1-18-6323/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

24. jaanuar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-6323 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär Keili Rosar

Prokurör

Elle Karm

Kohtuasi Viru Vangla materjalid . vangistusest W C tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

W C XXX . , isikukood , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 05.03.2018 ja lõpp 25.07.2019.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.01.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta tähtaega W C . vangistusest tingimisi enne vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .

W C vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks. W C . on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.10.2018 otsusega KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõistis kohus talle 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis karistuseks kohus W C . -le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistust, suurendades mõistetud 7 kuu pikkust vangistust . le W C- Tartu Maakohtu 06.04.2017

otsusega kriminaalasjas nr 1-17-

2573 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 20 päeva vangistuse võrra. W C W C . karistuse kandmise alguseks luges kohus 05.03.2018, mil . asus kandma Tartu Maakohtu 06.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2573 täitmisele pööratud vangistust.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vangistuses viibib isik esimest korda. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks. Varasemalt on isikut karistatud vägivaldsete kuritegude eest oma lähedaste vastu, varavastaste ja nooremate kui kaheksateistaastaste isikute kallutamise alkoholi tarvitamisele kuritegude eest. Viimati süüdimõistetud grupis sõiduauto ärandamise eest. Soodusteguriks on riskiv ja tagajärgi mitte arvestav käitumine

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit ei toeta eo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

W C . ja avaldas, et taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist läheb esialgu elama vanemate juurde kuniks endale korteri saab . Varem on , vanemate juures on ruumi küll töötanud ehitusel, kuid praegu garanteeritud töökohta pole, sissetulekuks saab olema xxxx. Alkoholi enam tarvitada ei taha, kuna see ei too midagi head kaasa ja vanglasse rohkem sattuda ka ei taha. Saab vanglas algusest peale psühhiaatrilist ravi. Lähedasteks nimetas ema, isa, 3 õde, vanaisa, väikese tütre ja tütre ema, suhted on head, probleeme pole, enne vanglat need xxxx suhted nii h

ead ei olnud. Kinnitas, et hakkab kontrollnõudeid täitma.

Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinn ipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4- korral. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude l toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistus ei ole isikule vajalikku ed eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemise korral elama ema juurde. Majas on kolm tuba ja avatud köök. . W C hakkab elama koos vanaisaga ühes toas, mis on läbikäidav. Teises toas elab ema koos kolme tütre ning elukaaslasega. Elutuba ja köök on ühendatud. luase ülerahvastatud ning . l puudub W C- Kohtu hinnangul on e koht privaatsusele. Arvestades ka asjaoluga, et kinnipeetav pani toime vägivaldsed kuriteod ema ja õe vastu, siis ei ole kohtu hinnangul elukoht . le W C- sobilik vaatamata sellele, et majas elavad isikud on andnud nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Kuna isik võib käituda impulsiivselt, siis võib ta pidevas privaatsuse puudumise ja olmepingete olukorras olla ohtlik pereliikmetele. Seega elukohast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk on olemas.

Kinnipeetava teks on ranenud. lähedas õed ning ema, kellega suhted vangis oleku ajal on pa

Isikul on ka laps, kelle kasvatamisest soovib kinnipeetav tulevikus osa võtta, kuid ainult omadel teatud tingimustel. ul on kriminaalse taustaga tuttavaid ja Samas ei saa jätta märkimata, et isik ta on mõjutatav, kuna on kuritegusid toime pannud grupis.

W C . -l kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut puudub vabanedes töökoht, mis vabaduses ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, kuna isik on pannud toime ka varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. l on küll võimalus Isiku taastada xxxx ning taotleda sotsiaaltoetust, kuid sellest jääb iseseisvaks toimetulekuks ilmselgelt väheks olukorras, kus isikul on tasumata nõudeid summas 2741,14 eurot. Tööjõuturul edukas konkureerimine on samuti problemaatiline, kuna isikul on vähene haridus (erikoolist põhiharidus) ning puudub eriala. Isik alustas vangistuses ehitusviimistluse kursuse läbimist, kuid keeldus sellest, kuna see ei pakkuvat talle huvi ning ta oskavat juba kõike. Kinnipeetava sõnul on ta ehitusel töötanud ning selle kursuse läbimine ei too mingit kasu. Kinnipeetavaga viidi läbi motiveeritud vestlused kursuse läbimiseks, kuid . W C ikkagi loobus eriala omandamisest.

Positiivseks saab lugeda seda, et . W C töötab vanglas majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, vestlused psühholoogiga ning kriminaalhooldusametnikuga perekonnaõiguse, üksteisega arvestamise ja hoolimise teemal, aga samuti ka kriminaalse mõtteviisiga isikute mõju, riskikäitumise tagajärgede, agressiivse käitumise ja viha juhtimise ning probleemide äratundmise ja lahendamisoskuste teemadel. Samas ei ole vangla iseloomustuses märgitud, kuidas kinnipeetav saadud teadmised ja oskused vastu võttis ning kuidas ta individuaalse täitmiskava läbimisel käitunud on.

Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Viimane aasta enne vanglasse sattumist tarvitas ta kanget alkoholi iga päev, ta on seda ka poest varastanud. Alkoholi joobes ärritavad kinnipeetavat erinevad inimesed oluliselt rohkem kui kaine peaga ning seetõttu võib ta muutuda nende suhtes vägivaldseks. Isik on harjunud leevendama psüühilisi pingeid alkoholiga. Samuti tarvitas kinnipeetav alkoholi sellepärast, et ei suutnud enda probleeme lahendada. Hetkel saab . aru, et alkoholi tarvitamine tekitab talle W C kahju.

Vangla hinnangul enesehinnang ning ta on enesekeskne, oma on kinnipeetaval kõrgenenud käitumist analüüsib üksnes formaalselt. Tal on raskusi perega suhtlemisel ning tema hinnangul on kättemaks ning agressiivne käitumine teatud juhtudel õigustatud. Enne vangistust eeldas kinnipeetav kõigilt oma ümbritsevatelt endale meelepärast käitumist või muidu läks nendega kas tülli või lihtsalt minema. Kohtu hinnangul ei ole selles osas kinnipeetava mõttemaailmas muutust toimunud, kuna oma lapse kasvatamises osalemise on ta sidunud tingimusega, et lapse ema oma praeguse elukaaslasega ei suhtleks. Iseseisvumine on . jaoks keeruline, W C kõige olulisemaks on talle iseenda heaolu ja mugavus, alles seejärel võib teistele mõelda. Hetkel soovib kinnipeetav loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid vajab selleks abi ja toetust, kuna üksi ta seda teha ei suuda. W C . on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid

hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus iks, s.o puudub mõistetud karistuse eesmärke veel täidetu veendumus, et .

W C vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, katseaja tingimuste rikkumine, kuritegude vägivaldsus alkoholisõltuvus ning elukoha ja riskiteguri na te sobimatus. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla ning prokuratuur on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Ka märgib kohus, et alkoholivaba keskkond ja töötamine , distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas e siiski

näitavad, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikul positiivset mõju. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Samuti saab kinnipeetav vanglas jätkata talle määratud psühhiaatrilise raviga. Lisaks märgib kohus, et kuna isik viibib vangistuses esimest korda, siis peaks vanglakaristuse mõju tema edaspidisele käitumisele olema eriti tugev.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik