2-18-10497/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-10497

Tsiviilasi

Sergei Belovi avaldus RKV Invest OÜ (pankrotis) pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. septembri 2018 ja 13. novembri 2018

määrused

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RKV Invest OÜ (pankrotis) 24. oktoobri 2018 ja 28. novembri

2018 määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: RKV Invest OÜ (pankrotis)

(registrikood 12999997), esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver

RESOLUTSIOON

1. Jätta RKV Invest OÜ (pankrotis) 24. oktoobri 2018 ja

28. novembri 2018 määruskaebused rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 27. septembri 2018 ja 13. novembri

2018 määrused muutmata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Sergei Belovi avaldus RKV Invest OÜ pankroti

väljakuulutamiseks ja RKV Invest OÜ saneerimisavaldus. Kohus kuulutas 27.09.2018 määrusega

välja RKV Invest OÜ pankroti ja keeldus saneerimismenetluse algatamisest. Kohus avaldas

pankrotiteate samal päeval väljaandes Ametlikud Teadaanded. RKV Invest OÜ esindaja Siim

Kuusik sai 27.09.2018 kohtumääruse kätte e-toimiku rakenduse kaudu 18.10.2018.

2. 24.10.2018 esitas RKV Invest OÜ (pankrotis) (määruskaebuse esitaja) määruskaebuse, milles

palus maakohtu määrus tühistada nii pankroti väljakuulutamise kui ka saneerimismenetluse

algatamisest keeldumise osas ning vajadusel ennistada tähtaeg pankroti väljakuulutamise

määruse peale määruskaebuse esitamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus jättis rahuldamata RKV Invest OÜ (pankrotis) taotluse tähtaja ennistamiseks Tartu

Maakohtu 27.09.2018 määruse peale määruskaebuse esitamiseks osas, millega kohus kuulutas

välja RKV Invest OÜ pankroti. Maakohus jättis menetlusse võtmata RKV Invest OÜ (pankrotis)

määruskaebuse Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale osas, millega kohus kuulutas välja

RKV Invest OÜ pankroti. Maakohus jättis rahuldamata RKV Invest OÜ (pankrotis)

määruskaebuse Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale osas, millega kohus keeldus RKV

Invest OÜ (pankrotis) saneerimismenetluse algatamisest. Maakohus edastas selles osas

määruskaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

4. Kohus nõustus määruskaebuse esitajaga, et Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruses on kohus

teinud kaks eraldi menetlustoimingut – otsustanud kuulutada välja RKV Invest OÜ (pankrotis)

pankroti ning keeldunud saneerimismenetluse algatamisest. Kohus nõustus võlgnikuga ka selles,

et saneerimismenetluse algatamisest keeldumise ja pankroti väljakuulutamise peale

määruskaebuste esitamise puhul määratletakse erinevalt määruskaebe tähtaja algus.

Esmalt võttis kohus seisukoha pankroti väljakuulutamise peale määruskaebuse esitamise

tähtaegsuse osas. Kuna kohus avaldas pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

27.09.2018, oli määruskaebuse kohtule esitamise ajaks (24.10.2018) pankrotimääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaeg juba möödunud (PankrS § 32).

Pankrotimenetluse olemusest ning pankrotiseaduse mõttest ja eesmärgist tulenevalt ei väära

pankrotimääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemist asjaolu, kas kohtule esitati

avaldus võlgniku saneerimiseks või mitte. Pankrotimääruse peale määruskaebuse esitamise

tähtaeg peab võlausaldajate ja võimalike asjast huvitatud kolmandate isikute kaitseks olema

üheselt määratletav ja ka väljapoole arusaadav. Seetõttu on pankrotimääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaeg seotud mitte pankrotimääruse võlgnikule kättetoimetamisega,

vaid üheselt tuvastatava sündmusega – pankrotiteate avaldamisega. Õigusselguse tagamiseks,

võlausaldajate ja kolmandate isikute huvide kaitseks ei saa pankrotimääruse peale määruskaebuse

esitamise tähtaega siduda mingite muude täiendavate tingimustega, sh võimaliku

saneerimisavalduse esitamisega.

5. Kohus leidis, et menetluses ei ole esile toodud sellist mõjuvat põhjust määruskaebuse esitamise

tähtaja möödalaskmiseks, mis annaks alust määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Määruskaebuse esitaja on põhistanud tähtaja ennistamise taotlust asjaoluga, et võlgnik ei teadnud

varasemalt pankrotimääruse tegemisest ning pankroti väljakuulutamine tuli talle varasemalt

esitatud saneerimisavalduse tõttu üllatusena. Kohus leidis, et nimetatud asjaolud on subjektiivse

loomuga ning ei ole käsitletavad ennistamise aluseks oleva mõjuva põhjusena. Võlgniku esindaja

siseveendumus selle kohta, et saneerimisavalduse tõttu kohus ettevõtte pankrotti välja ei kuuluta,

ei anna alust menetlustähtaja ennistamiseks. Üksnes enda õiguslikust hinnangust lähtudes võtab

isik ise riski, et kohus ei pruugi tema hinnanguga nõustuda ning seetõttu on oht olulise

menetlustähtaja möödalaskmiseks.

20.09.2018 kohtuistungil on kohus pooli teavitanud lahendi tegemise ajast. Võlgnik ega tema

esindaja ei ole kohtuistungil osalenud ega teatanud ka kohtule mõjuvast põhjusest, mis takistas

istungil osalemast. Sellise käitumisega on võlgnik ise võtnud riski olulise menetlustähtaja mööda

laskmiseks.

6. Kohus leidis, et saneerimismenetluse algatamisest keeldumise osas on määruskaebus tähtaegne

(TsMS § 661 lg 3). Võlgniku esindaja Siim Kuusik sai määruse kätte avaliku e-toimiku kaudu

18.10.2018 ning määruskaebus on esitatud 24.10.2018. Samuti on määruskaebuse esitamine

saneerimisseaduse (SanS) § 10 lg 4 kohaselt lubatud. Küll aga ei pidanud kohus määruskaebust

põhjendatuks.

SanS § 8 lg 2 p 1 kohaselt ei algatata saneerimismenetlust, kui ettevõtte osas on algatatud

pankrotimenetlus. Kohus ei nõustunud võlgniku tõlgendusega, mille järgi tähendab „algatatud

pankrotimenetlus“ ajahetke, kui on välja kuulutatud võlgniku pankrot. SanS § 8 lg 2 p 1 sõnastus

on püsinud muutumatnuna alates saneerimisseaduse jõustumisest 26.12.2008. Samal ajal

kehtinud

pankrotiseaduse

redaktsiooni

§

nimetas

pankrotimenetluse

algatamist

menetlustoiminguna, mis järgnes nõuetekohase avalduse kohtule esitamisele ning tähendas

sisuliselt pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Praeguseks on pankrotiseaduse sõnastus

muutunud, kuid seadusandja ei ole sellega koos vastavalt muutnud saneerimisseaduse sõnastust.

Praegu kehtivas pankrotiseaduse redaktsioonis on pankrotimenetluse algatamisele olemuselt

sarnaseim toiming ajutise halduri nimetamine. Ajutine haldur on praegusel juhul nimetatud

23.08.2018.

Kohus

leidis,

et

jättis

õigesti

saneerimismenetluse

algatamata,

kuna

saneerimisavaldus oli esitatud hilinenult.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. RKV Invest OÜ (pankrotis) (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu 13.11.2018 määruse

peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata

määruskaebuse esitaja taotlus tähtaja ennistamiseks Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale

määruskaebuse esitamiseks osas, millega kohus kuulutas välja määruskaebuse esitaja pankroti

ning millega jäeti menetlusse võtmata määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Maakohtu

27.09.2018 määruse peale. Määruskaebuse esitaja palub teha tühistatud osas uus määrus, millega

ennistada pankrotimäärusele kaebuse esitamise tähtaeg ning millega võtta menetlusse

määruskaebus Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale osas, millega kohus kuulutas välja

määruskaebuse esitaja pankroti.

Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse kohaselt võis määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

määruse tegemisest. Kohtumääruses märgitud määruskaebuse esitamise tähtaeg ei olnud

korrektne.

Pankrotimäärus ja saneerimismenetluse algatamisest keeldumise määrus on omavahel

lahutamatult seotud. Kokkuvõtvalt heidab võlgnik maakohtule ette, et maakohus jättis

menetlusõigust oluliselt rikkudes saneerimismenetluse algatamata. Kohus oleks võlgniku

hinnangul pidanud enne pankroti väljakuulutamist vaatama läbi võlgniku esitatud

saneerimisavalduse, kuid jättis selle sisuliselt läbi vaatamata (kohus nimetas selle määruse

resolutsioonis küll algatamata jätmiseks, kuid määrusest nähtuvalt avaldust sisuliselt läbi ei

vaadatud).

Kui ringkonnakohus peaks leidma, et saneerimisavaldus on jäetud ebaõigesti läbi vaatamata või

rahuldamata, tuleks avaldus uuesti läbi vaadata. Saneerimisavaldust ei ole ilmselt aga võimalik

aga läbi vaadata, kui on juba kuulutatud välja võlgniku pankrot (saneerimismenetlust ei saa

algatada pankrotis võlgniku puhul). Kui saneerimisavaldus on jäetud ebaõigesti rahuldamata või

läbi vaatamata, siis toob selle maakohtule uueks lahendamiseks saatmine tingimata kaasa ka

pankrotimääruse tühistamise. Seetõttu tuleb saneerimismenetluse algatamisest keeldumise

määruse tühistamisel tühistada ka selle tulemiks olev ja sellest kui eeldusest sõltuv

pankrotimäärus. Seega on võimalik asuda seisukohale, et saneerimisavalduse uus läbivaatamine

peaks eelduslikult tooma kaasa pankrotimääruse tühistamise – ilma on saneerimisavalduse uus

läbivaatamine sisutühi. Sellise tõlgenduse kohaselt ei oleks pankrotiavalduse eraldi

vaidlustamine võlgniku hinnangul üldse vajalik ja seetõttu ei oleks vajalik ka vastava tähtaja

ennistamine.

Kohus avaldas pankrotiteate 27.09.2018. Seega oli PankrS § 32 kohaselt pankrotimääruse

vaidlustamise tähtpäevaks 12.10.2018. Võlgnik sai pankroti väljakuulutamisest teada alles

18.10.2018, mil kohus edastas võlgniku juhatuse liikmele e-posti teel pankrotimääruse.

Teoreetiliselt on võimalik argumenteerida ka sellise seisukoha poolt, mille kohaselt

pankrotimääruse vaidlustamine on vajalik, kuid ei ole enam võimalik, kuivõrd Ametlikes

Teadaannetes teate esitamisest on möödunud rohkem kui 15 päeva. Selline tõlgendus ei ole aga

õige, kuivõrd muudaks sisutühjaks võlgnikule seaduses sätestatud õiguse esitada kaebus

saneerimismenetluse algatamata jätmise määrusele – saneerimismenetluse algatamine ei oleks

niikuinii enam võimalik, kuivõrd kohus on vahepeal kuulutanud välja juba pankroti. Kui aga

kohus peaks asuma seisukohale, et selline siiski on seaduse mõte, ei oleks võlgnikul võimalik

vaidlustada pankrotimäärust, misläbi muutuks sisutühjaks ka saneerimismenetluse algatamata

jätmise määruse vaidlustamine. Seega esineks kaebajal TsMS § 67 lg 1 mõttes osaline takistus

menetlustoimingu tegemisel, s.o määruskaebuse esitamisel pankrotimääruse osas.

Võlgnik ei esitanud määruskaebust sellel põhjusel, et ta ei olnud teadlik vaidlustatavast

määrusest. Võlgnikul ei olnud ka põhjust eeldada, et kohus üldse saaks/võiks pankrotimääruse

koostada, kuivõrd võlgnik oli esitanud saneerimisavalduse, mis tuleb võlgnikule teadaolevalt

saneerimisseaduse kohaselt vaadata läbi enne pankroti väljakuulutamist. Kuivõrd praegusel juhul

on saneerimisavaldus esitatud enne pankroti väljakuulutamist, oleks maakohus pidanud peale

avaldaja poolt puuduste kõrvaldamist liitma saneerimismenetluse algatamise avalduse ja

pankrotiavalduse menetlemise ühte menetlusse. Seega ei oleks kohus tohtinud 27.09.2018

määrusega pankrotti välja kuulutada.

Eelnevast tulenevalt leiab määruskaebuse esitaja, et määrusest mitteteadmine tuleb lugeda

mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et 24.10.2018 ja 28.11.2018 määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebustes toodud väited ei anna alust maakohtu 27.09.2018 ja 13.11.2018 määruste

tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohtu menetluses on 24.10.2018 määruskaebus maakohtu 27.09.2018 määruse peale

osas, milles maakohus keeldus saneerimismenetluse algatamisest. Samuti on ringkonnakohtu

menetluses 28.11.2018 määruskaebus maakohtu 13.11.2018 määruse peale, millega kohus jättis

tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata maakohtu 27.09.2018 määruse peale määruskaebuse

esitamiseks osas, millega kohus kuulutas välja määruskaebuse esitaja pankroti.

9. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha 24.10.2018 määruskaebuse kohta ringkonnakohtule

lahendamiseks edastatud ulatuses, s.o kaebus maakohtu 27.09.2018 määruse peale osas, milles

maakohus keeldus saneerimismenetluse algatamisest (määruse resolutsiooni p 1).

Saneerimisseaduse § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus

vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses sätestatud nõuetele ning kui

ettevõtja on põhistanud, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; ettevõte vajab

saneerimist ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

Kohus viitas 27.09.2018 määruses ajutise halduri aruandele, mille kohaselt on võlgniku

maksejõetus juba saabunud, mitte tulevikus tõenäoliselt tekkiv. Lisaks viitas kohus, et võlgnikul

on kohustusi ca 190 000 euro ulatuses ning ettevõtte varad on koormatud mitmekordsete

hüpoteekidega, on vähetõenäoline täiendava investeeringu saamine pooleliolevate projektide

lõpetamiseks. Samuti heitis kohus ette, et võlgnik ei ole veenvalt näidanud, mil moel on tema

majanduslikud raskused läbi saneerimismenetluse ületatavad.

10. Võlausaldaja Sergei Belov esitas käesolevas tsiviilasjas 10.07.2018 avalduse RKV Invest OÜ

pankroti väljakuulutamiseks. Määruskaebuse esitaja esitas 21.09.2018 saneerimisavalduse

tsiviilasjas nr 2-18-14143. Ajutine haldur nimetati 23.08.2018 määrusega, s.o enne

saneerimisavalduse esitamist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõlgendusega, mille kohaselt SanS § 8 lg 2 p 1 ei võimalda

saneerimismenetlust algatada enam olukorras, kus võlgnikule on juba määratud ajutine haldur.

Seda tõlgendust toetab PankrS § 15 lg 4 mille kohaselt lükkab kohus saneerimisavalduse

esitamise korral ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise

otsustamiseni. Samuti sätestab SanS § 11 lg 1 p 4, et kohus lükkab võlausaldaja esitatud

pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava

kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni.

Järelikult saab saneerimisavaldus mõjutada pankrotimenetluse läbiviimist kuni ajutise halduri

nimetamiseni. Kui aga ajutine haldur on juba nimetatud, ei ole saneerimisavalduse esitamine

enam tema vabastamise või pankrotimenetluse toimingute edasilükkamise aluseks.

Seega ei ole maakohus eksinud PankrS § 15 lg 4 kohaldamisel.

11. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud etteheidetega, mille kohaselt ei ole

maakohus saneerimismenetluse algatamise eeldusi sisuliselt kaalunud ega selgitanud välja

saneerimismenetluse algatamise otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

Maakohus on märkinud, et ehkki saneerimisavalduses on hulgaliselt puudusi, tuleb selle

menetlusse võtmisest keelduda eelkõige seetõttu, et asjas on juba algatatud pankrotimenetlus

(23.08.2018 nimetati ajutine haldur). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pärast ajutise

halduri nimetamist ei ole saneerimismenetluse alustamine enam õiguslikult võimalik.

Sellele lisaks aga hindas kohus saneerimismenetluse algatamise eeldusi ka sisuliselt.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega saneerimisavalduse algatamise eelduste

mittetäitmise osas. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

andmiseks puudus vajadus, kuna olemasolevate materjalide pinnalt oli võimalik tuvastada, et

saneerimisavalduse algatamise eeldused ei ole täidetud. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

andmine oleks üksnes menetlust pikendanud. Mh ei ole ka 24.10.2018 määruskaebuses toodud

esile põhistatud väiteid, mis annaks alust arvata, et saneerimismenetluse algatamise eeldused olid

täidetud.

Kuivõrd saneerimisavalduse algatamise eeldused ei ole täidetud, siis ei oma tähtsust

määruskaebuse väide selle kohta, et maakohus on põhjendamatult viidanud SanS § 8 lg 2 p-le 1

saneerimismenetluse algatamata jätmisel. Ringkonnakohus leiab, et peamine põhjus

saneerimismenetluse algatamata jätmiseks seisneb siiski saneerimismenetluse algatamise

eelduste täitmata jätmisel. Samuti viitab saneerimismenetluse algatamise eelduste täitmata

jätmisele asjaolu, et maakohus kuulutas sama määrusega välja pankroti.

13. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha maakohtu 13.11.2018 määruse osas, milles

kohus jättis rahuldamata taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning keeldus

27.09.2018 määruse peale määruskaebust menetlusse võtmast osas, mis puudutas pankroti

väljakuulutamist.

PankrS § 32 kohaselt võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse 15 päeva jooksul

pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et kuna pankrotiteade

avaldati 27.09.2018 oli avalduse esitamise tähtajaks 12.10.2018. Määruskaebus koos tähtaja

ennistamise taotlusega esitati alles 24.10.2018, s.o hilinenult.

TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

14. Maakohtu 27.09.2018 määrusega lahendati nii saneerimismenetluse algatamise küsimus kui

ka pankroti väljakuulutamine. Kohtumääruses on edasikaebamise korra kohta selgitatud, et

määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Samas

sätestab PankrS § 32 üheselt, et pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul tegemist menetlusosalise eksitamisega

pankrotimääruse vaidlustamise osas. Nimelt nähtub 27.09.2018 Ametlikes Teadaannetes

avaldatud pankroti väljakuulutamise teatest, et pankrotimääruse peale võib esitada

määruskaebuse vastavalt PankrS §-le 32. Seega ei ole määruskaebuse esitajat eksitatud

kaebetähtaja osas, kuna määruskaebuse esitajal oli juba alates 27.09.2018 võimalik väljaandes

Ametlikud Teadaanded näha õiget määruskaebuse esitamise korda.

15. SanS § 7 lg 4 sätestab, et kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankrotimenetluse kui ka

saneerimismenetluse algatamise avaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi

kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotimenetluse

algatamise kohta kehtivaid tähtaegu.

Maakohus liitiski 24.09.2018 määrusega saneerimisavalduse ja pankrotiavalduse menetlused.

Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusökonoomia huvides võis maakohus lahendada

mõlemad avaldused ühes määruses. Määruskaebuse esitajal oli mõlemas küsimuses kaebeõigus

ning määruskaebuse esitaja õiguste rikkumist maakohtu 27.09.2018 määrus seega kaasa ei

toonud.

Mõjuvaks põhjuseks pankrotimääruse vaidlustamise tähtaja möödalaskmisel ei ole

ringkonnakohtu arvates määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et võlgnik sai

pankrotimäärusest teadlikuks alles 18.10.2018. Määrusest teadasaamine ei oma PankrS § 32

kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemise juures tähtsust. Õige on ka maakohtu

seisukoht, et tähtaja ennistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja oli

arvamusel, et kohus ei saa pankrotimäärust teha, kuna saneerimismenetluse algatamist ei olnud

veel otsustatud.

16. Kuna ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus saneerimismenetluse õigesti algatamata, ei

anna

tähtaja

ennistamiseks

alust

ka

määruskaebuses

toodud

ülejäänud

väited

saneerimismenetluse sisulisi eeldusi puudutavas osas. Need väited omaksid tähtsust üksnes juhul,

kui maakohus oleks ebaõigesti jätnud saneerimismenetluse algatamata.

Ringkonnakohus selgitab, et vaatamata pankroti väljakuulutamisele ei ole siiski välistatud

võlgniku

majandustegevuse

jätkumine,

kui

ilmnevad

eeldused

võlgniku

ettevõtte

tervendamiseks. Samuti on pankrotimenetluses võimalik sõlmida kompromiss (PankrS § 178 jj),

mis sarnaselt saneerimiskavaga võib seisneda võlgade vähendamises ja/või nende tasumise

tähtaja pikendamises.

17. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis õigesti 13.11.2018 määrusega

avaldaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja määruskaebuse pankrotimääruse peale

menetlusse võtmata.

Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/