4-09-25109/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Väärteoasi nr 4-09-25109

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-25109 Väärteoasi Väinar Tori avaldus tema täitemenetlusasjades aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: Väinar Tori( isikukood 36005162735, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungita RESOLUTSIOON

Lõpetada täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu Väinar Tori kohta tehtud järgmiste kohtuvälise menetleja otsuse täitmiseks: 24.10.2003a otsusega nr 013966 mõistetud rahatrahv 420 krooni, täitetoimik nr 017/2003/2724; 07.06.2006a otsusega nr F 0111104704 mõistetud rahatrahv 480 krooni, täitetoimik nr 017/2006/5558.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väinar Tori esitas 02.11.2009.a Tartu Maakohtule avalduse, mis edastati lahendamiseks Jõgeva kohtumajale 11.11.2009a ja milles ta palub lõpetada menetlus täiteasjades nr. 017/2003/2724 ja 017/2006/5558, seoses aegumisega.

Täitemenetlusregistri andmete järgi on täiteasjas nr 017/2003/2724 nõudeks kohtuvälise menetleja 24.10.2003a otsusega nr 013966 mõistetud rahatrahv 420 krooni, kohtutäituri tasu

295 krooni, täitekulu 106,20 krooni. Kõik nõuded tasumata.

2 (3) Täiteasjas nr 017/2006/5558 on nõudeks kohtuvälise menetleja 07.06.2006a otsusega nr F 0111104704 mõistetud rahatrahv 480 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni, menetluse algatamise tasu 295 krooni. Kõik nõuded tasumata.

Kohtu seisukohad Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasja aegumise avalduse menetluses on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga.

Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise küsimust.

Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab:

(1) Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

(2) Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.

Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad.

3 (3) Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Väinar Tori suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud hiljemalt jaanuaris 2008a. (07.06.2006 lahend) ja mais 2005.a. (24.10.2003 lahend).

Täitemenetluse seadustiku § 202 lg.2 sätestab: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuste täitmine Väinar Tori suhtes tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlused taotletud täiteasjades sel alusel lõpetada .

Kuna käsitletav täitemenetlusasi hõlmab ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel (kui kohtutäituri tasu ja täitekulusid hakatakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras: Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §- le 23, mis sätestab: (1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

(3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Käesoleval juhul on rahaline nõue sisse nõudmata.

Kohtunik Ü.Raag