1-18-8530/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. jaanuar 2019, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22

Kriminaalasja number

Kriminaalasi

1-18-8530 (kohtueelses menetluses nr 18284000421)

X.Y (X.Y)

lg 1 süüdistuses KarS § 424 järgi, lühimenetluses

Kohtunik Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Berit Pool ja Kätlin Lumi

abiprokurör Ken Kiudorf Süüdistatav

Kaitsja X.Y (isikukood: XXX; elukoht: - xxxx xxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx )

vandeadvokaat ( Nikolai Kõiv riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes (KrMS) , kohus otsustas: kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 1 p 4 ja lg 2

1. X.Y

424 lg 1 talle karistuseks 1 ( ) aasta Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista üks vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 (kaheksa

) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata X.Y-l eelvangistuses viibitud aeg 05.-07.10.2018, s.o 3 (kolm) päeva, mõistetud karistusaja hulka ja lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud 27 seitse

(kakskümmend ) päeva vangistust.

KarS § 4 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, ) kuud 27 (kakskümmend

7 (seitse seitse) päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui X.Y ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s - kontrolli nõuded: 1) xxxx-xxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata on käitumiskontrolli ajal , et X.Y kohu atud mitte st tarvita alkoholi. ma

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata käitumiskontrolli ajal , et X.Y on kohustatud osale

ma sotsiaalprogrammis (liiklusohutuse programm).

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena X.Y-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha X.Y-lt (kaheksasada ) eurot ja

210 (kaks ) eurot. kümme riigi õigusabi tasu sada kümme Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud ü kümmend 1020 ( ks tuhat kaks ) eurot tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetlusk kaheksakümmend ulu osa 85 (

viis) eurot tasumistähtaeg on iga kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saade mõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud ta, kui süüdi

Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos) - -posti , mis edastatakse süüdimõistetu posti või e aadressile. Makseinfo tehakse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kättesaadavaks ka kantseleist või toimiku süsteemi vahendusel e- (https://www.e-toimik.ee/).

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis Apellatsiooniõigusest

23. jaanuar 2019.a. loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskae kohtumajale 15 päeva bus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja jooksul - juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Kui isiku juhtimisõigus on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS § 128 lg s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus - juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3).

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Süüdistuse kohaselt süüdistatakse X.Y (X.Y) selles, et tema juhtis 05.10.2018 kella 13:51 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Paistu külas Paistu tee 2 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,13 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus X.Y kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani X.Y toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseerit ud kuriteo.

II Menetluse käik ja kohtus uuritud tõendid

Kriminaalasja X.Y

424 lg 1 süüdistuses KarS § järgi lahendas kohus süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lühimenetluses KrMS §

238 sätete kohaselt. -de 233-

Kohtuliku X.Y ning uuriti poolte uurimise käigus kuulati ristküsitluse vormis üle süüdistatav taotlusel järgmisi tõendeid: kirjalikke

1)

tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükk (tl 1); 2) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 3 – 3 pöördel

); 3) tunnistaja Olev Kookla

ütlused (tl 5 – 5 pöördel); 4) maanteeameti päringu vastused (tl 19, 22 );

5) isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 12-13 ); 6) karistusregistri väljatrükk (tl 29-32 ); 7) politseiinfosüsteemis registreeritud juhtumid, kus seotud isikuks on X.Y (tl 24-28 pöördel); 8) taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 34 ) ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise mää -34p, 53-54 rus (tl 35-36).

III Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. kurör taotles Pro X.Y tunnistamist süüdi KarS § lg 1 ma karistamist minimaalselt 9 kuu pikkuse järgi ja te vangistusega. K

uivõrd kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, siis vähendada nimetatud karistust 1/3 võrra ning mõista X.Y-le karistuseks 6 kuud vangistust, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kandmisele kuuluv karistus on 5

3 päeva, mille vältel oli isik kahtlustatavana kinnipeetav. kuud ja 27 päeva. Mõistetav vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kui X.Y ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning KarS § 75 lg 2 p es 2 ja 8 nimetatud täiendavaid kohustusi, -d milleks on kohustus mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja läbida sotsiaalprogramm, mille eesmärgiks on taolist liiki kuritegude ärahoidmine. taotles prokurör Lisakaristusena X.Y-lt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära juhtimisõigus minimaalselt 6 kuuks. Samuti taotles prokurör X.Y-lt välja mõista menetluskulud kaitsjatasu 210 eurot ja sundraha 750 eurot.

Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud X.Y ja tunnistab end

X.Y avaldas, et ta süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. töötab Soomes ning vajab juhtimisõigust selleks, et sõita Soomes töökohta, mis asub 20 km kaugusel.

Kaitsja leidis, et X.Y pani toime kuriteo, . X.Y ei mis on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi vaidle vastu teo asjaoludele ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kaitsja nõustus prokuröri poolt taotletud põhikaristusega. Kaitsja leidis, et X.Y-le kohaldatav vangistus, tuleks jätta täielikult täitmisele pööramata kohaldades katseaega, mis võib olla pikem prokuröri poolt taotletust. Kaitsja ei pidanud vajalikuks X.Y-le katseajaks käitumiskontrolli kohaldamist. Samas ei nõustunud kaitsja X.Y-lt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, kuna X.Y-l puudub sellisel juhul võimalus kasutada autot Soomes asuvale töökohale sõitmiseks

. Kaitsja taotles menetluskulud määrata tasumisele ositi maksetena.

IV

Kohtu seisukoht süüdistuse osas

1. statava X.Y Kohus leiab, et süüdi süü KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud ja põhjendab eeltoodud seisukohta alljärgnevalt.

2. Kohus märgib seda, et käsitletavas kuriteoepisoodis puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus süüteo faktilistes

asjaoludes ning süüküsimuses.

3. Esmalt tuleb kohtul süüdistuse põhjendatuse hindamisel anda hinnang selle kohta, kas süüdistuses märgitud ajal ja kohas s.o 05.10.2018 kella 13.51 ajal Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Paistu külas, Paistu tee 2 asuva hoone lähistel juhtis süüdistatav X.Y mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga ja seejärel anda hinnang selle kohta, kas süüdistatav oli XXX XXX mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes käesolevas asj . Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolud as uuritud tõendite pinnalt usaldusväärselt tõendamist leidnud.

Politseiametniku Olev Kookla tunnistajana antud -5p) ta peatas 05.10.2018.a. ütlustest (tl 5 nähtub, et kella 13.51 ajal koos patrullpolitseinik Innar Malleusiga alarmsõiduki märgutulesid kasutades kontrollimiseks , Paistu külas Paistu tee 2 hoone juures, Holstre suunas sõitva sõiduauto Volkswagen Sharan, registrimärgiga . Varem oli tulnud häirekeskusesse teade, et antud sõidukit juhtiv XXX XXX isik on alkoholijoobes. Kontrollimisel selgus, et Volkswagen Sharani registrimärgiga XXX XXX juhtis X.Y , kellel olid sõidukist väljudes nähtavad alkoholijoobe tunnused ning tema poolt väljahingatavas õhus oli tunda tugevat alkoholilõhna. Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti X.Y joobeks 1,13 mg/l.

Lisaks eeltoodule kinnitab mootorsõiduki juhtimise fakti ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 3-3p), millest ilmneb, et X.Y , kes juhtis 05.10. Volkswagen Sharan 2018.a. sõidukit registreerimismärgiga XXX XXX , otsustati 05.10.2018 kell rvaldada

13.51 kõ mootorsõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 12-13) nähtub, et süüdistatav peeti kinni

13.52 s.o vahetult pärast mootorsõiduki juhtimiselt 05.10.2018 kell kõrvaldamist. Süüdistatava kinnipidamise kohaks Viljandi vald, Paistu küla, on Viljandi maakond, Paistu tee 2 juures, mis langeb kokku süüdistuses kajastatud kuriteo toimepanemise kohaga. hus Ko märgib, et ka süüdistatav ei ole kohtuistungil antud ütlustes vaidlustanud, et ta süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis.

Liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. LS § 2 p 19 kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit. LS § 2 p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. KarS § 424 mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus asjaolus, et X.Y tegutses süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta juhtis sõiduautot Volkswagen Sharan registreerimismärgiga gemist on sõiduautoga, mis on LS § 2 p XXX XXX . Te -de 3, 40, 71 kohaselt on mootorsõiduk, ning süüdistatav oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist s.t, et t

a mõjutas juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda ja kiirust

4. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht asjaolus, kas mootorsõiduki juhtimisel oli süüdistatav joobeseisundis. - X.Y Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 3 3p) nähtub, et kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust oli tunda alkoholi lõhna ning otsustati 05.10.2018 kell 13.51 X.Y . kõrvaldada sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel

Tunnistaja Olev Kookla ed (tl 5-

1) ütlus 5p) ja väljatrükk tõendusliku alkomeetri näidust (tl kinnitavad

on 05.10.2018.a. kasutatud , et süüdistatava joobeseisundi kindlakstegemisel mõõtevahendina tõenduslikku alkomeetrit. Süüdistatav on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning süüdistatavale on tutvustatud enne alkoholijoobe tuvastamist korrakaitseseaduse § 38 lõikes 2 sätestatud õigusi ( Eelmärgitud väljatrükist nähtub tl 2). , et mõõtevahendit on taadeldud – 00062 ja tema töökorras tunnistus nr TTRC-18- olekut on kontrollitud: test kontr.nr.: 00020. alkomeetri lugemi kohaselt X.Y-l Tõendusliku mõõdeti alkoholisisaldust esimesel sel 1,26 mg ja teisel

mõõtmi mõõtmisel 1, mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning võttes arvesse laiendmääramatust mg/l kohta saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 1, 0,12

13 mg/l.

