4-18-6374/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6374

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-18-6374

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi O.T kaebus PPA Põhja prefektuuri büroo korrakaitse

liiklusjärelevalvekeskuse 27.04.2015 otsusele nr 2316,18,004953

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: O.T (isikukood XXX; elukoht: xxx)

Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri :

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata O.T kaebus talle 14.11.2918 otsusega mõistetud rahatrahvi vähendamiseks.

2. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et O.T-le väärteoasjas 2316,18,004953 määratud rahatrahvi summas 600 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 50 (viiskümmend) eurot igas kuus.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE70 pangas. Kohustuslik on märkida ka 1700017001577198 Luminor viitenumber 10220185136520.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul es kohtuotsuse kättesaamisest. arvat

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 14.11.2018 2316,18,004953 otsusega väärteoasjas nr määras PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juhtivspetsialist O.T-le

karistuseks liiklusseaduse (LS) § ärgi rahatrahvi trahviühikut, s.o

201 lg 2 j

600 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis 01.10.2018 kell 17.47 Tallinnas Tehnika tn- O.T l mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles ee mootorsõiduki lnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise

tegevusega eiras O.T LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 201 lg 2 järgi.

2. O.T tunnistab kohtule esitatud kaebuses toimepandud väärtegu, kahetseb toimepandut, kuid palub kohtul määratud trahvi vähendada. Palub arvesse võtta asjaolu, et ta on üksi majandav ja toetab pensionil olevat ema. Selline suur ühekordne väljaminek raskendab igapäeva kuludega toimetulemist. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta kaebus rahuldamata, kuid ei vaidle vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Karistuse määramisel on arvesse võetud menetlusaluse isiku süü suurust ja üldpreve , aga ka karistuse erintiivseid

eesmärke. Tegemist on isikuga, kellel ei ole olnud juhtimisõigust ning keda on ka varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nõue omada kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti kannab endas liiklusohutuslikku tagamõtet. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ja selle juhtimisel võivad olla ohustatud nii juhi enda kui ka kaasliiklejate elu, tervis ja vara, mistõttu selline tegevus on lubatud üksnes seadusega ettenähtud korras. Menetleja asja . nõustus läbivaatamisega kirjalikus menetluses

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Asjaolu, et

O.T juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, on tõendatud kaebaja enda ütlustega, samuti teiste ütluste kohaselt kogutud materjalidega. Tunnistaja J. H peatas ta sõiduauto ensis registrimärgiga kahtlase sõidustiili tõttu ning kontrollides selgus et Toyota Av x

selle sõiduki juhil O.T puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. - (tl 2). Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitab, et kaebajal kehtivaid juhilubasid ei ole (tl 4) . Asjaolu, et O.T on ka varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, tõendab 03.11.2015 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5 ).

Eeltoodust tuleneval , kes on varem juhtimiselt t on tõendatud, et O.T mootorsõiduki

kõrvaldat juhtis taas mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seeg ud, a

rikkus O.T LS § 90 lg 1 p des 1 ja 3 sätestatud nõudeid ning tema tegu on õigesti

- kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Väärteo on O.T toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses

. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo kavatsetult toime ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus.

6. -st 56, mille kohaselt on Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § karistamise aluseks isiku süü. Lisaks süü suurusele arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja uute

lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p

19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvasta süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, da

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle - vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt - .

LS § 201 lg 2 võimaldab süüdlast korduva juhtimisõiguseta sõitmise eest karistada rahatrahviga kuni 300 päevamäära või arestiga (kuni 30 päeva). Kohtuväline menetleja on O.T-le määranud karistuseks kergemaliigilise karistuse ehk rahatrahvi ja teinud seda sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühikut.

Kohus leiab, et menetleja poolt valitud karistuse l iik ja määr vastab O.T süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. O.T mootorsõidukit

juhtis juba teist korda , omamata selleks juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhilt aga eeldatakse, et ta läbib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise koolituse ning sooritab nõutavad eksamid. Alles seejärel antakse talle mootorsõiduki juhtimisõigus, mis tõendab, et tal on olemas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning oma tegevusega ei sea ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara.

Asjaolu, et kaebaja majandab end üksinda või toetab oma pensionil olevat ema, ei anna alust määratud karistuse vähendamiseks. Need asjaolud olid kaebajale teada ka enne rikkumise toimepanemist.

Kohus leiab, et määratud karistus on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus määratud rahatrahvi vähendamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Arvestades kaebaja väiteid selle kohta, et trahvi kohene tasumine raskendab tal igapäevaste kuludega toimetulemist ning ta soovib toetada pensionil olevat ema, siis KarS § 66 lg 2 alusel peab kohus rahatrahv 600 eurot osade kaupa, s.o mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda kaheteist est, tasudes igas kuus 50 eurot. kuu jooksul otsuse jõustumis

Ühtlasi k

12 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. ohus selgitab, et rahatrahvi tasumine Kaebajal on alati võimalus leida kasvõi juhutöid ja trahv varem ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 2, 133, 134.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/