3-17-903/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2019, Tartu

Haldusasja number

3-17-903

Haldusasi

Nelli

Sameli

kaebus

Narva-Jõesuu

linnapea

4. aprilli 2017. a

käskkirja

nr

21.1-1/35

tühisuse

tuvastamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ja

hüvitise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. juuni 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nelli Sameli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Nelli Sameli

esindaja Jüri Sakkart

Vastustaja – Narva-Jõesuu linn

esindaja adv Kalju Hanni

RESOLUTSIOON

Jätta Nelli Sameli apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 27. juuni 2018. a otsuse peale

rahuldamata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. veebruar 2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 29. märtsi 2017. a korraldusega nr 61 muudeti linnavalitsuse

teenistuskohtade koosseisu - likvideeriti linnaarhitekti ja keskkonna-korrakaitse spetsialisti

ametikohad ning ehitusspetsialisti töökoht ja loodi ehitusjärelevalve spetsialisti ja

järelevalveinspektori ametikohad.

2. Narva-Jõesuu linnapea andis 4. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 21.1-1/35 vabastati Nelli Sameli

linnaarhitekti ametikohalt koondamise tõttu. Kaebaja koondamist põhjendati sellega, et

linnaarhitekti ametikoht on likvideeritud. Kaebajale ei ole võimalik pakkuda loodavat

ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta, kuna see eeldab erialast ettevalmistust ja eesti keele

oskust kõrgtasemel. Teisi kaebajale sobivaid vabu ametikohti ei ole.

3. 28. aprillil 2017 esitas N. Sameli esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille

lõplikuks nõudeks jäi Narva Jõesuu 4. aprilli 2017. a käskkirja tühisuse tuvastamine, alternatiivselt

õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise nõue.

Kaebaja hinnangul käskkirja andmise ajal puudus koondamissituatsioon. Linnaarhitekti

tööülesanded ja loodava ametikoha, ehitusjärelevalve spetsialisti tööülesanded kattuvad olulisel

määral. Kaebajale oleks tulnud pakkuda ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta. Kaebajal on

kõrgharidus ehituse alal.

Koosseisu muutmise korraldus on tühine, kuna selle pidanuks andma linnavolikogu. Koondamist

tuleb hinnata tervikuna. Kui lugeda koosseisu muutmise korraldus vaidlustatud käskkirja osaks,

siis võib korralduse tühisus kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühisuse. Kaebajat ei kuulatud enne

koosseisu muutmise korralduse tegemist ära. Koosseisu muutmise korraldus oli põhjendamata.

Õiguspärane ei ole koosseisu muutmise põhjenduste esitamine vaidlustatud käskkirjas.

4. Narva-Jõesuu linn vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja leidis, et käskkirja tühisuse tuvastamise nõue ei ole lubatav, kuna kaebajal on lubatud

esitada ainult avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1 nimetatud nõudeid.

Koosseisu muutmise korraldus ei ole tühine. Linnavolikogu delegeeris linnavalitsusele õiguse teha

teenistuskohtade koosseisus muudatusi 28. jaanuari 2015. a määruse nr 42 § 2 lg-ga 2.

Delegeerimisel kasutatud fraas „aasta jooksul“ ei tähenda mitte linnavalitsusele antud õiguse

tähtaegsust, vaid viitab sellele, et linna eelarve võetakse vastu aastaks, linnavalitsusel on õigus

aasta palgafondi piires teha muudatusi ja nii igal aastal uue eelarve raames.

Koondamine oli tingitud töömahu vähenemisest ning ümberkorraldustest. Linnaarhitekti

põhiülesanded, milleks oli projekteerimistingimustega seotud dokumentide koostamine ja

projektide kooskõlastamine, vähenesid oluliselt. Luua tuli uus ametikoht täitmaks kohaliku

omavalitsuse ehitusjärelevalve tegevuse korraldamist, mis tol ajal puudus. Ametikohad erinevad

teineteisest oluliselt sisu ja esitatavate nõuete poolest. Kaebajal puudus ehitusjärelevalve

spetsialistilt nõutav erialane haridus ja eesti keele oskus kõrgtasemel.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 27. juuni 2018. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

6. Halduskohus asus seisukohale, et käskkirja tühisuse tuvastamise nõue on lubatav vaatamata

ATS § 105 lg 1 regulatsioonile. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et ATS-s on kehtestatud

teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud, milliseid nõudeid on

ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada, ei ole käsitletud seda küsimust

spetsiifiliselt haldusakti tühisuse tuvastamise nõude lubatavuse aspektist. Tühisuse aluse

esinemise korral on haldusakt tühine ja sellel ei saa olla õiguslikke tagajärgi. Seetõttu

teenistussuhte lõpetamiseks antud haldusakti tühisuse korral ei ole teenistussuhe tegelikult

lõppenud, olenemata sellest, kas kohus on seda tuvastanud või mitte. ATS § 105 piirangute

eesmärk on välistada enamusel juhtudel ametniku vabastamise kohta antud haldusakti tühistamise

ja teenistusse ennistamise nõude esitamine, asendades selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamise

ja hüvitise nõudega. Tühisuse tuvastamise nõude keelamise puhul tekiks aga olukord, kus õiguslik

tähendus ja tagajärjed omistatakse haldusaktile, mis õiguslikus tähenduses ei ole kunagi kehtinud.

Kui haldusakt on tegelikult tühine ehk automaatselt kehtetu algusest peale, siis puudub mõistlik

põhjendus, miks kohus ei peaks saama selle tühisust üle kinnitada. See ei kahjusta tühistamisnõude

keelamise eesmärke.

7. Vaidlusalusel ajal kehtinud Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 13 lg 3 kohaselt võis

linnavolikogu delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste

struktuuris teenistuskohtade koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud palgafondi piires. Narva-

Jõesuu linnavolikogu andis linnavalitsusele selle loa 28. jaanuari 2015. a määruse nr 42 § 2 lg-ga

2. Koosseisu muutmise korralduses sisalduvate andmete põhjal on linnavalitsus muutnud

koosseisu ka varem. Kuskilt ei nähtu, et linnavolikogu või linnavalitsus oleks mõistnud

linnavalitsusele antud koosseisu muutmise õigust tähtaegsena. See, et põhimääruse fraasi „aasta

jooksul“ all on mõeldud eelarveaastat, on loogiline seletus. Raske on aga seletada, miks oleks

volikogu pidanud andma linnavalitsusele koosseisu muutmise õiguse kahel pealtnäha suvalisel

ajahetkel, mõlemal korral üheks aastaks. Koosseisu muutmise korraldus ise ei saa olla tühine HMS

§ 63 tähenduses, kuna tegemist ei ole haldusaktiga, vaid ametiasutuse siseaktiga.

Kaebaja väide vaidlustatud käskkirja tühisusest rajaneb üksnes sellel, et linnavalitsusel ei olnud

õigust muuta koosseisu. Seetõttu jättis halduskohus kaebuse selle nõude osas rahuldamata.

8. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et koondamissituatsiooni tegelikult ei esinenud. Vastustaja

kaotas kaks ametikohta ja ühe töökoha ning lõi selle asemel kaks ametikohta. Seega ametnike ja

töötajate koguarv vähenes. Määrava tähtsusega on see, et kaebaja ametikoht kaotati. Kohus luges

üldiselt teadaolevaks selle, et uue ehitusseadustiku jõustumisega 1. juulil 2015 muutus oluliselt

ehitusõiguse regulatsioon, sh kohaliku omavalitsuse sellealased ülesanded. Vastustaja selgitus, et

vajadus linnaarhitektile pandud ülesannete täitmise järele oli vähene, on seda arvestades usutav.

ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud ametikoha ülesannete üleandmise korral.

Praegusel juhul ei antud linnaarhitekti ülesandeid üle ehitusjärelevalve spetsialistile.

Ametijuhendite võrdlemine näitab, et ametnike teenistuskohustused erinevad oluliselt.

9. ATS § 90 lg 7 kohaselt peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist

võimaluse korral pakkuma talle samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele

ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta.

Vastustaja nõudis ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohal kõrgharidust ehituse alal. Kaebajal on

kõrgharidus, kuid arhitektuuri erialal. Kaebajale omistatud kvalifikatsoon on arhitekt, ka tema

kutse on arhitekt. Arhitektuuri erialal omandatud kõrgharidust võrdsustada kõrgharidusega ehituse

alal. Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekavade registris on arhitektuur ja ehitus erinevad

kõrghariduse valdkonnad. Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja haridus ei vasta ehitusjärelevalve

spetsialisti ametikoha nõuetele.

10. Kokkuvõttes ei anna kaebaja väited alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Sel

juhul puudub vajadus käsitleda kaebaja hüvitise nõuet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. N. Sameli esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu 28. juuni 2018. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

12. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 13 lg-t 3 mõista

selliselt, et luba linnavalitsusele muudatuste tegemiseks linnavalitsuse struktuuris kehtis aasta

jooksul selle andmisest. Põhiõigustest tuleneb, et normi tuleb tõlgendada isiku kasuks ja keelatud

on mis tahes avalikõigusliku kohustuse panemine analoogia teel. Lisaks kohus ei järginud

uurimispõhimõtet ega selgitanud välja normi tähendust, vaid tegi otsuse üksnes subjektiivse

hinnangu põhjal.

Kohus jättis tähelepanuta, et vältimaks olukorda, kus teenistusest vabastamise tegelik õigusvastane

põhjus peitub siseaktis, ja tagamaks isikule tõhus õiguskaitse, on vajalik võimaldada selle siseakti

õiguspärasuse kontroll teenistusest vabastamise käskkirja üle käiva vaidluse raames.

Vaidlustatud käskkiri on nõuetekohaselt põhjendamata. Paljasõnalist väidet linnaarhitekti

töömahu vähenemise kohta ei saa lugeda põhjalikuks motivatsiooniks.

Kohus leidis ebaõigesti, et kaebaja haridus ei vasta ehitusjärelevalve spetsialisti ametikoha

nõuetele. Töötukassa portaalis avaldatud kuulutusest nähtub, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus pakub

tööd ehitusspetsialistile ning sobival kandidaadil peab olema rakenduskõrgharidus (arhitektuur ja

linnaplaneerimine; ehitus ja tsiviilrajatised). Antud olukorras kaebajale ehitusspetsialisti

ametikohta pakkumata jätmise puhul on tegemist ATS § 90 lg 7 nõuete rikkumisega, mistõttu

kaebaja koondamine on tervikuna õigusvastane.

13. Vastuses apellatsioonkaebusele Narva-Jõesuu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et ATS-s on ammendavalt reguleeritud isiku nõudeõigus

teenistusest vabastamise korral ning kuna ATS § 105 ei näe ette õigust nõuda ametist vabastamise

käskkirja tühisuse tuvastamist, siis puudub kaebajal selles osas kaebeõigus. Kaebus tuleb jätta läbi

vaatamata vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamise nõude osas.

Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 13 lg 3 on kooskõlas õigusnormidega piisavalt mõistetav, et

sellega on antud linnavalitsusele õigus teha palgafondi piires muudatusi igal aastal uue eelarve

raames. Asjakohatu on kaebaja viide PS § 13 lg 2 kommentaarile. Narva-Jõesuu linna põhimääruse

§ 13 lg 3 tõlgendamine ei too enesega kaasa analoogia korras avalikõigusliku kohustuse panemist.

Vastustaja nõustub täielikult halduskohtu põhjendustega kaebaja teenistusest vabastamise kohta.

Apellatsioonkaebuses viidatud ehitusspetsialisti ametikoha konkurss avaldati alles 3. juulil 2018

(so enam kui aasta peale kaebaja koondamist). Ametikoht loodi Narva-Jõesuu linna ja Vaivara

valla ühinemisega kaasnenud struktuurimuudatusega alates 1. jaanuarist 2018. Vastustaja ei

saanud pakkuda kaebajale töökohta, mis koondamise ajal

puudus. Lisaks eelnevale ei oleks kaebaja ka sellele ametikoha nõuetele vastanud ainuüksi

konkursitingimustes nõutava eesti keele C 1 kvalifikatsiooni puudumise tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohtu hinnangul on N. Sameli kaebus põhjendatult rahuldamata jäetud.

Halduskohus on selgelt ja arusaadavalt selgitanud, miks tuleb vastustaja tegevust Narva-Jõesuu

linnavalitsuse koosseisu muutmisel pidada õiguspäraseks, samuti koondamissituatsiooni

olemasolu ja kaebajale teise ametikoha pakkumise kohustuse täitmist vastustaja poolt.

Ringkonnakohus

nõustub

nende

halduskohtu

otsuse

põhjendustega

ja

tuginedes

HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja vastustaja seiskohtadele

märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et Narva-Jõesuu Linnavalitsusel puudus

pädevus 29. märtsi 2017. a korralduse nr 61 andmiseks, s.o linnavalitsuse teenistuskohtade

koosseisu muutmiseks. Kuna kaevatav käskkiri tugineb sellele, et korraldusega otsustati

linnaarhitekti ametikoha likvideerimine alates 1. juunist 2017, siis tingib linnavalitsuse pädevuse

puudumine kaevatava käskkirja tühisuse.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult

leidnud, et linnavalitsus oli selleks planeeritud eelarvevahendite piires õigustatud otsustama

linnavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade muutmise.

16. Vastavalt KOKS § 22 lg p-le 36 kuulub valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri

ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine tõepoolest kohaliku omavalitsuse

volikogu ainupädevusse. Siiski on sama paragrahvi kolmanda lõikega otseselt sätestatud volikogu

õigus delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja

teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Sama regulatsiooni kordasid

vaidlusalusel ajal kehtinud Narva-Jõesuu linn põhimääruse § 13 lg 1 p 35 ja lg 3 selle erisusega,

et põhimääruse § 13 lg 3 järgi võis delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul

linnavolikogu poolt kinnitatud palgafondi piires.

Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28. jaanuari 2015. a määrusega nr 42 ongi kehtestatud Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse struktuur ja teenistuskohtades koosseis. Määruse § 2 lg-ga 2 otsustati lubada Narva-

Jõesuu

Linnavalitsusel

teha

muudatusi

Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse

struktuuris

ja

teenistuskohtade koosseisus, kusjuures muudatuste tegemise õigust ajaliselt ei piiratud.

Määruses nr 42 korrati üksnes KOKS § 22 lg 3 tingimust, et muudatusi on lubatud teha volikogu

kinnitatud palgafondi piires.

17. Ringkonnakohus jagab halduskohtu otsuse p-s 10 väljendatud seisukohta, et Narva-Jõesuu

linna põhimääruse § 13 lg-t 3 tuleb mõista selliselt, et linnavalitsusele saab delegeerida õiguse

muudatuste tegemiseks eelarveaasta jooksul, volikogu teostab oma pädevust aga igakordselt linna

eelarve vastuvõtmisel ning teostab seejuures ühtlasi kontrolli linnavalitsuse tegevuse üle selles

küsimuses. Kuna eelarve kinnitamise kaudu säilib volikogu kontroll linnavalitsuse struktuuri ja

koosseisu osas ning volikogul säilitab ka õiguse ise linnavalitsuse struktuuri ja koosseisu

määramiseks, siis puudub mõistlik põhjendus, miks selle õiguse linnavalitsusele delegeerimine

peaks olema ajaliselt piiratud ühe aastaga. Õiguse linnavalitsusele delegeerimine lubab paindlikult

reageerida, kui ilmneb vajadus muudatuste tegemiseks linnavalitsuse koosseisus või struktuuris

ning kohustus tegutseda volikogu kehtestatud palgafondi piires ja seejuures tagada

linnavalitsusele pandud ülesannete täitmine seab linnavalitsuse otsustusõigusele selged piirid.

Lisaks on volikogul igal ajal õigus ise määrata linnavalitsuse struktuur, mistõttu muudatuste

tegemise õiguse delegeerimise ajalisel piiritlemisel ei ole selget eesmärki.

18. Kaebaja leiab ekslikult, et õigusselguse põhimõttest tulenevalt tuleb Narva-Jõesuu linna

põhimääruse § 13 lg-t 3 tõlgendada kaebaja kasuks. Nimetatud normiga ei ole reguleeritud kaebaja

subjektiivseid õigusi. Norm on olemuselt deklaratiivne, kuna volikogu õigus delegeerida

muudatuste tegemise õigus linnavalitsusele tuleneb vahetult seadusest (KOKS § 22 lg 3). Teisalt

reguleerib norm üksnes volikogu enda õigust anda osa oma pädevusest üle linnavalitsusele ega ole

suunatud linnavalitsuse ametnike õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.

19. Õigusliku aluse olemasolu Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28. jaanuari 2015. a määruse nr 42

andmiseks ei sõltu sellest, kas volikogu ise on enda tarbeks delegeerimise õiguse linna

põhimääruses samuti sätestanud või mitte. KOKS § 22 lg-st 3 ei tulene, et muudatuste tegemise

õiguse linnavalitsusele delegeerimiseks on nõutav, et vastav õigus oleks ette nähtud linna

põhimääruses. Ka KOKS §-s 8, milles reguleeritakse kohaliku omavalitsuse põhimäärusega

seonduvat, ei ole põhimääruses kohustuslikult käsitatava küsimusena nimetatud linnavalitsuse

struktuuri ja koosseisu muutmise õiguse linnavalitsusele delegeerimist. Linnavalitsusele

muudatuste

tegemise

õiguse

delegeerimine

toimus

Narva-Jõesuu

Linnavolikogu

28. jaanuari 2015. a määrusega nr 42, millega linnavalitsusele antud õigust ajaliselt ei piiratud.

Seega saab küsimus olla üksnes vastustaja volikogu poolt vastu võetud kahe määruse, s.o linna

põhimääruse ja 28. jaanuari 2015. a määruse nr 42, vastuolus. Pidades silmas, et delegeerimise

õigus tuleneb vahetult seadusest ning linna põhimääruse vastuvõtmiseks ei ole kehtestatud

kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet, leiab ringkonnakohus, et isegi kui nõustuda kaebaja

tõlgendusega Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 13 lg 3 kohta, ei tulene sellest, et linnavalitsuse

õigus linnavalitsuse struktuuris ja koosseisus muudatuste tegemise kohta oli lõppenud

vaidlusaluseks ajaks. Sellisel juhul on volikogu 28. jaanuari 2015. a määrusega nr 42 muutnud

oma varasemat seisukohta linnavalitsusele muudatuste tegemise õiguse delegeerimise tingimuste

kohta ja lähtuda tuleb ajaliselt hilisema määruse tingimustest, s.o Narva-Jõesuu Linnavolikogu

28. jaanuari 2015. a määrusest nr 42. Ühelgi juhul ei saa aga asuda seisukohale, et linnavalitsusel

ei olnudki pädevust 29. märtsi 2017. a korraldusega nr 61 linnavalitsuse teenistuskohtade

koosseisu muutmiseks.

20. Ringkonnakohus

nõustub

halduskohtu

käsitlusega

Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse

29. märtsi 2017. a korraldusest nr 61 kui halduse siseaktist. Selle korralduse andmiseks pädevuse

puudumine ei saanud aga kaasa tuua kaevatava käskkirja tühisust. Kaebaja seisukohad

linnavalitsuse pädevuse puudumisest viiksid järeldusele, et puudus koondamissituatsioon (kaebaja

ametikohta ei likvideeritud) ning vastavalt on kaebaja koondamine õigusvastane, kuid HMS § 63

lg-s 2 nimetatud haldusakti tühisuse aluseid ei esine. Teenistuskohtade koosseisu muutmise

korraldus ei ole kaevatava käskkirja osaks sõltumata sellest, et kaevatavas käskkirjas või selle

vaidlustamisel halduskohtus on vastustaja asunud põhjendama linnaarhitekti ametikoha

likvideerimise põhjendatust. Sellega selgitab vastustaja koondamissituatsiooni, s.o kaebaja

koondamise eelduse, olemasolu, kuid see ei muuda linnavalitsuse teenistujate koosseisu

puudutavat siseakti koondamise käskkirja osaks.

21. Põhjendamatu on siinjuures kaebaja etteheide, nagu oleks halduskohus jätnud Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse 29. märtsi 2017. a korralduse nr 61 õiguspärasuse hindamata. Halduskohus on

otsuses leidnud, et linnavalitsusel oli õiguslik alus korralduse andmiseks, seega oli linnavalitsuse

tegevus õiguspärane. Samal seisukohal on ringkonnakohus. Kuna korraldusega otsustatud

muudatused linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisus on eelkõige linnavalitsuse töö

korraldamise otstarbekuse küsimus, siis selles osas on vastustajal avar otsustusruum ja kohtulik

kontroll vastavalt piiratud.

22. Vastustaja on halduskohtule esitatud seisukohtades ja vastuses apellatsioonkaebusele leidnud,

et kaebaja nõue kaevatava käskkirja tühisuse tuvastamiseks ei ole lubatav tulenevalt sellest, et

ATS §-s 105 on ammendavalt reguleeritud nõudeõigus teenistusest vabastamisel seejuures

tühisuse tuvastamise nõuet nimetamata.

Kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu on kohtu diskretsiooniotsus (vt HKMS § 121

lg 2 p 1) ning alternatiivselt on lubatav küsimust põhjalikumalt uurida kaebuse sisuline

lahendamise käigus. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaebuse saab tagastada üksnes juhul,

kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta1. Ringkonnakohtu hinnangul

on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas. Olukorras, kus halduskohus ei olnud

veendunud käskkirja tühisuse tuvastamise nõude tagastamise aluse esinemises, oligi põhjendatud

kaebuse lubatavuse hindamine ja sellekohaste põhjenduste esitamine kohtuotsuses.

Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et kaebuse rahuldamine kaevatava käskkirja tühisuse tuvastamise

nõudes ei ole võimalik, sest linnavalitsuse tegevus kaebaja ametikoha likvideerimise otsustamisel

oli õiguspärane ning isegi kui linnavalitsus oleks tegutsenud õigusvastaselt, ei esineks siiski

kaevatava käskkirja tühisuse aluseid. Seetõttu menetluse käesolevas staadiumis ei muudaks

kaevatava käskkirja tühisuse tuvastamise nõude esitamise keelatus apellatsioonkaebuse

läbivaatamise tulemust. Sel põhjusel, vaatamata sellele, et ringkonnakohus ei ole veendunud, et

halduskohtu seisukoht käskkirja tühisuse tuvastamise nõude lubatavuse kohta on kooskõlas

kehtiva õigusega, käesoleva asja lahendamisel ringkonnakohus selles küsimuses seisukohta ei

kujunda ja muudab vastavalt halduskohtu otsuse põhjendusi.

23. Kaebaja hinnangul halduskohtu otsus tuvastamis- ja hüvitisnõude rahuldamata jätmise osas

põhjendamata. Täpsemalt osutab kaebaja sellele, et koondamissituatsioon tuvastamiseks ei piisa

nõustumisest vastustaja üldsõnalise väitega linnaarhitekti töömahu vähenemise kohta.

Ringkonnakohus märgib, et koondamissituatsiooni tekkimiseks ei ole tingimata nõutav mõõdetava

täpsusega tuvastada likvideeritava ametikoha tööülesannete vähenemine. Määrav on siinkohal see,

kas vastustaja likvideeris linnaarhitekti ametikoha või mitte. Tulenevalt ATS § 90 lg 1 p-st 2 võib

ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku

ametikoht ametiasutuse koosseisus. Seega võib koondamine olla põhjendatud näiteks ka juhul, kui

koondatava ametikoha tööülesannete maht ei ole vähenenud, kuid haldusorgan leiab, et otstarbekas

on jaotada nende täitmine teistele ametnikele.

24. Käesoleval juhul on vastustaja kaevatavas käskkirjas selgitanud, et 1. juulist 2015 jõustunud

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse muudatustega linnaarhitekti töömaht projekteerimis-

tingimustega seotud dokumentide koostamisel ja ehitusprojektide kooskõlastamisel vähenes.

Samal ajal kaebaja ei olnud seotud detailplaneeringute valdkonnaga ning linnavalitsusel ilmnes

1 Vt RKHK 4. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3-17-505 (p 8 ja selles viidatud lahendid).

vajadus ehituse alase järelevalve ja ehitiste kasutamise kontrolli ülesannete täitmiseks, kui selliseid

ülesandeid täitev ametnik puudus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et muudatused ehitus- ja planeerimisõiguse tõid kaasa

muudatused valdkonna haldusmenetluses. Selles olukorras ei ole vajalik kindlaks teha kaebaja

tööülesannete täpset mahtu ega arvuliselt vähenemist. Koondamissituatsiooni jaatamiseks on

piisav, et vastustaja on selgitanud vajadust ja võimalust loobuda linnaarhitekti ametikohast ja luua

teistsuguste

ametiülesannetega

ehitusjärelevalve

spetsialisti

ametikoht.

Siinjuures

on

tähelepanuväärne, ka kaebaja ise ei ole esitanud andmeid oma töö mahu ja selle muutumise kohta

koondamisele eelneval perioodil. Samuti ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla

halduskohtu otsuse punktis 16. tuvastatut, et ehitusjärelevalve spetsialisti ametiülesanded ei kattu

linnaarhitekti ametiülesannetega, s.t tegemist ei olnud ka linnaarhitekti ametikoha näilise

koondamisega selle ümbernimetamise kaudu.

25. Ekslik on ka kaebaja seisukoht, et vastustaja pidi pakkuma kaebajale loodavat

ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta. Kaebaja ei väida, et halduskohus oleks eksinud otsuse

punktis 17. leides, et kaebajal puudus ehitusjärelevalve spetsialistilt nõutud kõrgharidus ehituse

alal, kuna arhitektuur ja ehitus on erinevad kõrghariduse valdkonnad.

Asjakohatu on kaebaja viide vastustaja poolt töötukassa portaalis avaldatud kuulutusele, milles

pakutakse tööd ehitusspetsialistile nõudes kandidaadilt rakenduskõrgharidust arhitektuuri või

ehituse valdkonnas. Tegemist on 3. juulil 2018. a avaldatud kuulutusega (tl 111). Vastustaja on

selgitanud,

et

kuulutuses

nimetatud

kaks

ametikohta

loodi

seoses

vastustaja

töö

ümberkorraldamisega pärast Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla liitmist 1. jaanuaril 2018. Seega

ei ole tegemist ametikohtadega, mida vastustaja oleks saanud kaebajale pakkuda 2017. aasta

kevad-suvel kaebaja koondamise ajal. Vastavalt HKMS § 158 lg 2 ls-le 2 hindab kohus haldusakti

ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega ei saa

kohus kaebuse lahendamisel arvesse võtta vastustaja hilisemat tegevust linnavalitsuse koosseisu

kujundamisel ja ametikohta täitmisel ning esitatud kuulutusest ei saa järeldada, et ka

ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohale esitatud haridusnõude täitmiseks oli piisav kaebaja

kõrgharidus arhitektuuri alal. Seejuures ei ole kaebaja esitanud väiteid, selle kohta, et vastustaja

oleks kehtestanud nõuded ehitusjärelevalve spetsialistile ebamõistlikult kitsendavalt või vastuolus

ametikoha ülesannetega. Ka ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et ehitusjärelevalve spetsialisti

haridusnõue oleks ametikoha ülesandeid silmas pidades ülemäärane või ebamõistlikult kitsendav.

Lisaks osutab ringkonnakohus sellele, et kaebaja ei ole menetluses halduskohtus ega

ringkonnakohtus kahtluse alla seadnud vastustaja seisukohta, et kaebaja ei täitnud

ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohale esitatud nõudeid juba ainuüksi eesti keele kõrgtasemel

oskuse puudumise tõttu.

26. Apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata.

27. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja.

Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja

ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/