1-16-11514/61 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-16-11514

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanu 2019. a (istung toimus ar Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 10.01.209 ) Kriminaalasja number 1-16-11514 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi s

ekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Gerd Raudsepp (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

J.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.P

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx RESOLUTSIOON

Vabastada J.P Harju Maakohtu 01.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-

11514 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata J.P-le katseaeg tähtajaga kuni 12.10.2019.

Kohustada J.P täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k

ohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Juhul kui nimetatud rehabilitatsioonikeskuse leping lõppeb, on J.P kohustatud leidma endale uue alalise elukoha;

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2 (4)

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 21

, 4 alusel määrata J.P-le katseajaks järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2)

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks J.P Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu J.P karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

J.P Harju Maakohtu 01.03.2017. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud

kriminaalasjas nr 1-16-11514 KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Karistusaja kandmise algust arvestati alates süüdimõistetu kinnipidamisest, s.o 12.10.2016. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 21.06.2017. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.10.2019.

Tartu Vangla edastas 14.12.2018. a kohtule materjalid J.P ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör ingimisi enne tähtaega vabastamise osas esitas arvamuse J.P t

kirjalikult. lles korduvalt karistatud nii krimin

- kui Prokuröri arvates on oluline, et o aal väärteokorras, ei ole süüdimõistetu suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Ta on korduvalt asendanud ühe sõltuvuse teise vastu. Lisaks eeltoodule on tema vabanemisjärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx garanteeritud vaid kuni 28.02.2019. Arvestades majutusüksuses kõiki prokurör arvamusel, et J.P tingimisi ennetähtaegne asjaolusid kogumis, on

vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

3 (4) J.P avaldas, et soovi . Varasemalt ei ole teda kunagi ta b enne tähtaega vabaneda

tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kinnipeetav selgitas vabanemisjärgse elukohaga seotud asjaolusid. Ta soovib edaspidi elada normaalselt ja võtab selleks tarvitusele kõik meetmed. Sõltuvust ei eita. Vanglas on ta läbinud programme, õppi ja töötanud. Ta leiab, nud eesti kee lt

et on teinud kõik, et oma elu korda saada. Vabaduses toetavad teda ema tuttavad ja enda tuttavad.

Kõik lähedased on surnud.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt J.P

kaks kolmandikku . on karistust kanda rohkem , kuid mitte vähem kui neli kuud Süüdimõistetul kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varem on süüdimõistetut karistatud peamiselt omandi ja avaliku korra vastaste süütegude, kuid ka vägivallategude ja narkootikumidega seotud süüteo eest. Käesolevat karistust kannab J.P tervist kahjustava süüteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjustatud oht elule. Vähetähtis ei ole asjaolu, et uue kuriteo pani süüdimõistetu toime vaid paar kuud pärast eelmise vanglakaristuse kandmiselt vabanemist. Varasemalt soodustas J.P õigusvastast käitumist sõltuvus narkootilistest ainetest, käes olevalt alkoholi liigtarvitamine.

Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. läbinud Ta on aktiivse rehabilitatsiooni raames

sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, täitnud ja analüüsinud töövihikut „Amfetamiin“, õppinud riigikeelt ning osalenud ja osaleb ka praegu majandusabitöödel. Tagasiside kinnipeetava tegevusele on positiivneta oli ak vne, tii motiveeritud

ja põhjalik. Kinnipeetava käitumine on samuti olnud hea.

Vabanemise korral asub kinnipeetav esialgu elama

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on . Keskuse sotsiaaltöötaja sõnul

kinnipeetavale garanteeritud elukoht kuni 28.02.2019, k ilmselt una siis lõppeb keskusel leping. Seda, kas lepingut pikendatakse, ei ole teada. Kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et ta on suhelnud veel teise keskusega, kes võiks teda vastu võtta, kuid täpsemat teavet saab kontaktisiku kaudu. Samuti on talle selgitatud, et ühe keskuse sulgemisel peaks tagatama elukoht teises samaväärses keskuses. Töökoha loodab J.P leida keskuse abiga.

Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et karistus on J.P puhul võiks käesolevaks ajaks täitnud oma eesmärgi ja kinnipeetava olla vabastamine tingimisi enne

tähtaega võimalik J.P on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud on .

tegevus

gid ed ning saavutanud püstitatud eesmär . Tema positiivne käitumine vanglas annab alust loota, et ta suudab rikkumisi toimepanemata toime tulla ka vabaduses. Kuna süüdimõistetu on suurema osa oma elust viibinud vanglas, vajab ta seaduskuulekate valikute tegemisel ja rehabilitatsioonikeskuses tuge, mida saab talle pakkuda läbi kriminaalhoolduse toetatud elamise. Kinnipeetav on ise hinnanud üheks oluliseks teguriks, mis teda uute kuritegudeni on viinud, kõrvalise abi puudumist taasühiskonnastumisel.

4 (4)

Seega on J.P puhul igal ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine juhul tul K emuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. äitumiskontrollile allutamine oleks oluliseks toeks ja samas tagab p . iisava kontrolli tema edasise käitumise üle

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb J.P-le 12.10.2019. Samaks määrata katseaeg kuni

tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta ennast arvele kohustuse

Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik