus hageja e-

kirjale, milles hageja palub kostjal arved tasuda (tl 43). Kohus ei nõustu kostja väitega,

et hageja poolt esitatud e-kirjavahetus ei seondu hagiga, hageja poolt kostjale saadetud

e-kirjas on märgitud ära tasumata arvete numbrid, mis ühtivad hagi aluseks olevate

arvetega. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale teenuse osutamist tõendavad

ka hageja poolt esitatud töökäsud (tl 52-54). Kostja töökäskude osas vastuväiteid ei

esitanud. Kostja väide, et pärast tellitud tööde valmimist lubati kliendi sõidukil

lahkuda hageja töökojast üksnes pärast „töökäsule“ allkirja andmist, ei ole kohtu

hinnangul tõendatud ja nimetatud väitega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja ei

ole arvete aluseks olevat teenust kostjale osutanud.

6. Lähtuvalt eeltoodust ja nähtuvalt asjas esitatud tõenditest, on kohus seisukohal, et

poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tunnustel. Hageja

poolt osutati kostjale teenust 14.10.2015, 04.04.2016 ja 14.04.2016. Kostja on

äriühing, mistõttu oleks kostja pidanud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata

laskma ning teatama hagejale piisavalt täpse kirjeldusega töö mittevastavusest. Kostja

ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale teatanud töö lepingutingimustele

mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kostja teatamine sellest, et tegemist on

praakrehvidega, ligi kaks aastat hiljem, on ebamõistlikult pikk aeg. Samuti ei ole

kostja esitanud tõendeid, et ta oleks hageja poolt esitatud arved vaidlustanud enne hagi

esitamist. Kostja on maininud küll 21.02.2018 e-kirjavahetuses hagejaga lõhkenud

esirehve ja velgi, kuid kostja on märkinud hagiavalduse vastuses, et praaktootega

seotud pretensioonidel ei ole seost hagiga. Seega ei ole kostja pretensioone seoses

osutatud teenusega esitanud.

7. Hageja on kostjale teenust osutanud. Seega oli kostjal kohustus teenuse eest tasuda

(VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 3). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale

teenuse eest esitatud arved tasunud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

põhinõue 1732,50 eurot. Ka hageja võla sissenõudmiskulu 40 eurot on põhjendatud

(VÕS § 1131), kuna hageja on inkassomenetlusekäigus saatnud kostjale

meeldetuletuskirju ning pakkunud kohtuväliseid lahendusi (tl 6). Hageja viivisenõue

on põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

8. Kostja palub 07.01.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Kostjal on õigus otsuse edasikaebamiseks, kuna maakohus rikkus menetluse

läbiviimisel selgelt menetlusnorme. Nimelt edastas maakohus 20.11.2018 kostjale

hageja poolt 15.11.2018 esitatud seisukohad ja tõendid (töökäsud) ja määras kostjale

tähtaja 30 päeva omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Seega tuli kostjal

esitada enda vastuväited ja tõendid kohtule hiljemalt 20.12.2018. Kostja suureks

üllatuseks saabus 06.12.2018, s.o kaks nädalat enne tähtaja saabumist, maakohtu

kaevatav otsus, mistõttu ei saanud kostja enne otsuse tegemist vaielda vastu hageja

tõenditele ja esitada omapoolseid tõendeid. Maakohus rikkus sellega TsMS § 5 lg-t 2.

Kuivõrd kostja ei saanud omapoolseid tõendeid vastuseks hageja 15.11.2018

tõenditele maakohus esitada, esitab kostja uued tõendid koos apellatsioonkaebusega.

10. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja on kostjale teenust osutanud, kuivõrd

selle kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Kohus on märkinud ära poolte

kirjavahetusest tulenevalt kostja poolt esitatud pretensiooni praakrehvide kohta, kuid

jättis tähelepanuta kostja hagivastuse väite, et need ei ole asjassepuutuvad ega seondu

käesoleva vaidlusega. Kuivõrd kohus ei andnud kostjale võimalust hageja tõenditele

vastu vaielda, siis ei saanud kohus otsuses väita, et kostja töökäskude osas vastuväiteid

ei esitanud ehk lugeda selle tõttu midagi tõendatuks. Kostja hinnangul pidi hoopis

hageja tõendama seda, et ta on kostjaga kokku leppinud tööde üleandmises muul viisil

kui „töökäsule“ allkirja andmisega. Kohus ei ole põhjendatud, mis tähendus oli kohtu

silmis hageja poolt esitatud „töökäskudel“, millel ei ole isegi allkirja tehtud tööde

vastuvõtmise kohta.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele

menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS

§ 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

12. Käesolevas asjas esitatud hagi puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg

1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse mh juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 656 lg 1

p 1 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse

põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks

esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku

ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.

13. Käesoleval juhul esitas hageja 15.11.2018 asjas uued tõendid (töökäsud) (tl 52-54).

20.11.2018 kirjaga andis maakohus kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hageja

tõendite osas 30 päeva (tl 56). Seega saabus maakohtu poolt antud tähtaeg 20.12.2018.

Maakohus tegi asjas lõpplahendi enne nimetatud tähtaja möödumist, s.o 06.12.2018.

Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS §

656 lg 1 p 1), kuivõrd ei taganud kostjale võimalust esitada seisukoht ja omapoolsed

tõendid hageja 15.11.2018 tõendite osas. TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et

kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti (RKTKo nr

3-2-1-68-17, p 12). Lisaks on maakohus rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet, kuna

kostjal ei olnud maakohtu rikkumise tõttu võimalik esitada vastuväiteid hageja

tõenditele. TsMS § 5 lg 2 esimese lause järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Selliselt jättis maakohus kostja õigused olulisel määral kaitseta. Eeltoodust tulenevalt

on maakohus otsuse tegemisel selgelt rikutud menetlusõiguse normi ja ringkonnakohtu

hinnangul esineb praeguses asjas arvestatav tõenäosus, et esimese astme kohtus

toimunud menetlusnormi rikkumine võis kaasa tuua ebaõige kohatulahendi tegemise

(vt RKTKo nr 3-2-1-40-13, p 31).

14. Kuivõrd tegemist ei ole rikkumisega, mille ringkonnakohus saaks

apellatsioonimenetluses kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 esimene lause), siis tuleb saata

asi tagasi maakohtule asja arutamiseks. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus ka kaebuse

muid väiteid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka kostja taotlus

uute tõendite vastuvõtmiseks.

15. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja

uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots