1-18-3503/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2019, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-3503 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla Kriminaalasi Oleg Gontarenko süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 3, 4

järgi ning Pjotr Gontarenko

ja E.J-i süüdistuses KarS

§ 214 lg 2 p 3, 4 järgi; Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. septembri 2018 otsus Apellant Kannatanu XX Proku

rör Natalja Miilvee Süüdistatavad Oleg Gontarenko isikukood 39110150210; X ; X ; emakeel vene XX XX keel; elukoht X ; X , 4 kehtivat kriminaalkaristust; XX XX tõkend elukohast lahkumise keeld. Pjotr Gontarenko isikukood 39606140211; Venemaa F

öderatsiooni kodanik; X , emakeel vene keel; elukoht X ; X , XX XX XX varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld . E.J isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; X ; XX emakeel vene keel; elukoht X

XX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata: tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsjad Oleg Gontarenko kaitsja Vladimir Sadekov; Pjotr Gontarenko kaitsja Kristina Suvalova ; E.J-i kaitsja Mati Senkel.

2

RESOLUTSIOON 1. tsiviilhagi

Tühistada Harju Maakohtu 13. septembri 2018 otsus Vlatšeslav XX s esitatud mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmise osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada tsiviilhagi Oleg Gontarenko vastu esitatud mittevaralise kahju

XX hüvitise nõude osas täies ulatuses ning osaliselt Pjotr Gontarenko ja E.J-i vastu esitanud mittevaralise kahju hüvitise nõude osas. M kasuks õista XX Oleg Gontarenkolt, Pjotr Gontarenkolt ja E.J-ilt solidaarselt e kahju 3000 eurot. välja mittevaralin hüvitis Lisaks sellele mõista ainult Oleg Gontarenkolt kasuks välja XX 2000 eurot.

3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

4. Kristina Suvalova

Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Pjotr Gontarenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 eurot.

5.

Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatava kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. tel ja kannatanul on

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Oleg Gontarenkole on esitatud süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1, 3, 4 alusel. Pjotr

Gontarenkole ning E.J-ile on esitatud süüdistus KarS § 214 lg 2 p 3, 4 alusel. O. Gontarenkot, P. Gontarenkot ning E.J-i süüdistatakse selles, et nad kooskõlastatult 4. novembril 2017 kella 18:30- - 19:00 vahel nõudsid XX lt alusetult varalise kasu üleandmist, kasutades psüühilist ja füüsilist vägivalda ja tekitades kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Süüdistatavad kohtusid tänava lõpus asuval tühermaal, kuhu XX-ga Tallinnas X

XX O. Gontarenko oli kannatanu eelnevalt kutsunud. Seal nõudis O. Gontarenko kannatanult alusetult 300 euro üleandmist. Kui kannatanu keeldus, ähvardas O.

Gontarenko kannatanut tapmisega, lubades

ta - „teha talle ots peale”. Seejärel lõi XX le autost võetud kurikaga vastu pead ning lisaks rusikaga ühe korra näkku suu piirkonda. Löökidega tekitas ta kannatanule f ja raskeid tervisekahjustusi. üüsilist valu

3

Ründe tagajärjel kukkus. Peale seda sooritas P. Gontarenko kannatanu ähvardamise XX eesmärgil püstolitaolisest esemest ühe lasu õhku, põhjustades kannatanule tõsiseltvõetavat hirmu oma elu pärast. Samal ajal andis O. Gontarenko sõnadega „lõhu tema jalad“ kurika üle E.J-ile . E.J üritaski kukkunud kannatanut kurikaga mitmel korral vastu jalgu lüüa, kuid ei tabanud, kuna kannatanul õnnestus lööke vältida. O. Gontarenko teatas kannatanule, et annab talle ühe tunni nõutud summast vähemalt 50 euro hankimiseks ja üleandmiseks, millega kannatanu tema kallal kasutatud vägivalla mõjul nõustus. Seejärel lahkusid O. Gontarenko, P. Gontareko ja E.J kuriteopaigalt. Samal päeval kella 19:00-19:30 vahel läks P. Gontarenko XX elukohta, Tallinnas XXX maja juurde raha järgi, kus ta sai

SS vahendusel kannatanult nõutud 50 eurot. Kurikaga pähe löömise tagajärjel sai õhkmu

eluohtlikud tervisekahjustused: koljulae r XX rru paremal oimu-kiirupiirkonnas ning kõvakelmepealse verevalumi koos nahaaluse verevalumiga paremal oimu-kiirupiirkonnas.

2. XX esitas tsiviilhagi, milles palus süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista väljapressimisega tekitatud varalise kahju 50 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot. Kannatanu põhjendas mittevaralist kahju sellega, et talle tekitati raske vigastus põhjendamatu

rünnakuga, mille ajal ta tundis hirmu enda elu pärast. Vigastuste tagajärjed mõjutasid oluliselt tema elukvaliteeti ning heaolu. Tal on tekkinud peavalud ning väsimus, tal oli keelatud tõsta ja kanda raskusi ning välistatud oli igasugune füüsiline aktiivsus.

3. Harju Maakohus tunnistas 13. septembri 2018 otsusega Gontarenko O. süüdi KarS 214 lg 2 p- § de 1, 3 ja 4 järgi ja mõistis talle

karistuseks 7 aastat vangistust. KrMS 238 § lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust 4 aasta ja 8 kuuni. KarS § 74 lg 2 ja 5 alusel määras kohus, et karistusest tuleb ära kanda 6 kuud vangistust ning ülejäänud osas jääb karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui O. Gontarenko ei pane 4-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. P. Gontarenko ning E.J-i tunnistas kohus KarS 214 lg 2 psüüdi § de 3 ja 4 järgi ja mõisteti kummalegi karistuseks 6 aastat vangistust. Kohus vähendas ka nende karistusi KrMS 238 lg 2 alusel 4 aastani. § 1/3 võrra, E.J-i 68 lg 1 alusel tema kahtlustatavana kinnipidamise karistusaja hulka loeti KarS § aeg 5. detsembrist kuni 6 detsembrini 2017, s.o 2 päeva. § 73 lg 1 ja 3 alusel jättis kohus KarS nii P. Gontarenko kui E.J-i karistused täielikult täitmisele pööramata, kui nad ei pane 4- aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Vee menetluskulud Gontarenkolt 1250 eurot, l mõistis kohus riigi kasuks välja O. P. Gontarenkolt 2018 eurot ning E.J-ilt 1769 eurot. Tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu XX kasuks välja varalise kahju 50 eurot. Kohus luges tõendatuks, et väljapressimisega tekitati kannatanule varalist kahju 50 euro ulatuses ning rahuldas tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõude osas.

4

Mittevaralise kahju kohus ei rahuldanud. hüvitise nõuet Kohus märkis esiteks, et peavalude ja väsimuse puhul pole tõendatud nende hagis mainitud seotus tekitatud kehavigastusega. Ka leidis kohus, et peavalu ning väsimus ei tähenda isiku elukvaliteedi või heaolu olulist langust. Seejärel märkis kohus: „Kohus leiab, et 5000 euro suurune mittevaralise kahju olemasolu eelpool nimetatud põhjustel on ebaproportsionaalselt suur. Arvestades asjaolu, et isikule tekitati rünnakuga raske tervisekahjustus ei ole moraalse kahju nõude aluseks.“ Veel märkis kohus: „Asjaolu, et isikut rünnati põhjuseta ja temale tekitati raske kehavigastus, et ründamise ajal isik tundis hirmu enda elu pärast on sündmuse kannatanuks olemise loomulik tagajärg, mille eest süüdistatavad saavad karistada. See ei ole asjaolu põhistamaks moraalse kahju suurust, mis kohtu hinnangul on proportsionaalselt arvestades eelneva kohtupraktikaga liiga suur.“ Oma seisukohad võttis kohus kokku järgnevalt: „Kohtul ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada kannatanu kahju suurust tema psüühikas, lähtudes otsust tehes siseveendumusest ning üksnes kohtule esitatud materjalidest ja hagiavalduses toodust. Kohus on seisukohal, et kannatanu, olles läbielanud väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tema suhtes ning hiljem teostatud operatsiooni tõttu on rikutud kannatanu isiklikku õigust, kuid käesoleval juhul ei ole kohtul piisavalt alust mittevaralise kahju rahuldamiseks sellises ulatuses nagu hagiavalduses toodud ning loeb põhjendatuks jätta tsiviilhagi mittevaralise kahju osas rahuldamata. “

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu , kes taotleb kohtuotsuse XX tühistamist tsiviilhagi osas ning hagi täielikku rahuldamist. Kannatanu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud materiaalõigust. Hagi rahuldamata jätmine mittevaralise nõude osas on alusetu vähemalt O. Gontarenko osas, kes võttis hagi täies mahus õigeks. Kannatanu hinnangul tuleks ka teistelt süüdistatavatelt kahjuhüvitis välja mõista, kuna esinevad kõik eeldused ja alused tervisekahjustustest tingitud elukvaliteedi ja valu hüvitamiseks. Kui kohus ei nõustunud kannatanu esitatud hagi summa suurusega, tulnuks kohtul välja mõista õiglane summa kohtu äranägemisel.

5. P. Gontarenko kaitsja K. Suvalova vaidleb kannatanu apellatsioonile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja õige ning selle tegemisel on kohaldatud õigesti materiaalõigust. Apellatsioonis puuduvad põhjendused ja

viited maakohtu otsuse väidetavatele vigadele, kannatanu nõuded ei ole tõendatud ega põhjendatud.

Kaitsja hinnangul on asjas tuvastatud, et kannatanult nõudis raha ning tema suhtes kasutas vägivalda O. Gontarenko. P. Gontarenko tegevuse ning kannatanule tekitatud vigastuste, mille alusel viimane mittevaralise kahju hüvitamist nõuab, vahel puudub põhjuslik seos. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb muu hulgas isikule kehavigastuste tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule

5

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kaitsja hinnangul ei ole 5000 eurot põhjendatud ega vasta levinud kohtupraktikale. Toetudes lisaks eelmainitule ka -le 1 ning kohtuasjas nr 3-2-1-85-08 tehtud VÕS § 140 lg Riigikohtu otsusele, leiab kaitsja, et tsiviilhagi rahuldamine P. Gontarenko suhtes ei ole põhjendatud ega seaduslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et apellats CC ioon tuleb rahuldada osaliselt, mõistes nõutud varalise kahju hüvitise täies ulatuses välja O. Gontarenkolt ning tsiviilhagis taotletust väiksemas ulatuses P. Gontarenkolt ja E.J-ilt.

7. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et O. Gontarenkolt oleks maakohus pidanud kannatanu nõutud mittevaralise kahju hüvitise mõistma välja ainuüksi põhjusel, et O.

Gontarenko võttis tsiviilhagi täies ulatuses õigeks. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on O. Gontarenko vastanud jaatavalt nii esialgsele küsimusele, kas ta tunnistab hagi, kui ka täpsustavale küsimusele, kas ta on nõus nii varalise kui mittevaralise kahju nõudega kannatanu taotletud summas ja on valmis nõutud summad tasuma (kd II, tl. 32). TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tõsi küll, TsMS § 440 lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohtuasjas osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühi ei ole kohus õigeksvõtuga seotud, kui hagi ei võta õigeks kõik kostjad. selt, Sellisel juhul peab aga kohus sama sätte kolmanda lause kohaselt tegema põhjendatud määruse. Maakohus sellist määrust teinud ei ole, st maakohus ei ole esitanud põhjendusi, miks

ta leiab, et tegemist on olukorraga, kus vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt. Hagi omaksvõtu vastuvõtmisest keeldumine TsMS § 440 lg 4 alusel on põhjendatud nn vältimatute kaaskostjate puhul (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67- 12, p 35). See, et hagi põhjendatuse korral vastutavad kostjad solidaarselt, ei tähenda, et tegemist oleks olukorraga, kus

vaidlusalust õigussuhet saaks tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-15, p 9 ja 29. aprilli 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33- , p 10). 08 Eelnevast tulenevalt annab nimetatud apellatsiooni argument aluse tühistada maakohtu otsus tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise taotluse rahuldamata jätmise osas ning hüvitise täies ulatuses väljamõistmiseks O. Gontarenkolt.

8. Apellant on apellatsioonis taotlenud kahjuhüvitise väljamõistmist ka P. Gontarenkolt ja E.J-ilt. Ringkonnakohus leiab, et ses osas tuleb apellatsioon rahuldada osaliselt.

9. Kohtukolleegium peab maakohtu seisukohti, millele ta tsiviilhagi tuginedes jättis mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamata, alusetuks. Maakohtu otsuses olev mittevaralise

6

kahju nõude käsitlus on ebasüsteemne ja vastuoluline ning sisaldab ilmselgelt võlaõigusseadusega vastuolus olevaid seisukohavõtte. Maakohus põhjendab mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamata jätmist nii väitega, et kahju tekkimine ei ole üldse tuvastatud, kui väitega, et nõutav hüvitis on tekitatud kahju arvestades põhjendamatult suur. Maakohtu seisukoht, et mittevaralist kahju ei ole tekkinud, on ekslik. Samuti ei anna see, kui hüvitise nõue on kohtu arvates põhjendamatult suur, alust jätta hüvitis üldse välja mõistmata.

10. Maakohus on otsuses tsiteerinud Riigikohtu seisukohta, et nõude rahuldamisel peab kohus otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Riigikohtu öeldu tähendab, et tsiviilhagi lahendades peab kohus tuvastama, kas kahju hüvitamiseks on tsiviilõiguslik alus. Maakohus seda teinud ei ole. Mittevaralise kahju nõuet käsitledes ei ole maakohus viidanud ühelegi võlaõigusseaduse sättele ega hinnanud, kas selle sätte tingimused on täidetud.

11. Praegusel juhul saab olla tegemist deliktilise vastutusega, mida reguleerib VÕS 53. ptk. Aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist annab VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 punktidega 2 ja 4. Vastavalt VÕS § peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju -le 1043 hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või kannatanu isikliku õiguse rikkumisega;

11.1 Kannatanu on toonud tsiviilhagis välja, et talle tekitati tervisekahjustus ning ta tundis hirmu oma elu pärast. Maakohus on lugenud tõen lt raha väljapressimisel datuks selle, et - XX ähvardasid süüdlased teda tervisekahjustuste tekitamise ja surmaga ning O. Gontarenko tekitas talle raskeid tervisekahjustusi. Maakohus tuvastas, et kui keeldus O. Gontarenkole andmast tema 300 eurot XX nõutud , ähvardas O. teda tapmisega. Seejärel lõi ta le autost võetud kurikaga vastu Gontarenko

XX- pead ning lisaks ühe korra näkku suu piirkonda. Kannatanut kurikaga pähe lüües rusikaga tekitas O. Gontarenko kannatanule ja eluohtlikud tervisekahjustused: koljulae füüsilist valu rõhkmu kõvakelmepeals rru paremal oimu-kiirupiirkonnas ning e verevalumi koos nahaaluse verevalumiga paremal oimu-kiirupiirkonnas. O. Gontarenko ründe tulemusel kukkus pikali. XX P. Gontarenko omakorda tegi kannatanu ähvardamise eesmärgil püstolitaolisest esemest ühe lasu õhku, põhjustades kannatanule tõsiseltvõetavat hirmu oma elu pärast. Ühtlasi hoidis lask teisi juuresolnuid sekkumast. Samal ajal andis O. Gontarenko sõnadega „lõhu tema jalad“ kurika üle E.J-ile . E.J üritaski kukkunud kannatanut kurikaga mitmel korral vastu jalgu lüüa, kuid ei tabanud, kuna kannatanul õnnestus lööke vältida.

7

11.2 P. Gontarenko kaitsja leiab, et P. Gontarenko teo ja kannatanu vigastuste vahel puudub põhjuslik seos, kuna P. Gontarenko ei ole kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. Maakohus on tõesti tuvastanud, et XX-le tekitas kehavigastused just O. Gontarenko. Sellest hoolimata on kohtukolleegium seisukohal, et vara O. lise kahju põhjustamise eest vastutavad Gontarenko, P. Gontarenko ja E.J ühiselt. Esiteks tuleb arvestada, et vastavalt VÕS § 1045 lg-le 4 loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kaasaaitaja VÕS § 1045 lg 4 tähenduses on isik, kes kahju põhjustanud tegu vahetult toime ei pannud, kuid kes aitas oma tahtliku tegevusega kaasa kahju põhjustava teo toimepanemisele (Riigikohtu 1. juuli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72- , p 13 Maakohus on tuvastanud, et P. Gontarenko ja E.J 09 ).

sisuliselt julgestasid O. Gontarenkot

XX ründel. Tänu nende toetuse olemasolule oli O. Gontarenkol vähem põhjust k vastupanu või teiste isikute sekkumist. arta

XX Maakohtu otsuse kohaselt tegi P. Gontarenko püstolisarnasest esemest lasu õhku, mis lisaks XX hirmutamisele hoidis ka teisi juures olevaid isikuid -le appi minemast. XX Teiseks on

XX põhjendanud mittevaralist kahju ka väitega, et ta tundis hirmu oma elu pärast. Maakohtu otsuse tappa kohaselt ähvardas O. Gontarenko XX ning kasutas tema ründamiseks kurikat, millega oli võimalik tekitada raskeid tervisekahjustusi, P. Gontarenko omakorda tulistas pikali maas olevat

õhku, E.J püüdis aga XX korduvalt lüüa kurikaga, mille O. Gontarenko talle andis, kusjuures O. Gontarenko oli soovitanud -l jalad murda. Nende XX asjaolude valguses peab ringkonnakohus usutavaks kannatanu väiteid, et ta tundis tõsist hirmu oma elu pärast. K

annatanule hirmu põhjustamises osalesid kõik süüdlased.

11.3 Kannatanule kehavigastuse tekitamise puhul on VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. Sellest tulenevalt on alusetu maakohtu seisukoht, et kellelegi rünnakuga raske tervisekahjustus kahju nõud e tekitamine ei ole mittevaralise e aluseks. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 nimetavad õigusvastaselt tekitatud kahjuna ka kannatanu isikliku õiguse rikkumisega atanu isikliku õiguse rikkumine võib seisneda tekitatud kahju. Kann muuhulgas tema väärikuse alandamises. Ringkonnakohus peab isiku asetamist olukorda, kus ta peab tõsiselt kartma oma elu ja tervise pärast, tema väärikust alandavaks, seda enam, et tema suhtes tarvitati füüsilist ja psüühilist vägivalda teiste isikute juuresolekul. Kohtukolleegiumi hinnangul on tõsine hirm oma elu pärast, mida kannatanu pidi tundma mõnda aega kestnud mitme isiku ründe ajal käsitatav hingelise kannatusena VÕS § 128 lg 5 tähenduses.

11.4 -le tekitati tervisekahjustused XX ja teda hirmutati tahtlikult. See tähendab, et O. Gontarenko, Gont P. arenko ja E.J tegutsesid süüliselt VÕS § 104 lg 2 tähenduses.

12. Vastavalt VÕS § 128 lg le 5 hõlmab mittevaraline kahju nii füüsilist kui hingelist valu - ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või muu

8

isikuõigus tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb e rikkumisest kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et oma elu pärast hirmu tundmine on kuriteo kannatanuks olemise loomulik tagajärg ning kuna kuriteo toimepanemise eest saavad süüdistatavad karistada, pole kannatanul õigust mittevaralise kahju hüvitisele. Kui VÕS § 1043 tingimused on täidetud, peaks selleks, et kannatanul ei tekiks õigust kahjuhüvitisele, olema erinorm, mis selle välistab. Sellist normi, mis välistaks õiguse mittevaralise kahju hüvitisele maakohtu esitatud põhjendusel, ei ole.

13. Ka see, et maakohtu hinnangul on kannatanu taotletud mittevaralise kahju hüvitis põhjendamatult suur, ei anna alust kahjuhüvitise välja mõistmata jätmiseks. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Seega oleks maakohtul tulnud juhul, kui ta pidas kannatanu hüvitisenõuet põhjendamatult suureks, mõista välja selline hüvitis, mida kohus pidas mõistlikuks. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mis praegusel juhul tähendas kannatanu kohustust tõendada, et ta sai süüdlaste tegevuse tõttu tervisekahjustuse ja ta oli sellises olukorras, milles isik tavapäraselt tunneb hirmu. Hageja huvides on siiski tõendada ka talle tekitatud kehavigastuse tõsidust ja muid kehavigastusega kaasnenud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2007 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-54-07, p 13). Nimelt oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastus (Riigikohtu 20. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 13). e tõttu Need asjaolud võimaldavad teha järeldusi valu ja kannatuste suuruse kohta. See on oluline, kuna 128 lg VÕS § 5 järgi mõistetakse mittevaralise kahjuna eelkõige kahjustatud isiku f a hingelist valu ning kannatusi. üüsilist j Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et sai raske tervisekahjustuse. Isiku ekspertiisi aktiga XX nr 17E- iga nr 17E-

PõI0176 ja täiendekspertiisi akt PõT0009 on tõendatud, et XX tervisekahjustused olid rasked tegemist oli eluohtlike vigastustega. – Lisaks sellele on tsiviilhagis XX märkinud, et tal on tekkinud peavalud ning väsimus, tal oli keelatud tõsta ja kanda raskusi ning välistatud oli igasugune füüsiline aktiivsus. Maakohus leidis, et peavalude ja väsimuse seotus saadud kehavigastusega ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nendib, et XX kehavigastuse saamise järgselt vaevava väsimuse kohta tõendeid on ütlustes ise nimetanud ainsaks päras ei ole.

XX t kallaletungi ilmnenud vaevuseks aeg-ajalt esinevaid peavalusid (kd I; tl. 76). Seda, et need peavalud on tekkinud just - XX le põhjustatud raske tervisekahjustuse tõttu, peab ringkonnakohus tõendatuks. Arvesse tuleb sekahjustusteks olid võtta, et kannatanu tervi koljulae rõhkmurd paremal oimu kiirupiirkonnas ning kõvakelmepealne verevalum koos - nahaaluse verevalumiga paremal oimu-kiirupiirkonnas. Tegemist oli ulatuslike traumadega peapiirkonnas, mistõttu on alust järeldada, et kui kannatanul on just pärast nende vigastuste

saamist tekkinud peavalud, on peavalud tekkinud just tervisekahjustuste tulemusena. Seda

9

järeldust toetab asjaolu, et haigusloo kohaselt on kodusele ravile lubamisel soovitatud XX vajadusel tarvitada valuvaigisteid (kd I; tl. 15). Arvestades seda, kuidas kannatanu on peavalusid kirjeldanud (need tuleb ette vihmase ilmaga ja on sellised, et ta peab kasutama valuvaigisteid), kvalifitseeruvad need kannatused ega pigem mõõdukate alla tähenda ulatuslikku elukvaliteedi ja heaolu halvenemist. Mis puutub kannatanu väitesse, et tal keelati füüsiline koormus, siis haigusloo väljavõttest nähtuvalt oli talle tõesti antud soovitus 3–4 nädalat vältida rasket füüsilist tööd (kd I; tl. 15).

Seega oli kannatanu elukorraldusele. tegemist suhteliselt lühiajalise mõjuga Veel arvestab ringkonnakohus, et O. Gontarenko, P. Gontarenko ja E.J-i tegevuse pärast pidi

XX tundma hirmu oma elu pärast. Vastavalt VÕS § 134 lg- 5 le tuleb arvestada rikkumise raskust ja ulatust hüvitise määramisel ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Tegemist oli tahtliku ründega ning tõendamist ei leidnud, et oleks selleks kuidagi põhjust andnud. XX P. Gontarenko ei ole avaldanud kahetsust ja vabandanud ees. ega E.J XX Arvestades seda, et saadud tervisekahjustus, mille tekitamisele P. Gontarenko ja E.J kaasa aitasid, oli eluohtlik , leiab ja kannatanu pidi tundma hirmu oma elu pärast ringkonnakohus, et hüvitis ei tohi olla väga väike. Arvestades aga seda, et vigastus ei toonud kaasa pikemaajalisi kannatusi ja elukvaliteedi langust, ei ole põhjendatud hüvitis kannatanu taotletud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et P. Gontarenko ja

lt E.J-ilt tuleb – VÕS § 137 lg 1 alusel – solidaarselt . O. Gontarenkoga mõista välja 3000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis Kuivõrd O. Gontarenko võttis õigeks tsiviilhagi, milles nõuti 5000 euro suurust XX mittevaralise kahju hüvitist, tuleb talt mõista välja täiendavalt 2000 eurot.

14. Ringkonnakohus tühistab KrMS § 337 lg 1 p 4 ja 338 p 2 alusel maakohtu otsuse tsiviilhagi mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmise osas. KrMS § 340 lg 4 p 5 alusel teeb ringkonnakohus ses osas uue otsuse, rahuldade O. Gontarenko vastu esitatud mittevaralise s kahju

P. Gontarenko ja hüvitise nõude täies ulatuses ning E.J-i vastu esitatud nõude osaliselt.

15. Apellatsioonile vastuse esitanud P. Gontarenko kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks koos P. Gontarenkole käibemaksuga eurot. Taotluse kohaselt seisnes osutatud õigusabi apellatsiooni 60 ja maakohtu otsusega tutvumises ning vastuse koostamises ning selleks kulus 1 tund. Ringkonnakohus peab taotluses märgitud ajakulu põhjendatuks ning seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda.

Allkirjastatud digitaalselt