Süüdistatav ütluse (tl 48 pöördel – 50 pöördel), millest nähtub, et X.Y on kohtuistungil andnud d

ta asus 05. oktoobril 2018.a. , olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. X.Y mootorsõidukit juhtima kinnitas oma mist alkoholi ütlustes, et ta oli tarvitanud enne mootorsõidukit juhtima asu samal päeval 0,25 liitrit viina ja 3- (

4 õlut tl ).

KarS § 424 lg näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega väljatrükiga tõendusliku alkomeetri näidust ev Kookla ütlustega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et süüdistatav oli ja tunnistaja Ol mootorsõidukit juhtides Süüdistatav ei ole kohtuistungil antud ütlustes eelmärgitud alkoholijoobes.

asjaolu vaidlustanud.

Eeltoodust lähtudes loeb kohus asjaolu, et süüdistatav X.Y juhtis süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas Volkswagen Sharan mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX XXX ja olles seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1, mg/l kohta usaldusväärselt tõendatuks.

Seega on X.Y oma teoga realiseerinud objektiivse teokoosseisu KarS § 424 lg järgi. Kohus leiab, et süüdistatav pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime X.Y kavatsetult. KarS § 16 lg seab eesmärgiks süüteo

2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta koosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus järeldab süüdistatava kuritegu toime panna süüdistatava be määra kavatsetust l tuvastatud alkoholijoo

arvestades. kavatsetusele tema

Samuti viitab süüdistatava ütlustest nähtuv asjaolu, et süüdistatav asus mootorsõiduki rooli eelnevalt teades endal joobe olemasolu. X.Y oli enne ütlustest nähtub, et ta mootorsõiduki juhtimise alustamist tarvitanud alkoholi ning olukorras, kus ta alustas sõi autoga tu, seadis ta enesele eesmärgiks mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

V Kohtuotsuse põhjendused karistuse osas

KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid.

Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 3-1-1-63-14) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni - keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

X.Y poolt toime pandud KarS § 424 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette kuni kolmeaastase vangistuse. rahalise karistuse või Sanktsiooni keskmine määr on aasta 6 kuud vangistust. Karistusliigi kohaldamisel kohus, X.Y-l alkoholijoobe märgib et suhteliselt suurt arvestades ei pea arvulist näitajat kohus põhjendatuks süüdistatavale rahalist karistust kohaldada. Kohus leiab, et süüdistatava süü suuruse hindamisel tuleb arvestada lisaks isiku süüteo asjaoludele, ka alkoholijoobe arvulist näitajat ning varasemat karistatust.

Kohtu hinnangul on X.Y süü kuriteo toimepanemisel suur isi kavatsetult. Lisaks eeltoodule on põhjusel, et k pani süüteo toime oluline märkida, et 2018.a. mõõdeti 05.10. X.Y-l alkoholisisalduseks 1,13 väljahingatavas õhus mg/l, mis ületab näitajat LS § 69 lg 2 p 1 mõttes väljahingatavas alkoholisisalduse minimaalset (s.o õh 0,75 milligrammi üheliitri kohta) ligilähedaselt Karistusregistri väljavõtte kohaselt us 1,5 korda. X.Y-l kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, isik omab kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi (tl 29-32).

Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse, mida süüdistatav avaldas kohtuistungil KarS § s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud (tl 49). - käsitletavas kuriteoepisoodis puuduvad. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendava asjaolu olemasolu vangistus, , leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista mis jääb määra. Seega on põhjendatud KarS § 424 lg 1 allapoole sanktsiooni keskmist X.Y-le järgi mõista KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3

karistuseks 1 aasta vangistust. tuleb võrra ja mõista karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel arvata

8 kuud vangistust. X.Y-l eelvangistuses viibitud aeg 05.-07.10 misele .2018, s.o 3 päeva, mõistetud karistusaja hulka ja lugeda temal veel kand kuuluvaks karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009.a. otsuse nr 3-1-1-10-09 p-s 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Arvestades asjaolu, et X.Y-l kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus KarS § 74 sätteid kohaldades, et tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ning tingimisi jäetakse vangistus X.Y suhtes kohaldamata, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lähtudes - kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. Kohus märgib, et X.Y ristküsitluses antud ütlustega leidis tõendamist, et kui X.Y on alkoholijoobes, siis ta ei mõtle oma teo tagajärgedele Pärast alkoholi tarvitamist istus . ta m de tuua ning m ootorsõiduki rooli põhjusel, et oli naabrile vaja alkoholi juur ootorsõidukit juhtima asudes oli teadlik oma joobest (tl 50).

Süüdlase isikut iseloomustavad politseiinfosüsteemis registreeritud juhtumid, kus seotud isikuks on X.Y . Juhtumist nr 3100180157426 nähtub, et 08.04.2018 olles alkoholijoobes on X.Y joobe tõttu käitunud ebaadekvaatselt ning politsei tööd segavalt, mistõttu toimetatud kainenema (tl 27 p). Juhtumist nr 3100180120868 nähtub, et on ta 21.04.2018.a. tuli politseil sekkuda põhjusel, et X.Y-l tekkis tüli oma vennaga ühise viina joomise käigus (tl 28). Juhtumist nr 3100180230585 nähtub, et alkoholijoobes X.Y-l oli tekkinud tüli oma elukaaslasega (tl 26). kriminogeensed Seega eelmärgitut kokkuvõttes tuleb nentida, et X.Y riskid seonduvad alkoholi tarvitamisega.

Võttes arvesse kuriteo asjaolud ja süüdlase isikut iseloomustavad andmed peab kohus X.Y edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud nõuetele vajalikuks lisakohustustena KarS § 75 lg 2 p 2 alusel - kontroll

määrata, et on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi KarS § 75 lg X.Y ning

2 p 8 alusel määrata, et X.Y on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis (liiklusohutuse programm).

Puutuvalt X.Y-le lisakaristuse kohaldamisse, peab kohus vajalikuks X.Y liiklusalase käitumise mõjutamiseks kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Süüteo asjaoludest nähtub, et X.Y juhtis mootorsõidukit peaaegu 2,3 promillises joobes ja keset päeva ajal, kui liikluses osaleb

tavapärasest rohkem inimesi ja lisaks oli autos ka kaasreisija, kelle elu ja tervise X.Y oma tegevusega ohtu seadis. Süüteo pani X.Y toime kavatsetult. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et X.Y ise mõistaks, et nii tema enda kui ka kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. ui süütegu seisneb K mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (KarS § 424), tuleb Riigikohtu seisukoha järgi juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ning ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta selle lisakaristuse kohaldamata -4-1-2-05 p 50; RKKK nr 3-1-1-54-07 p 6; nr 3-1-1-55-07 p 6). Kohus ei (RKÜK nr 3 tuvastanud ühtki erandlikku asjaolu, mis õigustaks X.Y-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmata jätmist s.h ei ole erandlikuks asjaoluks süüdistataval autoga tööl käimise , vajadus. Siinjuures t kohtule ei ole Soomes asuva uleb märkida, et esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et le töökoh jõudmiseks ale X.Y-l puuduvad. Ka ei ühistranspordi kasutamise võimalused täielikult ole X.Y näol tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

KarS § 50 lg võib kohus ootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

1 p 1 kohaselt lisakaristusena m

kohaldada kuni kolmeks aastaks. on 1 Seega sanktsiooni keskmine määr juhtimisõiguse äravõtmisel aasta 6 kuud. Lisakaristuse kohaldamisel võtab kohus arvesse isiku teosüüd, mis antud juhul nii alkoholi joo silmas pidades on suur, kui ka bemäära süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

Kõiki e on põhjendatud X.Y-le kohaldada mis jääb eltoodud asjaolusid hinnates lisakaristust,

sanktsiooni keskmisest määrast alla poole. Seega on põhjendatud KarS § 50 lg 1 p

X.Y-lt alusel lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ümneks k kuuks.

VI Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava X.Y kaitsja esinemise eest kohtueelses menetluses on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna

60 eurot (s.h käibemaks) . Kohtuistungil taotles kaitsja riigi õigusabi tasu summas (tl 34-36)

150 eurot (s.h käibemaks) Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitamisele süüdimõiste . -le 1 kuuluvad menetluskulud tu poolt. X.Y-lt Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista menetluskuluna riigi kasuks välja määratud kaitsja tasu summas 1020 eurot s.h sundraha 810 eurot ja

210 eurot. Menetluskulude suurust arvestades on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud määrata kriminaalmenetluse kulud 1020 eurot tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik