2-18-13359/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2019, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-13359

Tsiviilasi

Fredy OÜ hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond

vastu kindlustushüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

128 230,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Fredy OÜ (registrikood 11393184, asukoht

Xxxx, Tallinn 75304);

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toomas

Vaher ja advokaat Julia Kisseljova (Ellex Raidla

Advokaadibüroo,

e-post

toomas.vaher@ellex.ee,

julia.kisseljova@ellex.ee);

Kostja: Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse

Fond (registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 46,

Tallinn 10621, e-post lkf@lkf.ee);

Kostja lepinguline esindaja: Jüri Aava (isikukood

36907240225, e-post jyria@lkf.ee).

Asja läbivaatamine

11.12.2018 korraldaval kohtuistungil, millel osalesid

hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas

Vaher ja advokaat Julia Kisseljova ning kostja lepinguline

esindaja Jüri Aava.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 14.12.2018 taotlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas

11.12.2018

tsiviilasjas

nr

2-18-13359

toimunud

kohtuistungi

protokolli

parandamiseks ning selleks teha protokolli järgmised parandused:

1.1 asendada protokolli teisel leheküljel hageja sõnavõtu üle-eelviimases ja

eelviimases lauses sõna „liikluskindlustuseandja“ (kõigis kasutatud käänetes)

sõnaga „kindlustusandja“ (vastavas käändes).

2. Tunnustada

hageja

Fredy

OÜ

nõude

põhjendamatust

MTÜ

Eesti

Liikluskindlustuse Fondi vastu, jätta seetõttu hagi rahuldamata ja lõpetada

tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel.

5. Saata otsus menetlusosalistele.

6. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Fredy OÜ (hageja) esitas 06.09.2018 Harju Maakohtule hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse

Fond (kostja või ka akronüümina LKF) vastu kindlustushüvitise nõudes. Kohus jättis hagi

10.09.2018 käiguta. Hageja täpsustas hagi 10.09.2018. Kohus võttis hagi 18.09.2018

määrusega menetlusse ja küsis kostjalt kirjalikku vastust hagile. Kostja vastas hagile

19.10.2018.

2. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 02.11.2018, mille osas kostja esitas seisukoha

29.11.2018.

3. Kohus kuulas pooled ära 11.12.2018 korraldaval kohtuistungil, millel osalesid hageja

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Julia Kisseljova ning kostja

lepinguline esindaja Jüri Aava. Kohus rahuldas istungil poolte taotluse vaheotsuse tegemiseks

ning teatas vaheotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

4. Kohus kooskõlastas 11.12.2018 istungil pooltega vastavalt poolte taotlusele, et käsitleb

vaheotsuses ainult liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 43 ja 23 kohaldamist.

5. Vaheotsuse tegemise käigus on kohus analüüsinud TsMS § 449 lg 1 ja 2 sisu ja mõtet ning

töötanud läbi asjakohased Riigikohtu lahendid. Selle tulemusena jõudis kohus järeldusele, et

kuna pooled vaidlevad ka selle üle, kes on asjas õige hageja (ehk, et kas hagejal saab

kindlustuslepingu või LKS alusel üldse olla nõuet kostja vastu), siis ei ole nõude põhjendatuse

kohta vaheotsuse tegemine võimalik ilma, et kohus analüüsiks, kas konkreetsel hagejal saab

põhimõtteliselt olla nõue konkreetse kostja vastu ja selle jaatamise korral saab kohus asuda

analüüsima, kas see nõue tuleneb LKS-ist ja on LKF-i vastu või mitte.

Kuna aga kohus oli 11.12.2018 istungil selgelt määratlenud, et ta vaheotsuse hageja

nõudeõiguse küsimust ei lahenda, siis lükkas kohus vaheotsuse tegemise edasi ja andis pooltele

võimaluse avaldada seisukohti hageja nõudeõiguse kohta.

6. Hageja nõudeõiguse kohta avaldas kostja 18.01.2019, et ta jääb selle juurde, et Fredy OÜ

pole kohane hageja ning varemöeldule midagi lisada ei soovi.

Hageja selgitas 18.01.2019 menetlusdokumendis samuti, et jääb varem selgitatu juurde ning

lisas kokkuvõtvalt, et hageja nõudeõigus tuleneb LKS-ist ja VÕS-ist, et LKS-ist ei tulene, et

nõudeõigust omab vaid asja omanik ning et hageja nõudeõigust toetab ka Riigikohtu praktika.

Lisaks esitas hageja tõendid selle kohta, et vähemalt kahe mootorratta omanikuks kahju

tekkimise hetkel oli hageja.

Hagi aluseks olevad asjaolud

7. 06.09.2018 esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja mootorrataste ümberehitusele

spetsialiseerunud ettevõte, kes valmistab mootorrattaid klientidele üle maailma. Iga hageja

mootorratta projekt on unikaalsena disainitud ja koosneb nii mootorrataste tootja Harley

Davidsoni originaalosadest kui ka mitmekümnest Eestis ja välismaal käsitööna, eritellimusel

või limiteeritud väikeseeriana valmistatud detailidest. Hageja poolt projekteeritud ja

valmistatud mootorrattad on sõidukitena kunstiteoseid, mida eksponeeritakse rahvusvahelistel

näitustel ning ostetakse kollektsioneerimise eesmärgil.

8. 11.10.2017 sõideti hageja tegutsemiskohas asuvasse motosalong-töökotta läbi vitriinakna

sisse

ilma

numbrimärkideta

ja

registreerimata

sõidukiga

(kindlustusjuhtum).

Väärteomenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt tehti hoonet ümbritseva piirdeaia väravad

tundmatute isikute poolt eelnevalt lahti. Kahjujuhtumi tagajärjel sai kahjustusi avaldaja hoone,

hoonet ümbritsev piirdeaed ja hageja klientidele eritellimusel valmistatud või valmistamisel

olevate mootorrataste detailid.

9. Kahjujuhtumi osas on algatatud väärteomenetlus nr 230217011128 liiklusseaduse (LS) § 223

lg 1 alusel (mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju tekitamine). Kõnealuses väärteomenetluses

on tuvastatud, et kahjujuhtumi asjaolud viitavad avaldaja vara tahtlikule kahjustamisele, milles

registreerimata ning numbrimärkideta sõidukit kasutati vahendina hoone ja selles asuvate

sõidukite lõhkumiseks.

10. Kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli hagejal Xxxx („Xxxx“) sõlmitud kaks

kindlustuslepingut: kindlustuspoliisi nr 8726538/1 (mille alusel oli kindlustatud avaldaja

tegevuskohas asuvas hoones sisalduv inventar, seadmed, kaup ja mootorsõidukid

1 114 100 euro ulatuses) ja kindlustuspoliisi nr 3937855/2 (mille alusel oli kindlustatud hageja

garaaž, töökoda ja eluhoone 380 000 eurot ulatuses).

11. Hageja pöördus vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist Xxxx poole. Xxxx juhendas

hagejat, et hagejal tuleb pöörduda LKF-i ehk kostja poole, kuivõrd Xxxx on seisukohal, et

tundmatu sõiduki poolt tekitatud kahjuga tegeleb kostja. Hageja pöördus kostja poole. Xxxx

edastas 29.12.2017 hagejale otsuse, millega keeldus hagejale kindlustushüvitist maksmast,

kuna kindlustushüvitise maksmise kohustus lasub kõnealuses kindlustusjuhtumis kostjal.

Kostja edastas 06.02.2018 hagejale samuti kahju hüvitamisest keeldumise otsuse. Kostja väitel

ei realiseerunud kõnealuse kindlustusjuhtumi puhul sõiduki liikluses käitamisele iseloomulik

risk. Kuivõrd hagejal ei ole õnnestunud kümne kuu jooksul kohtuväliselt kindlustushüvitist

kindlustusandjate vaheliste lahkhelide tõttu saada mitte kummaltki, on hageja pöördunud kostja

vastu kohtusse.

Hageja hinnang kohaldatava õiguse osas

12. Hageja hinnangul peab kindlustusandjate vahelise vaidluse korral kannatanule

kindlustushüvitise välja maksma LKS § 43 p 1 alusel kostja. Kui kohus leiab, et hagejal

nõudeõigus LKS § 43 punkti 1 alusel puudub, tuleneb kostja kindlustushüvitise maksmise

kohustus LKS § 43 punktist 2 koostoimes LKS § 23 lg 1 punktiga 1.

13. Hageja leiab, et LKS § 43 p 1 rakendamise eeldused on täidetud: kindlustusjuhtum toimus

EV territooriumil, hageja nõue hüvitamisele kuuluva kahju osas on selge ning vaidlus on üksnes

selle üle, millisel Eestis tegutseval kindlustusandjal lasub kahju hüvitamise kohustus.

Praegusel juhul on vaidlus ainult selle üle, kas kindlustushüvitise peab välja maksma Xxxx või

kostja. Hageja leiab, et hüvitise peab välja maksma kostja ja kui tegelikkuses on hüvitise

maksmise kohustus Xxxx, siis LKS § 57 p 5 alusel on kostjal tagasinõude õigus Xxxx suhtes.

Kui LKS § 43 p 1 ei kohaldu, siis alternatiivselt tuleb kostjal hüvitis välja maksta LKS § 23 lg

1 alusel, mille rakendamise eeldused on samuti täidetud.

14. LKS § 43 punkti 1 osas märgib hageja, et LKS ei erista liikluskindlustuse kindlustusandjat

ja vabatahtliku kindlustuse kindlustusandjat. Sellist eristust ei tulene ühestki teisest kehtivast

seadusest. Kindlustusandjat defineerib selgelt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg-s 3,

mille kohaselt on kindlustusandja äriühing, kelle peamine ja püsiv tegevus on

kindlustustegevus.

Vabatahtliku

kindlustuse

kindlustusandja

ja

liikluskindlustuse

kindlustusandja eristamine LKS § 43 p 1 mõistes on kunstlik. Sätte eesmärk on selgelt hüvitada

kannatanule kahju võimalikult kiiresti ning jätta vastutuse küsimus kindlustusandjate

lahendada. Sätte eesmärki toetab muu hulgas LKS § 39 lg 3, mis kohustab kindlustusandjat

kahju hüvitama viivitamata pärast kahju ulatuse kindlaks määramist. Ka LKS eelnõu

seletuskirjas on märgitud, et LKS eesmärk on tagada, et kahjustatud isik saaks hüvitise

võimalikult kiiresti. Vaidlusaluse kahjujuhtumi puhul on hageja pidanud kahjuhüvitist ootama

tänaseks juba üle aasta. Kuivõrd ükski teine seadusesäte kostjat tekkinud olukorras ei kaitse, ei

saa LKS § 43 punkti 1 eesmärk olla muu, kui hüvitada hagejale tema poolt nõutud summa ning

vaielda kahjujuhtumist tuleneva kahjuhüvitise maksmise kohustuse küsimus selgeks teise

kindlustusandjaga.

15. Kostja ei pea olema kindlustusandja, et hagejal tekiks kostja vastu nõudeõigus LKS § 43

punkti 1 tähenduses. LKS § 43 p 1 reguleerib hageja nõudeõigust kostja vastu, mitte kostja

hüvitamiskohustuse jagunemist. Selleks, et LKS § 43 p 1 kohalduks, peabki kahju hüvitama

kohustatud isikute vahel tekkima vaidlus hüvitamiskohustuse jagunemise üle. Vaidluse

olemasolu korral kohustub kahju kandma igal juhul kostja. LKS § 43 p 1 kohaldub seega juhul,

kui vaidlus seisneb selles, kellel lasub kindlustuskahju hüvitamise kohustus, ent

kindlustusandjad ei jõua hüvitamiskohustuse jagunemises omavahel kokkuleppele.

16. LKS § 43 p 2 ja LKS § 23 lg 1 p 1 osas märgib hageja, et 11. oktoobri 2017 sündmus on

kindlustusjuhtum LKS § 8 mõistes, mille eest kahju põhjustanud isik vastutab hageja ees VÕS

§ 1057 alusel.

17. Kostja kahju hüvitamise kohustus ei sõltu mootorsõiduki valdaja süüst. Kostjal lasub

seadusest tulenev kahju hüvitamise kohustus ka juhul, kui kahju tekitaja on kahju põhjustamises

süüdi.

18. Sõiduki käitamise tagajärjel tekkinud kahju on igasugune kahju, mis tekkis just selle

ohufaktori tõttu, mille pärast sõidukit suurema ohu allikaks peetakse. Mootorsõidukit peetakse

suurema ohu allikaks põhjusel, et mootorsõiduki juhil puudub mootorsõiduki ning selle kiiruse

üle täielik kontroll. Väärteomenetluses on tuvastatud, et mootorsõiduk sõitis sisse hageja

tegevuskoha hoovi ning hoonesse. Puudub alus arvata, et hageja kahjujuhtumi ajal suurema ohu

allika käitamisest tulenev risk ei realiseerunud. Hageja kahjujuhtumi korral kasutati

mootorsõidukit transpordivahendina. Hageja tegevuskoha hoovi sõitis sisse mootorsõiduk,

mille tagajärjel sai kahjustada hoovis asuv vara.

19. Lepitajal puudus lepitusmenetluses pädevus juhtumi asjaoludele õigusliku hinnangu

andmiseks ning lepitaja seda vaidlusalusele kahjujuhtumile ka ei andnud.

20. Kostja väitel ei kvalifitseeruvat hageja hoov liiklemiseks kasutatavaks alaks. Kostja enda

koduleheküljelt järeldub hoopis vastupidine info. Veebileheküljel avaldatud teabe kohaselt

tuleb „tavapäraseks liikluseks kasutatavaks alaks lugeda muu hulgas aiaga piiratud

territooriumi, näiteks eramaja hoov, kuhu värava avanedes saab autoga sisse sõita“. Seega

väidab kostja oma vastuses kostja veebileheküljel avaldatule risti vastupidist. Taoline seisukoht

on ajendatud selgelt soovist mitte maksta hagejale välja kindlustushüvitist, mis muutus

sissenõutavaks juba vähemalt pea aasta tagasi.

Kostja vastuväited ja hinnang kohaldatava õiguse osas

21. LKS § 43 p 1 ei kuulu kohaldamisele. See säte reguleerib kahju hüvitamist üksnes

olukorras, kui vaidlus toimub liikluskindlustuse kindlustusandjate vahel, mitte siis kui vaidlus

käib kahe vabatahtliku kindlustuse kindlustusandja vahel. Samuti mitte siis, kui vaidlus on

vabatahtliku kindlustusandja ja liikluskindlustuse kindlustusandja vahel. Tegelikult ei kohaldu

punkt 1 ka olukorras, kui vaidlevad liikluskindlustuse kindlustusandja ja kostja.

22. LKS-s ei käsitata kostjat kindlustusandjana (LKS § 35 lg 4, 71 lg 1). LKS seletuskirjas on

§ 71 selgitusena märgitud järgimist: „Kehtiv LKS § 65 lõige 1 sätestab, et fondi käsitletakse

kindlustusandjana kindlustustegevuse seaduse tähenduses, lõike 2 kohaselt ei kohaldata fondile

kindlustustegevuse seaduse 2. peatükki ning 3. peatüki 2. jagu. Eelnõuga sätestatakse sellest

põhimõttest oluline muudatus – fondi ei käsitleta enam kindlustusandjana, kuid vaatamata

sellele kohaldatakse tema tegevuse suhtes rangemaid nõudeid kui tavalise mittetulundusühingu

suhtes.“ Seega ei saa hageja kostjalt LKS § 43 p 1 alusel täitmist nõuda. Kui vaatamata

eeltoodule kohus leiab, et LKindlS § 43 p 1 saaks kõnealuse vaidluse puhul kohaldada, siis

peaks hagi rahuldamata jätma ainuüksi seetõttu, et hageja nõue pole selge.

23. Kostja vastu saaks kannatanu liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral nõude esitada

lähtuvalt LKindlS § 43 p 2 (vaidlus kahju hüvitamise kohustuse kehtivuse üle ehk kostja ja

kindlustusandja vaidlevad, kellel on täitmise kohustus), kuid ka see eeldaks seda, et (i) tegemist

oleks liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga ja (ii) vaidlus täitmise kohustuse osas oleks kostja

ja liikluskindlustuse kindlustusandja vahel.

24. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kahju hüvitamist saab

nõuda juhul, kui mootorsõidukit kasutati sihipäraselt mootorsõidukina liikluses (sõiduki

kasutamine vastab sõiduki tavapärasele otstarbele). Hagejale ei tekitatud kahju mootorsõiduki

sihipärase kasutamisega mootorsõidukina liikluses. Sõidukit kasutati väljaspool tavapärast

liiklussituatsiooni tahtliku isiku- või varavastase süüteo toimepanemiseks, mida ei saa käsitada

mootorsõiduki sihtotstarbelise kasutamisena liikluses. Sõidukit kasutati tahtlikult süüteo

toimepanemiseks (sõiduk oli kuriteo toimepanemise vahend). Samuti ei olnud tegemist

tavapärase liiklussituatsiooniga. Enne kui sõiduk sõitis teelt hoovi, tuli kahju tekitajal lahti

murda hageja tegevuskoha väravad, sest hageja tegevuskoha territoorium oli suletud liiklusele.

Territoorium oli suletud väravatega, et takistada sinna sissepääsu. Kuriteo toimepanemiseks

murti automaatikaga suletud väravad eelnevalt lahti. Kostja on seisukohal, et väravatega suletud

territoorium ei olnud kuriteo toimepanemise ajal liikluskindlustuse seaduse mõistes sõidukite

tavapäraseks liikluseks kasutatav ala.

25. VÕS § 1057 tuleks kohaldada üksnes liiklusseaduses sätestatud juhtudel, st seoses

teeliiklusega ning muudel juhtudel kohaldatakse VÕS § 1056 lg-d 1 ja 2 kui riskivastutuse

üldsätteid. Kostja osutab, et lähtuvalt LKindlS § 23 ei saa tema vastu VÕS § 1056 alusel

täitmise nõuet esitada.

26. LKindlS § 43 on kohaldatav üksnes liikluskindlustusandjate vaheliste vaidluste puhul.

Hageja seisukoht, et LKIndlS § 43 laieneb igasugustele kindlustusandjate vahelistele

vaidlustele on vastuolus liikluskindlustuse seaduse mõttega ja liikluskindlustuse seaduse

reguleerimisalaga. Hageja tõlgenduse kohaselt peaks kostja garanteerima kogu vabatahtliku

kindlustusturu vaidlusi. Liikluskindlustuse seaduse ega halduslepingu kohaselt selliseid

ülesandeid kostjale ette nähtud pole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni

lahendamata taotlused:

27.1 14.12.2018 esitas hageja taotluse 11.12.2018 toimunud kohtu eelistungi protokolli

parandamiseks.

Hageja sõnavõtu kajastuses protokolli lk 2 üle-eelviimases lauses on märgitud järgmist: „/…/

Meie oleme seisukohal, et kaks liikluskindlustusandjat LKF ja Xxxx ei suuda omavahel kokku

leppida, kes peab hüvitama kahju kannatanule.“

Ja eelviimases lauses : „/…/ Kui kannatanule on kahju hüvitatud, siis võivaks kaks

liikluskindlustuseandjat edasi vaielda, kes kellele hüvitab /…/“.

Hageja palub sõna „liikluskindlustuseandja“ asendada sõnaga „kindlustusandja“, kuna pooled

ei pea Xxxx-t käesolevas asjas liikluskindlustusandjaks. Hageja käsitles kostjat ja Xxxx-t kui

kindlustusandjaid üldisemalt.

27.2 Kostja ei vaidle oma 08.01.2019 seisukohas protokolli parandamisele vastu.

27.3 TsMS § 53 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb 11.12.2018 istungi protokollis

hageja taotletud parandused.

28. TsMS § 449 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige

tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või

keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib

kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.

Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses

samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus

menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude

põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

29. Pooled on soovinud vaheotsuse tegemist ning nõustunud, et vaheotsusega tuleks lahendada

järgmised küsimused (vaheotsuse piirid) (vt ka t lk 100 jj ning t lk 124 jj):

1) kas kostja vastustab hageja ees LKS § 43 punkti 1 alusel;

2) kas 11.10.2017 xxxx toimunud juhtumi puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga LKS §

8 tähenduses;

3) kui hagejal nõudeõigus LKS § 43 p 1 alusel puudub, kas kostja vastutab sellisel juhul

LKS § 43 p-st 2 koostoimes LKS § 23 lg 1 p-ga 1.

30. Kohus on lisanud vaheotsuses lahendatavate küsimuste hulka ka vaidluse selle üle, kas

hagejal on nõudeõigus, kuivõrd hageja nõude põhjendatuse üle ei saa seda küsimust käsitlemata

hinnangut anda.

31. Kostja on põhjendanud vaheotsuse taotluse esitamist sellega, et hüvitamiskohustuse ulatuse

väljaselgitamiseks on vajalik liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju detailne väljaselgitamine.

Nõude suuruse ja koosseisu kohta on hageja esitanud küll mahukad dokumendid, kuid kostja

arvates ei ole need kahju koosseisu ja suuruse kindlaks tegemiseks piisavad. Nõue puudutab

12-le isikule tekkinud erinevat kahju, mis omakorda koosnevad mitmest komponendist.

Seejuures kuuluvad osad mootorrattad välismaalastele ja nõude väljaselgitamisel tuleb

muuhulgas välja selgitada, mis riigi õigus kohaldub hageja ja kahjustatud isikute vahelisele

õigussuhtele.

32. Kohus nõustub pooltega, et praegusel juhul on menetlusökonoomika seisukohalt mõistlik

teha vaheotsus TsMS § 449 lg 1 alusel ja selgitada esmalt välja, kas hagejal on LKS alusel

nõudeõigus kostja vastu või on hagejal nõue kindlustusandja (Xxxx) viimasega sõlmitud

varakindlustuslepingu alusel. Alles siis, kui hagejal on LKS alusel nõue kostja vastu, on

asjakohane asuda välja selgitama hagejale tekitatud kahju koosseisu ja suurust.

Kohtu hinnangul täidab vaheotsus praegusel juhul eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult

väheste kulutustega võimalikult lühikese aja jooksul (TsMS § 2).

33. Hageja nõudeks on 11.10.2017 xxxx toimunud juhtumi tõttu tekitatud kahju hüvitamine ja

kahju seisneb hageja tegevuskoha hoone vitriinakna parandamiseks kulunud summas 3 396

eurot ja hageja salong-töökojas asunud 13 mootorratta detailide väljavahetamisest tulenevas

kulus summas 107 989 eurot. Samuti taotleb hageja viivise väljamõistmist.

34. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

-

PPA 27.10.2017 vastuskirja kohaselt (t lk 7) toimus 11.10.2017 kl 07:43

(kindlustusjuhtumi teate esitamise kellaaeg /kohtu märkus/) xxxx juures liiklusõnnetus,

kus sõiduk xxxx sõitis läbi akna hoonesse, kahjustades akent, seina ning hoones olevaid

mootorrattaid. Sõiduki juht lahkus sündmuskohalt ja tema andmeid pole veel välja

selgitatud. Sõidukil puudused registrimärgid. Selles faktis on alustatud väärteomenetlus

liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 ja 236 lg 1 tunnustel.

-

PPA 27.10.2017 vastuskirja kohaselt olid väravad poolavatud asendis ja

liiklusõnnetusele viitavaid jälgi ei tuvastatud. Väravate kinnitused olid lahti keeratud

käsitsi ja kokkupõrget sõidukiga ei ole toimunud (t lk 7).

-

Sõidukil on ärandamise tunnused, sõiduk pole Eestis registreeritud (Saksamaal

toodetud) ja puudub teave, et keegi seda taga otsiks. Sõiduki tagumine luuk oli eelnevalt

purustatud ja tagaistmed pandud kinnisesse asendisse, et peale hoone vitriinaknasse

sõitmist oleks lihtsam sõidukist lahkuda (t lk 7).

-

Hageja on 23.02.2017 sõlminud kindlustuslepingu Xxxx-ga (t lk 13 jj) ettevõtte vara

(inventar, seadmed hoones, kaup (s.h mootorsõidukid) hoones) kindlustamiseks xxxx

kindlustusperioodiga 26.02.2017 kuni 25.02.2018.

-

F J on 18.10.2016 sõlminud kindlustuslepingu Xxxxga xxxx asuva hoone

kindlustamiseks (t lk 17 jj).

-

Kindlustusjuhtumi kohta on F J avaldanud politseile järgmist: „Olen veendunud, et

tegemist ei ole liiklusõnnetusega, vaid tahtliku vandalismiaktiga, mille eesmärgiks oli

lõhkuda minu hoonet ja garaažis olevaid sõidukeid. Liikluses mittekasutamiskõlblikku

sõidukit kasutati sisuliselt relvana.“ (t lk 23).

-

Hoone xxxx on F Je elukoht ja samas hoones tegutseb ka Fredy OÜ – ettevõttes peale

F Je teisi töötajaid ei ole (t lk 106). Majaosa, millesse sõiduk sisse sõitis, on Fredy OÜ

salong ja töökoda. Õueväravad olid suletud, need avanevad puldiga ja on automaatsed

(t lk 105 jj).

-

29.12.2017 keeldus Xxxx kindlustushüvitise maksmisest eritingimuste p 6.1.2 ja LKS

§ 61 lg 1 alusel (t lk 26).

-

06.02.2018 tegi kostja kahjuhüvitisest väljamaksmise keeldumise otsuse, kuna tegemist

ei ole liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga – kahju on tekitatud sõidukiga, mida ei ole

kasutatud sihipäraselt mootorsõidukina liikluses (t lk 27).

-

Lepitusmenetluse lõpetamise otsuses 25.06.2018 on lepitaja andnud oma hinnangu

vaidlusküsimuses osas ja leidnud, et 11.10.2017 tegu võib vastata KarS 203 lg 1

sätestatud tunnustele, mis viitavad, et kahju ei tekitatud sõiduki liikluses käitamisele

iseloomuliku riski realiseerumisega (t lk 39).

Lepitajale teadaolevatel asjaoludel kuulub piirdeaia kahju lepingu alusel hüvitamisele

Xxxx poolt (t lk 38 jj).

-

Xxxx ja hageja on kindlustuslepingus kokku leppinud rakendada Xxxx ettevõtte

varakindlustuse riskide tingimusi KT.0904.13 (vt t lk 13 ja 46 jj), mille p 6.1.2 kohaselt

vandalismikahju korral hüvitatakse maismaasõiduki otsasõidust tekitatud kahju, kui see

ei kuulu hüvitamisele LKS alusel (t lk 46 ja lk 46 pöördel).

-

Hageja juhatuse liige ja üks osanikest on F J (avalikud andmed Tartu Maakohtu

registriosakonna äriregistris).

35. Hageja kinnitas 11.12.2018 toimunud kohtuistungil, et väärteoasja menetlemine seisab ning

hageja on veendunud, et tegemist on tahtliku vara kahjustamisega. Samas ei ole kriminaal- ega

väärteootsusega vara tahtlikku kahjustamist tõendatud. Samuti kinnitas hageja kohtuistungil, et

tema tegevuse ja elu häirimiseks (F Je elu ja tegevuse) on korduvalt toime pandud rikkumisi,

mis ei kvalifitseeru ehk otseselt kuritegudena, kuid millega soovitakse F Jt mõjutada. Seetõttu

on hagejal alust arvata, et ka seekordne juhtum on samalaadne.

36. Kostja arvates on sõiduk antud juhul kuriteo toimepanemise vahend ehk kahju ei ole

toimunud liikluses.

37. Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle, kuid on eri meelt kahju suuruse osas, kannatanu

isiku osas ning õiguslikult selles, kas vaadeldava sündmuse puhul on tegemist:

a) LKS alusel liiklusõnnetusega ja kohaldamisele kuulub LKS § 43 p 1 või alternatiivselt

LKS § 23 lg 1 p 1 (ja VÕS § 1057 );

b) või hagejale tekitatud kahju eest vastutab hagejaga kindlustuslepingu sõlminud Xxxx

vastavalt pooltevahelisele lepingule.

38. Hageja lähtub eeldusest, et tegemist on liiklusõnnetusega ning kahju tekitaja tsiviilõigusliku

vastutuse eest vastutab kostja.

LKS §-st 1 tuleneb, et liikluskindlustuse objektiks on isiku tsiviilvastutus, mis tekib liikluses

3.isikule sõidukiga kahju tekitamisest, erinevalt vabatahtlikust (sõiduki) kindlustusest, mille

objektiks on sõiduk, mitte sõidukiga seotud isikute vastutus.

Selleks, et vaidluse lahendamiseks saaks LKS sätteid kohaldada, tuleb esmalt kindlaks teha, kas

vaadeldava sündmuse puhul oli tegemist kindlustusjuhtumiga LKS § 8 mõttes, sest see on

eeldus LKS kohaldamiseks.

39. LKS § 8 lg 1 sätestab kindlustusjuhtumi positiivse definitsioonina järgmist:

Kindlustusjuhtum on 3.isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised

tingimused:

1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib LKS-ist või sõiduki põhiasukoha riigi

õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;

2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja

esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;

3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.

LKS § 8 lg 2 sätestab tingimused, mille esinemise korral (hoolimata LKS § 8 lg 1 eelduste

olemasolust) liikluskindlustuse kindlustusjuhtumisega tegemist ei ole ja need on:

Kindlustusjuhtumiks ei ole kahju põhjustamine:

1) sõidukis, sealhulgas õhu- ja veesõidukis, välja arvatud liinivedu tegevale parvlaevale

peale- või mahasõidul;

2) paigas, mis on suletud ja eraldatud võistluseks, treeninguks või muuks samalaadseks

ürituseks;

3) avalikuks liikluseks suletud lennuvälja territooriumil;

4) teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal, mil see ala on

avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutatakse metsa-,

põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju põhjustatakse vahetult

töösoorituse käigus.

Vaidlust ei ole selles, et kahju tekitanud sõidukil ei olnud liikluskindlustust, kuigi LKS § 3 lg 3

alusel oli tal kindlustuskohutus.

Vaidlust ei ole ka selles, et kolmandatele isikutele on vaadeldava juhtumiga kahju tekitatud.

LKS § 8 lg 1 p 1 tulenev eeldus on kohtu hinnangul täidetud.

40. Hageja arvates on kahju kannataja tema, kostja leiab, et see on ebaselge, kuna mootorrataste

omanik ei ole hageja.

Kohus leiab, et vitriinakna osas võib kahju kannatajaks olla hageja tulenevalt hageja ja F Je

vahelisest kokkuleppest hoone osa kasutamiseks (vara tasuta kasutamise leping 25.01.2014 p

2; t lk 135).

Samuti võib kahju kannatajaks olla mootorratta xxxx osas (registrimärk xxxx) hageja, kuna ta

oli kahju põhjustanud sündmuse ajal selle omanikuks. Mootorratas xxxx registrimärgiga xxxx

osas kinnitavad kohtule hageja poolt esitatud tõendid, et selle omanikuks kahju põhjustanud

sündmuse ajal oli Xxxx OÜ ja vastutavaks kasutajaks F J, seega mitte hageja OÜ Fredy.

Kuna kohus käesolevas vaheotsuses kahju suurust ei analüüsi, siis piisab nõude põhjendatuse

üle otsustamiseks sellest, et hagejal on osa kahju puhul kohtu hinnangul nõudeõigus olemas,

kui isikul, kellel on kahju tekkinud.

41. Järgnevalt tuleb vaadelda, kas kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku

riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos (LKS § 8 lg 1 p 2).

Kostja väidab, et sõidukit ei kasutatud tavapärasel viisil liikluses osalemiseks vaid pigem, kui

kahju tekitamise vahendit (kuriteo toimepanemise vahend).

Hageja seisukoht on, et kuna kuriteo toimepanemist pole tuvastatud, siis ei saa väita, et sõiduk

oli kuriteo toimepanemise vahend.

Samuti leiab hageja, et sõidukit kasutati selle tavapärasel viisil: teel või õuealal sõitmiseks.

Kohus leiab, et tema ette toodud asjaolud on piisavad hindamaks, kas sõidukit on praegusel

juhul kasutatud liikluses käitamisele iseloomulikul viisil ja selleks ei pea olema tõendina

esitatud kuritegu tuvastavat kohtu- või prokuratuuri või uurimisasutuse lahendit.

Sõiduki tavapärase kasutamise saab kohtu arvates tuvastada kõiki asjaolusid kogumis hinnates

ka muudel alustel, kui lahend kriminaalmenetluses.

Euroopa kohtu otsuses (suurkoda), 28.11.2017, I M P V jt / J M P S jt, C 514/16 (edaspidi

Euroopa

Kohtu

lahend)

on

käsitletud

mootorsõiduki

kasutamise

kohustuslikku

vastutuskindlustust – Direktiiv 72/166/EMÜ – Artikli 3 lõige 1 – mõistet „sõiduki kasutamine“.

Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et „sõidukite kasutamine“ ei hõlma olukorda, kus sõidukit

ei kasutatud õnnetusse sattumise ajal mitte transpordivahendina, vaid selle põhifunktsioon oli

muu (Euroopa Kohtu otsuses käsitletud juhtumi puhul tööseadmena, et olla energiaallikas

umbrohutõrjevahendi pritsi pumba töös hoidmiseks).

Käesoleva juhtumi asjaolud on kohtu poolt tuvastatuna lühidalt järgmised:

1) Sõiduk, millega kahju tekitati, oli Eestis registreerimata, sellel puudus numbrimärk ja

liikluskindlustus, selle omanikku pole tuvastatud ja juhti samuti mitte. Sõidukil olid

ärandamise tunnused – rooliümbruse armatuur katki ja juhtmed väljas (t lk 7);

2) Sõiduk oli kohandatud selliselt, et vitriinaknasse sõitmise järgselt oleks võimalik

sõidukist kiiresti lahkuda: eelnevalt oli lõhutud tagaluugi aken ning istmed olid

paigutatud kinnisesse asendisse (t lk 7).

3) Sündmus on toimunud 11.10.2017 kl 3-4 paiku (t lk 129 pöördel, viimane lõik /PPA

06.11.2017 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 17231502121/).

4) F J on veendunud, et tegemist on tahtliku vandalismiaktiga ja tahtliku kahju

tekitamisega (t lk 23), samal seisukohal on ka hageja (t lk 147 pöördel; 11.12.2018

kohtuistungi protokoll).

5) Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitusorgani 25.06.2018 otsuse kohaselt

viitavad sündmuse asjaolude sellele, et kahju ei ole tekitatud sõiduki liikluses

käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega.

6) Hoone ja selle territooriumi omanik on F J (t lk 17, lk 23). Territooriumi väravad olid

ööseks lukku pandud (t lk 106). Väravate avamisel ei ole kokkupuudet sõidukiga olnud

(t lk 7) – väravate kinnitused on lahti keeratud käsitsi.

7) Hoone xxxx on F Je elukoht ja hoones tegutseb ka ettevõte Fredy OÜ, mis pakub

klientidele eksklusiivset mootorrataste ümberehitusteenust (vt ka hagiavaldus ja t lk

106). Majaosa, mille aknast xxxx sisse sõitis, on Fredy OÜ salong ja töökoda

(hagiavaldus ja t lk 106).

8) Hageja ja tema juhatuse liikme F Je suhtes on korduvalt ka varasemalt vandalismiakte

toime pandud (vt 11.12.2018 kohtuistungi protokoll t lk 147 jj ning t lk 129 jj

/kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade/).

Kohus juhindub ka LS § 2 p 81, mille kohaselt tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks

avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala.

Samuti juhindub kohus LS § 2 p 28, mille kohaselt liiklus on jalakäija(te) või sõiduki(te)

liikumine ja paiknemine teel.

Eeltoodud asjaolude alusel järeldab kohus järgmist:

-

Xxxx kinnistu on aiaga piiratud ning väravaga lukustatud ala ning hoone ümbruse osa

on maaomaniku poolt liiklemiseks ettenähtud ala siis, kui väravad on avatud. Kui

väravad on suletud, nt öösel, kui Fredy OÜ salong-töökoda on suletud, siis ei ole

tegemist liiklemiseks avatud alaga.

-

Kl 3 öösel (11-10-2017) ei saanud sõiduk tavapärase liiklemise käigus sattuda F Jele

kuuluva kinnistu kinnisesse hoovi: Fredy OÜ töökoda oli öösel suletud ning väravad

olid suletud. Seega sai sõiduk xxxx hoovi minna vaid tahtlikult ja muul eesmärgil, kui

õueala kasutamiseks liiklemise eesmärgil. Xxxx õuealale sõiduki juhusliku sattumise

välistab ka see, et lukustatud väravad olid eelnevalt käsitsi sihiklikult lahti murtud –

sõiduk ei paiskunud õuealale liiklusõnnetuse käigus läbi suletud väravate.

-

Ka hageja salong-töökoja külastamiseks puudus kl 3 öösel vajadus ja ka hageja luba –

väravad olid suletud. Kuid just töökoja külastamiseks on selle lahtioleku aegadel xxxx

hoovi liiklemiseks kasutamine lubatud.

-

Pärast xxxx kinnistu väravate käsitsi lahti murdmist on sõiduk otsesuunal vitriinaknasse

sõitnud (foto t lk 8, lk 11). Sellist tegevust on võimatu kogemata või mittetahtlikuks

pidada.

-

Öisel ajal puudus kinnistu või ka hageja luba xxxx õueala liiklemiseks kasutamiseks.

-

Sõiduki tavapärasel viisil teel liiklemise eelduseks on sellel registrimärgi ja

liikluskindlustuse olemasolu jms. Juhul, kui ei soovita sõidukit liiklemiseks kasutada,

siis ei ole selle registreerimine ega kindlustamine vajalik. Kahju põhjustanud sõiduk oli

ärandamistunnustega,

registrimärgita,

kohustusliku

liikluskindlustuseta

ning

kohandatud hoonele otsesõiduks.

Seega ei saanud sõiduk 11.10.2017 kella 3-4 paiku öösel sattuda juhuslikult liiklemise käigus

liiklemiseks suletud õuealale ning sõidukit ei kasutatud praegusel juhul tavapärasel viisil

transpordivahendina liiklemiseks, vaid Xxxx hoones asuva Fredy OÜ töökoda-salongile kahju

tekitamiseks. Sõiduki peamiseks funktsiooniks oli kasutada seda salongi akna jms lõhkumiseks,

mitte teel tavapäraseks liiklemiseks.

Seetõttu leiab kohus, et kuna puudub LKS § 8 lg 1 p 2 nimetatud tingimus – kahju on tekitatud

sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega, siis ei ole praegusel juhul

tegemist kindlustusjuhtumiga LKS mõistes.

42. Hageja leiab, et tahtlik kahju tekitamine ei välista LKS kohaldamist. Põhimõtteliselt võib

hagejaga nõustuda, kuid ainult siis, kui sõidukit kahju tekitamise käigus kasutatakse

põhifunktsioonina siiski transpordivahendina ning esinevad ka muud LKS § 8 lg 1 sätestatud

eeldused ja samaaegselt puuduvad lg 2 nimetatud välistused.

Praegusel juhul LKS § 8 lg 1 eeldused ei ole täidetud.

43. LKS § 8 lg 1 eelduste tuvastamiseks ei ole kohtu arvates oluline, kui suurt kahju sõidukiga

sooviti tekitada ja kas see on samane reaalselt tekkinud kahju suurusega. Oluline on vaid see,

et kohtu ette toodud asjaoludel ei saanud sõiduki kasutamise põhieesmärk olla selle

transpordivahendina kasutamine, eesmärk oli mootorrataste salong-töökoja omanikule kahju ja

ebameeldivuste põhjustamine.

Seda kinnitavad ka varasemad vandalismiaktid, mis on kirjeldatud PPA 06.11.2017

kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates (t lk 129), m.h nt 23.09.2017 aadressil Xxxx

korraldatud kaks pommiplahvatust.

44. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on 23.02.2017 sõlminud ettevõtte

varakindlustuslepingu Xxxx-ga ning kindlustusandja poolt väljastatud poliisi alusel (t lk 13 jj)

on kindlustatud Xxxx hoones asuv kaup, inventar ja mootorsõidukid. Samuti nähtub

kindlustuspoliisist nr 3937855/2 (t lk 17), et F J on kindlustanud Xxxx hoone.

Ettevõtte varakindlustuse riskide tingimuste p 6.1.2 kohaselt hüvitab Xxxx hagejale kahju,

mille otseseks põhjuseks on kindlustuskohas aset leidnud maismaasõiduki otsasõidust tekitatud

kahju, kui see ei kuulu hüvitamisele LKS alusel.

Kohus leiab, et LKS § 8 lg 1 eelduste puudumise tõttu ei kuulu LKS praegusel juhul

kohaldamisele ning kahju ei kuulu seetõttu hüvitamisele LKS alusel. Seetõttu tuleb muude

tingimuste olemasolu korral hüvitada hagejale kahju Xxxx-ga sõlmitud kindlustuslepingu

alusel.

45. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, siis ei kohaldu

LKS § 43. Samal põhjusel ei saa kohalduda ka hageja poolt alternatiivsena esile toodud LKS §

23. Kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, siis ei asu kohus enam detailsemalt analüüsima ka

seda, kes konkreetselt saab käesoleval juhul olla kahju kannatanuks ja seega ka hagejaks. Kohus

on piisavas ulatuses tuvastanud, et OÜ Fredy saab olla vitriinklaasi purunemisest tuleneva kahju

kannataja vara tasuta kasutamise lepingu alusel (sõlmitud F Je ja OÜ Fredi vahel 25.01.2014 p

2; t lk 135). Samuti saab hageja põhimõtteliselt olla kahju kannatajaks OÜ Fredy ja

mootorrataste ümberehitustöid tellinud isikutega sõlmitud lepingu alusel. Vähemalt ühe

mootorratta (xxxx, registrimärgiga xxxx) osas on kahju kannatajaks samuti hageja, kuna ta oli

kahju põhjustanud sündmuse ajal mootorratta omanik. Kohtu hinnangul piisab nõude

põhjendatuse üle lahendi tegemiseks sellest, et hageja on vitriinklaasi purunemisest tekkinud

kahju ja vähemalt ühe mootorratta osas kahjustatud isikuks.

46. TsMS § 449 lg 2 alusel kohus ei tunnusta nõude põhjendatust kostja vastu ja seega jätab

kohus hagi kostja vastu rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

47. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse

üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus nõude põhjendatust ei tunnustanud, jääb hagi rahuldamata ja

menetluskulud seega hageja kanda.

48. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt,

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei

määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast

kohtuotsuse jõustumist.

49. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik