2-16-17479/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. jaanuar 2019

Tsiviilasja number

2-16-17479

Tsiviilasi

BGM Ehitus OÜ hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti kaudu) vastu võla väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu)

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Narva linna (Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti

kaudu)

(registrikood:

75029820);

esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja: BGM Ehitus OÜ (registrikood: 12606682);

esindaja vandeadvokaat Rauno Ligi

RESOLUTSIOON

Jätta

Narva

linna

(Narva

Linnavalitsuse

Linnamajandusameti kaudu) määruskaebus rahuldamata ja

Viru Maakohtu 26. novembri 2018 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli BGM Ehitus OÜ (hageja) hagi Narva Linna (Narva

Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi 16. veebruari 2018 otsusega, mis jõustus Tartu

Ringkonnakohtu 10. septembri 2018 otsusega 12. oktoobril 2018. Nii maa- kui ka

ringkonnakohtu otsuse kohaselt on hageja menetluskulud jäetud kostja kanda.

Hageja esitas 6. novembril 2018 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks,

mille kohaselt on hageja menetluskuludeks 10 818 eurot 75 senti (ilma käibemaksuta), s.o

riigilõiv 1100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 9718 eurot 75 senti. Hageja palub määrata,

et väljamõistetavalt menetluskulult tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Hageja

esindaja tunnitasu on 125 eurot ning esindaja on kohtumenetluses teinud toiminguid 77,75 tunni

ulatuses.

Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et kostja on menetlust venitanud, sh

kostja soovis arutada kompromissi, kostja soovis esitada uusi tõendeid, kostja esitas

põhjendamatuid vastuväiteid, mis kõik on menetlust pikendanud ja tekitanud hagejale vajaduse

täiendavate menetluskulude kandmiseks.

Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele põhjusel, et maakohus andis kostjale täiendava

tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastusväidete esitamiseks.

Kostjale oli antud tähtaeg vastavate vastuväidete esitamiseks ja kostjal on olnud võimalus

esitada vastuväited hageja menetluskuludele nii 5. veebruaril 2018 kui ka 24. augustil 2018.

Kostja ei ole nimetatud tähtaegade jooksul esitanud mis tahes vastuväiteid ega pretensioone.

2. Kostja ei ole hageja menetluskulude avalduse osas seisukohta esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 26. novembri 2018 määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks

7850 eurot ning menetluskuludelt viivise alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni lahendi kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Rauno Ligi.

Riiglõiv 1100 eurot on põhjendatud kulu ja kuulub kostjalt väljamõistmisele kogu ulatuses.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi 77,75 tunni ulatuses

tunnitasuga 125 eurot, s.o rahaliselt kokku 9718 eurot 75 senti (ilma käibemaksuta). Hageja on

käibemaksukohustuslane,

mistõttu

on

põhjendatud

menetluskulude

väljamõistmine

käibemaksuta.

Maakohus leidis, et esindaja tunnitasu 125 eurot on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga

ning on asjakohane antud vaidluse olemust ja esindaja ametit silmas pidades.

Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada

õiguse või seaduse analoogiat, mis annaks aluse TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lugeda tsiviilasja keerukaks. Siiski on maakohtu

hinnangul märgitud ajakulu valdavalt aktsepteeritav, muuhulgas ka seetõttu, et poolte

kohtueelne suhtlemine on olnud arvestatavas mahus ja on eeldanud suhteliselt mahuka materjali

läbitöötamist. Samas ei ole põhjendatud juba eelnevalt läbitöötatud materjali ringkonnakohtu

menetluses uuesti läbitöötamisele kulunud aeg. Ka asjas toimunud suuline menetlus, sh

kompromissläbirääkimised, ei tee seda õiguslikult keerukaks ega sedavõrd mahukaks, et

taotletud ajakulu oleks õigustatud.

Arvestades menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine

ja kasutamine, et teine menetlusosaline peaks hüvitama õigusabikulusid analoogsete menetluste

keskmist ajakulu ületavas ulatuses. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja poolt hüvitamist

eeldavaks ajakuluks arutelusid ja suhtlemisi kliendiga, luges kohati põhjendamatuks kulusid

istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele märgitud aja osas. Samuti leidis maakohus,

et kulud apellatsioonimenetluses on ülepaisutatud, kuivõrd selleks ajaks oli hageja vaidluse

asjaolusid ainuüksi ajatabelist nähtuvalt ilmselgelt juba mitmeid kordi läbi analüüsinud ja seda

nii kohtueelselt kui ka esimese astme kohtu menetluse ajal.

Lepingulise esindaja ajakulu sõidule ei kuulu vastaspoolelt hüvitamisele, mistõttu arvestades

istungite tegelikku kestust ja istungitega seonduvalt kalkulatsioonis samal ajahetkel toimunuks

märgitud muid toiminguid, on maakohus vähendanud ka vastavad kuluartikleid.

Maakohus luges põhjendatuks vähendada ajakulu kokku 23,75 tunni võrra.

Maakohus leidis, et põhjendatud tunnihind õigusabile antud asjas on 125 eurot käibemaksuta

ning põhjendatud ajakulu kokku on 54 tundi, s.t hageja põhjendatud menetluskulu õigusabile

on 6750 eurot. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 kuulub hageja taotlus menetluskuludelt viivise

arvestamiseks rahuldamisele.

Maakohus jättis hageja vastusväite kohtu tegevusele rahuldamata. Alates 1. jaanuarist 2015

kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et tsiviilasjades,

milles lõpplahend on tehtud, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud,

määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177

lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja

ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele

vastuväite esitamiseks (Riigikohtu 11. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22;

9. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 19).

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus osas, millega määrati kindlaks ja mõisteti kostjalt välja menetluskuludena

õigusabikulud summas 6750 eurot, ja teha selles osas uus lahend, millega vähendada hageja

õigusabikulud mõistliku ulatuseni. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele hinnata ka ühe tööühiku, s.o tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu

13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja leiab, et hageja esindaja

tunnitasu 125 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole mõistlik. Riigikohtu praktika kohaselt on

mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti

ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel

arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus

esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.

Seega tuleb jätta arvestamata aja, mis hageja esindajal on kulunud muudele tegevustele.

Umbes

ühe

lehekülje

menetlusdokumendi

koostamisele

võiks

professionaalsete

õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt

dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Lähtudes asjaolust, et

käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega (millele osutas ka

maakohus), ühe lehekülje koostamise kohta tuleb arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi.

Hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtus esindamisel

on kokku 18,72 tundi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Vastuse kohaselt on maakohus määruses teostanud oma kaalutlusi diskretsiooni piirides ning

määruskaebusest ei nähtu etteheiteid, milles oleks maakohus ületanud oma diskretsioonipiire.

Maakohus on juba oluliselt vähendanud väljamõistetavaid menetluskulusid ning esitanud oma

põhjendused väljamõistetavate menetluskulude osas.

Maakohus leidis, et esindaja tunnitasu 125 eurot on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga

ning on asjakohane antud vaidluse olemust ja esindaja ametiseisundit silmas pidades. Hageja

vastuse kohaselt on tegemist pigem madala tunnihinna määraga ning kohtupraktikas on

aktsepteeritud oluliselt kõrgemat tunnihinda, sh on ka hagejat esindanud vandeadvokaadi

tunnihind tavapäraselt kõrgem.

Kostja lähenemine, et menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamine vastab 40 minutile, on

ebaõige.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega ei

ole maakohtu määruse tühistamise aluseks.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku kulu osas summas

6750 eurot. Kostja ei vaidlusta kostjalt hageja kasuks riigilõivu väljamõistmist ega selle suurust.

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud

määruses diskretsioonipiire ületanud.

8. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et antud vaidlust ei

saa lugeda keerukaks. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea

kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust

eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult

analüüsinud hageja lepingulise esindaja toiminguid ning maakohtu seisukoht nende toimingute

põhjendatuse ja vajalikkuse üle jälgitav ning põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul peab menetlusosaline menetluskulusid tekitades käituma

ratsionaalselt. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale tsiviilasjas teenuseid 77,75

tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sellises ulatuses ei saa

teenust pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on põhjendatult vähendanud osa toimingute

ajakulu ning puudub alus selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on ajakulu

vähendamist määruses põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et asja materjalide ja kohtudokumentide

analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja

õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav

menetlusdokument. Ringkonnakohtu juhib tähelepanu, et maakohus on sellega menetluskulude

kindlaksmääramisel ka arvestanud ning vastavalt sellele hageja esindaja põhjendatud ajakulu

vähendanud.

9. Vastuseks määruskaebuse väitele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus on õigesti leidnud, et hageja esindaja tunnitasu 125 eurot (ilma käibemaksuta) on

kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ning on asjakohane vaidluse olemust ja esindaja

professionaalsust silmas pidades. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele

sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Vastupidine kostja väide ei ole põhjendatud.

Riigikohus juba 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges tavapäraseks tunnitasu 147

eurot 49 senti käibemaksuga.

Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 eesmärk hinnata menetlusosalise esindaja

õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning

põhjendamatu on rahuldada õigusabikulu taotlust lähtuvalt teoreetilisest ajakulust, s.o

määruskaebuse kohaselt 40 minutit, ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Seega ei ole

põhjendatud määruskaebuse arvestus hageja esindaja ajakulu kohta.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke