2-18-101997/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Vallo Kariler

21. jaanuar 2019. a, Tallinn

2-18-101997

Osaühing Aktiva Finants hagi J S vastu võla nõudes

1 979,53 eurot

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479; OÜ AF Võlamenetlus üldõigusjärglane),

lepinguline esindaja Marilin Palts

Kostja: J S (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt J S (isikukood XXX) hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks välja laenulepingutest nr 6812, 7106 ja 7671 tulenev võlgnevus 1

702,30 eurot (põhivõlgnevus 990 eurot, intress 496,36 eurot, sissenõudmiskulu 40

eurot ja 11.06.2018 seisuga viivis 175,94 eurot) ning viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 990 eurot alates 12.06.2018

kuni põhivõla tasumiseni (edasiulatuv viivis kokku mitte enam kui 814,06 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata intressinõudes 496,36 eurot ületavas osas (s.o 198,03 eurot).

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.

4.2.

Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas

315 eurot (riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 90 eurot) ning

mõista kostjalt J S hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna

välja

90%

nimetatud

summast,

s.o

283,50

eurot.

Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(TAGASELJAOTSUS)

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

2-18-101997

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003 510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

- Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

- Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3

sätestatud aluse esinemise korral.

- Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

- Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

- Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

- Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud isiklikult allkirja

vastu, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt F E OÜ (nõue loovutatud hagejale

20.04.2017) ja kostja vahel 03.06.2015 laenulepingu nr 6812, 13.06.2015 laenulepingu nr 7106

ja 01.07.2015 laenulepingu nr 7671 alusel 1 900,33 euro (põhivõlgnevus 990 eurot, intress

694,39 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja 11.06.2018 seisuga viivis 175,94 eurot) ning

edasiulatuva viivise (võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlasummalt 990 eurot kuni põhivõla tasumiseni) väljamõistmist.

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a

intressinõudes 496,36 eurot ületavas osas. 01.07.2015 laenulepingu nr 7671 intressinõue

kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Osas, milles hagi ei

2 (3)

2-18-101997

ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt Riigikohtu

03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu

26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju esile toonud,

mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte

üle põhivõla summa. Kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivise summa on 175,94 eurot, siis

saab hageja nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist mitte rohkem kui 814,06 eurot.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu

90% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud

10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 950 eurot),

leiab et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud

õigusabikulu 90 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena

väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, reaalselt

tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja

kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal

menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 283,50 eurot

(s.o 315-st eurost 90%).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

3 (3)