1-13-1770/27 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine vangistusega

Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

22. jaanuar 2019 Kriminaalasi (number ja lahend)

nr 1-13-1770 (

11260103934)

Tartu Maakohtu 20.03.2013 otsus Marek Kikkase süüdimõistmises KarS § järgi ja

199 lg 2 p 4 ja p 7

karistamises rahalise karistusega 120 o. päevamäära, s.

384 eurot, KarS § 68 alusel arvati eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud karistuse hulka ja loeti kandmata rahaliseks karistuseks 114 päevamäära, s. o. 364 eurot ja

80 senti Kohtunik Kadi Aavik Avalduse sisu asenduskaristuse määramise taotlus Avalduse esitaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Esindaja

Tiina Voogla (e-post: , riiginõuete osakonna spetsialist tiina.voogla@rtk.ee) Süüdimõistetu võlgnikuna MAREK KIKKAS

isikukood 38508266534; elukoht: xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx Kohtutäitur

Rita Lohu (e-post:

Rita.Lohu@taitur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi ( ) avaldus rahalise

Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu karistuse asendamiseks.

2. Asendada KarS § 70 ja KarS § 69 lg 1 alusel

Marek Kikkasele Tartu Maakohtu

20.03.2013.a. otsusega nr 1-13-1770 tasumata rahaline karistus 102,6 mõistetud

päevamäära, s.o päeva 328,32 eurot, vangistusega 34 ning asendada vangistus 34 tunni üldkasuliku tööga.

3. KarS

2 kuu jooksul alates

§ 69 lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb teostada käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

4. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel Marek Kikkast

täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx ;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Selgitada Marek Kikkasele

, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata vangistuse täitmisele.

6. Määrus saata avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 20.03.2013.a otsusega nr 1-13-1770 tunnistati Marek Kikkas KarS süüdi § 199 lg

2 p 4 ja 7 järgi ning mõisteti talle rahaline karistus 120 päevamäära, s. o 384 eurot; KarS § alusel arvati eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja loeti M. Kikkasele kandmata rahaliseks karistuseks 114 päevamäära, s.o 364 eurot ja 80 senti. Rahaline karistus määrati tasumisele ositi 10 kuu jooksul, mitte vähem kui 36,48 eurot alates aprillist 2013. Kohtuotsus jõustus 05.04.2013.a.

Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 21.11.2018.a Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumajale avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada (TMS) § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud täitemenetluse seadustiku

rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega 2389,73 tekkivaid kulusid. Võlgnikul on euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Avalduse kohaselt on isikul rahalise karistuse tasumata summa jääk 328,32 eurot. Tasumata on ka sama kohtuasja raames välja mõistetud muud rahalised nõuded ning nõudes teistes kohtuasjades. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Kui isik jääb kohtumenetluses kättesaamatuks, siis taotleb sissenõudja isiku tagaotsitavaks kuulutamist tulenevalt KrMS § 140 lg-st 1.

Menetlusosalise seisukoht 22.01.2018 kohtuistungil

Süüdimõistetu kaitsja osavõttu kohtuistungil ei soovinud. Rahaline karistus jäi

M. Kikkas tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et vangistus asendatakse üldkasuliku töö tundidega, isik on e . nda sõnul ka varem kriminaalasjas üldkasulikku tööd tulemuslikult teinud Takistusi jõukohase üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Üldkasuliku töö tunnid saaks isik ära teha kahe kuu jooksul. Isik avaldas, et tema e-posti aadress on , mida vaatab xxxxxxxxxxxxxxx vähemalt korra nädalas ning telefoninumber xxxxxxxxxxx.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § s 424 sätestatud korras -

pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. KarS § 70 lg 1 sätestab, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku § - -s 692

sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi.

M. Kikkas ei ole kogu rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ning rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahalise karistuse mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäituri andmetel ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus nähtub, et M. Kikkasel ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks, kuid hoolimata sellest M. ei ole ta kogu nõuet tasunud. Seetõttu on põhjendatud

Kikkas ristus asendada vangistusega arvestusega, et rahalise e le mõistetud tasumata rahaline ka

karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. on süüdi tunnistatud

M. Kikkas KarS

199 lg 2 p 4 ja p 7 järgi ning karistuseks mõistetud rahaline karistus miinimumpäevamäära (üks päevamäär on 3,20 eurot), s.o. 364,80 eurot, mis kuulus tasumisele ositi 10 kuu jooksul. M. Kikkas 36,48 eurot. Seega on M. Kikkasel veel on tasunud temale mõistetud rahalisest karistusest tasumata temale määratud rahalisest karistusest nimumpäevamäära, 328,32 eurot s.o 102,6 mii

millele KarS § 70 lg 2 alusel vastab päeva ( päeva vangistust 102,6 : 3 = 34) ehk 1 kuu ja 4 . Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et takistusi jõukohase üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Asendades vangistuse süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest

M. Kikkasel tuleb teha 2 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on - süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxxx ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.

KrMS § 417 lg 3 kohaselt teavitab kohus rahalise või varalise karistuse asendamisest süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik kohtunik