3-18-1029/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1029 Määruse kuupäev ja koht

22. jaanuar 2019, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi IS kaebus Viru Vangla 01.03.2018 käskkirja nr 6-3/184-1, 18.04.2018 vaideotsuse nr 6-12/230-2, 18.04.2018 käskkirja nr 6-3/308-1 ja 10.05.2018 vaideotsuse nr 6-12/278-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – IS; Vastustaja – Viru Vangla Resolutsioon

1. Jätta IS kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kuulutada menetlus kinniseks IS terviseandmeid puudutavas osas (tl-d 2-4, 6, 12, 15, 18, 20-24, 26-30, 36, 42-46, 48-52, 54, 56-57 ja 59-60). Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on IS kaebus Viru Vangla 01.03.2018 käskkirja nr 6-3/184-1, 18.04.2018 vaideotsuse nr 6-12/230-2, 18.04.2018 käskkirja nr 6-3/308-1 ja 10.05.2018 vaideotsuse nr 6-12/278-2 tühistamiseks. Lisaks, kaebaja on esitanud taotlused liita käesolev haldusasi haldusasjadega nr 3-17-902 ja 3-17-2092.

2. Viru Vangla teatas kohtule 19.12.2018, et kaebaja vabanes vanglast 17.12.2018.

3. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 20.12.2018 kohtunõudes, et kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa pidada asjakohaseks enam kaebust vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks. Vanglast vabanemisega on ära langenud vangistuse kestel määratud distsiplinaarkaristuste mõju, nende kehtivus on lõppenud ning neid ei ole enam võimalik tagasi täita. Jätkuvalt on võimalik kaaluda tuvastamiskaebuse esitamise vajalikkust, mistõttu annab kohus kaebajale võimaluse selgitada, kas ta soovib tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus hindab, kas kaebuse edasine menetlemine on võimalik või esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

5. Kohus selgitas kaebajale 20.12.2018 kohtunõudes, et kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa pidada asjakohaseks enam kaebust Viru Vangla 01.03.2018 käskkirja nr 6-3/184-1, 18.04.2018 vaideotsuse nr 6-12/230-2, 18.04.2018 käskkirja nr 6-3/308-1 ja 10.05.2018 vaideotsuse nr 6-12/278-2 tühistamiseks. Vanglast vabanemisega on ära langenud vangistuse kestel määratud distsiplinaarkaristuste mõju, nende kehtivus on lõppenud ning neid ei ole enam võimalik tagasi täita.

6. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuigi tavapäraselt on isiku õiguste kaitseks kõige otstarbekam tühistamiskaebuse esitamine, siis kehtetu haldusakti puhul see nii ei ole. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2014 määruse nr 3-3-1-12-14 p 9 kohaselt kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend.

7. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kuna vaidlustatud haldusaktide toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, puudub kaebajal kaebeõigus haldusaktide tühistamise nõude esitamiseks.

8. Riigikohtu halduskolleegium on 13.11.2014 otsuse nr 3-3-1-44-14 p-s 12 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogist HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

9. Kohus selgitas kaebajale 20.12.2018 kohtunõudes, et tal on võimalik minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele ning palus kaebajal kohtule teatada, kas ta soovib nõuet muuta. Kohus edastas kaebajale eelnimetatud kohtunõude 21.12.2018 e-posti aadressile IS@gmail.com, sest kaebaja palus 28.11.2018 avalduses kohtul edaspidi temaga kontakteeruda nimetatud e-posti aadressi teel. Kuna kaebaja ei kinnitanud kohtunõude kättesaamist, toimetas kohus kaebajale kohtunõude kätte HKMS § 72 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 koosmõjus. HKMS § 72 lg 4 kohaselt kohaldatakse kättetoimetamisele TsMS § 306–315, 317 ja 319–327. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuna kaebaja on kohtule esitanud sidevahendina enda e-posti aadressi IS@gmail.com ning Riigikohtu halduskolleegiumi 04.05.2016 määruse nr 3-3-1-22-16 p 9 järgides ei kohaldanud kohus TsMS § 3141 lg-s 2 sätestatud meedet esmase vahendina, tuleb sellisel viisil kättetoimetamist pidada õigustatuks. Samuti on kättetoimetamine vastavalt TsMS § 3141 lg-le 5 haldusasja toimikus dokumenteeritud.

10. Kuna kaebajale saadeti 20.12.2018 kohtunõue eelkirjeldatud viisil e-posti aadressile IS@gmail.com 03.01.2019, loetakse määrus kättetoimetatuks 08.01.2019. Kohtunõudele vastamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 09.01.2019 ning möödus 18.01.2019. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega teatanud, et soovib tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele.

11. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

12. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustajale ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud.

14. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale tagastamisele ka tasutud riigilõiv summas 15 eurot, arvestades HKMS § 104 lg 5 p 3.

15. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine õigustatud kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.

16. Seonduvalt käesoleva haldusasja liitmisega haldusasjadega nr 3-17-902 ja 3-17-2092 märgib kohus, et kuna kaebus jääb läbi vaatamata, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maare Aloe kohtunik