4-18-6554/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuaril 2019.a Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-6554 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

J.R isikukood XXX elukoht xxxx väärteoasi Liiklusseaduse § 22 järgi

3 lg.1

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse kohtuesindusgrupi 21.12.2018.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,18,012772

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1 § 57 lg 1 p 3 § , , VTMS § 132 p 1, 2, 133-135, kohus

otsustas:

J.R kaebus rahuldamata. Jätta

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.12.2018.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,18,012772 jätta muutmata karistuse osas.

KarS § 66 alusel tuleb mõistetud rahatrahv 400 eurot tasuda 4 (nelja) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 100.00 eurot Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200

2210 2377 8606 Swedbankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185153448.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud. 22.11.2018.a. koostati väärteoprotokoll selle kohta, et J.R juhtis 16.11.2018.a. kell

07.45 ajal mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga Nõmmel, Kadaka puiesteel, sõitis x

xxx „Anna teed“ LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile xxxx.

Peale kokkupõrget paiskus xxxx vastu liiklusmärki. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse varalise kahju I Pele, AS-le Xxxx ja tervisekahjustused L L’le, mis on fikseeritud Regionaalhaigla teatises.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.12. 8,012772 2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2302, 1 määrati J.R ’le liiklusseaduse § 22 trahviühikut s.o.

3 lg.1 alusel rahatrahv 100 eurot . Kaebuse sisu.

Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse , sest ei ole nõus ,et põhjustas tervisekahjustusi

L L naalhaiglasse tervise-kontrolli, kuid ’le, kes viidi küll pärast õnnetuse toimumist Regio tervisekahju ei tuvastatud. Kaebaja väitel on jäetud arvestamata õnnetust soodustanud asjaoludega. Kaebaja hinnangul sõitis teine osapool antud teelõigul oluliselt kiiremini, kui lubatud 40 km/h, kuid kohtuväline menetleja ei ole teise osapoole sõidukiirusele hinnangut andnud. Samuti toob kaebaja välja, et Kalda teelt vasakpöörde sooritamine Kadaka puiesteele on väga komplitseeritud, arvestades, et vasakul piirab nähtavust kõrge viadukt ning vaateväli oli manöövrit sooritades piiratud. Samuti on hommikusel tipptunnil paremalt poolt linna suunduv liiklusvool sedavõrd tihe, et see ristmik vajaks reguleerimist valgusfooriga. Eelnevast tulenevalt leiab kaebaja, et määratud rahatrahv on liiga suur, kuid ei eita rikkumist.. Kaebaja soovib oma kaebuse arutamist kirjalikus menetluses, viidates, et kohtuistungil osaleda ei soovi.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning Kohtuväline omapoolse kirjaliku seisukoha.

menetleja on 22.11.2018 koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis J.R mootorsõidukit 16.11.2018 kell 07.45 ajal Tallinnas, Kalda tänava ja Kadaka puiestee ristmikul, ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile ja sõitis „anna teed" märgi LM 221 alt x

xxx talle ette. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju ja tervisekahjustused.

21.12.2018 koostati üldmenetluse otsus, milles leiti, et J.R on toime pannud talle inkrimineeritava väärteo ja määras talle LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses (so. 400 eurot).

Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et J.R-ile inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega tuleb esmalt välja selgitada kas käesolevas asjas on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustused.

Sõiduki x vaatlusprotokollist (tl 18) ja fototabelitest (tl 6- xxx 17) nähtub, et xxxx esiosa on täielikult deformeerunud. Sõiduki xxxx vaatlusprotokollist (tl 19) ja fototabelitest (tl 6-17) nähtub, et x parempoolne esinurk on deformeerunud, katki on ka esiklaas ja kapott. Regionaalhaigla xxx

teatisest'(tl 25) nähtub, et L L on seoses eelpool kirjeldatud liiklusõnnetusega saanud tervisekahjustuse, rindkere põrutuse näol. KarS § 121 kohaselt loetakse tervise kahjustamiseks ka valu tekitamist, seega on kohtuvälise menetleja hinnangul täidetud kõik liiklusõnnetuse koosseisulised tunnused. LS § 2 p 1 kohaselt on anda teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või - kiirust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 4), skeemist (tl 4 pöördel) ja fotost nr 4 (tl 6) nähtub, et menetlusalusel isikul oli kohustus lähtuda liiklusmärgi nr. 221 „anna teed" nõuetest. Nii tunnistaja I P kui ka menetlusalune isik kinnitavad oma ütlustes, et tee andmise kohustus oli just J.R . Liiklusõnnetuse teine osapool liikus sõidueesõigusega teel ja on oma kiiruseks märkinud 50 km/h. Ükski asjas kogutud tõend ei viita sellele, et ta oleks ületanud lubatud sõidukiirust, seetõttu asus kohtuväline menetleja seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustamist saab vaadelda ainult kaebaja seisukohast ja liiklusõnnetuse teise osapoole, I Pe tegevuses puuduvad liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevad tegevused. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult J.R, mistõttu on talle süüks pandav tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 alusel ja kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel.

Karistuste määramise praktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesolevas asjas on 600 eurot. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesolevas väärteoasjas on karistuse määramisel on arvestatud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust kui ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt nii väärteokui kriminaalkorras karistamata. Kõike eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Määratud karistus on seega proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise alustega.

Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 21.12.2018 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et J.R kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt liiklusseaduse § 223 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju võ

00 trahviühikut i ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise eest rahatrahviga kuni 3 , aresti uue kuuni. või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni k

Vaidlust ei ole selles, et J.R juhtis 16.11.2018.a. kell 07.45 ajal mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Nõmmel, Kadaka puiesteel, sõitis „Anna teed“ LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile xxxx. Peale kokkupõrget paiskus x xxx vastu liiklusmärki. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse varalise kahju I Pele, AS-le X ja xxx tervisekahjustused L L’le, mis on fikseeritud Regionaalhaigla teatises.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.12.2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2302, 18,012772 määrati J.R ’le liiklusseaduse § 223 lg.1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 400 eurot . Kaebaja poolt liiklusseaduse § 17 lg.1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Menetlusalune isik J.R oma oma süüd kohtuvälises menetluses tunnistanud, samuti on ta ise tunnistanud , et keeras Kalda tänavalt vasakule Kadaka puiesteele, ei märganud vasakult lähenevat sõidukit ja sõitis sellele ette. Õnnetuse tulemusena sai tema ja abikaasa L L kergelt põrutada. LS § 2 p 1 kohaselt on anda teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või - kiirust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist , skeemist ja fotost nr 4 nähtub, et menetlusalusel isikul oli kohustus lähtuda liiklusmärgi nr. 221 „anna teed" nõuetest. Nii tunnistaja I P kui ka menetlusalune isik

on oma ütlustes kinnitanud, et tee andmise kohustus oli just J.R. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega tuleb esmalt välja selgitada kas käesolevas asjas on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustused. Regionaalhaigla teatisest nähtub, et L L on seoses eelpool kirjeldatud liiklusõnnetusega saanud tervisekahjustuserindkere põrutuse , samuti on põhjustatud varaline kahju I. Paulusele ja AS-le Xxxx. KarS § 121 kohaselt loetakse tervise kahjustamiseks ka valu tekitamist, seega on kohtuvälise menetleja hinnangul täidetud kõik liiklusõnnetuse koosseisulised tunnused, kuigi piisanuks ka ainult varalise kahju olemasolust.

tes leiab kohus, et Väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis hinna J.R’le

süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 17 lg.1 rikkumine s.o liikleja kohustus on tee andmisel juhinduda liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. LS § 2 p 1 kohaselt on anda teed nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist , skeemist ja fotost nr 4 nähtub, et menetlusalusel isikul oli kohustus lähtuda liiklusmärgi nr. 221 „anna teed" nõuetest, seega on Liiklusseaduse sätete rikkumine aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi, s.t. rikkus liiklusmärgi „anna teed“ nõuet ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse , varalise kahju ja tervisekahjustuse J.R-ile rindkere põrutuse näol.

Menetlusaluse isiku J.R teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 22 ettenähtud väärteo

3 lg.1 toimepanemise eest rahatrahviga 100

400 eurot . trahviühikut s.o. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur LS § 223 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades ning see tingis põhikaristusena rahatrahvi sanktsiooni alumises kolmandikus.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuvälise menetluse jooksul ks asjaoluks süü on tuvastatud karistust kergendava tunnistamise, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt m väärteokorras ei ole menetlusalust isikut vare karistatud . Menetlusaluse isiku käitumine viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse reeglina korrektselt .Eelnevast tulenevalt nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga iku süü suuruse ja isikule mõistetava menetlusaluse is karistuse liigi ja määraga. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest.

Arvestades eeltooduga nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et J.R karistamisel toimepandud väärteo eest tuleb kohaldada põhikaristusena rahatrahvi.

Kõigest eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J.R’le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 400 eurot on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus karistuse kergendamiseks ei kuulu rahuldamisele. J.R ei ole varem karistatud ning arvestades teo toimepanemise asjaolusid võib kohaldada KarS § 66 sätteid ja anda menetlusalusele isikule võimalus määratud rahatrahv tasuda ositi 4(nelja) kuu jooksul võrdsetes osades.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik