1-18-761/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 21. jaanuar 2019 (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-18-761 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi T.P (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. detsembri 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.P kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta T. kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus Tartu Maakohtu P 6. detsembri 2018. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19. veebruari 2018. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati T.P-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17. mai 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4207 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 11 kuud 19 päeva vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 19 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13. märtsil 2018 ja lõpeb 2. juulil 2019.

2. Tartu Maakohtu 6. detsembri 2018. a määrusega jäeti T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1 T.P on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vanglas kannab süüdimõistetu karistust juba kolmeteistkümnendat korda. Varasemalt on teda karistatud valdavalt varguste eest. Ka käesolevat karistust kannab T.P varguste eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuriteod on

2(4) toime pandud varasema, s.o Tartu Maakohtu 17. mai 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4207 määratud katseajal. Ka kuritegu, mille eest T.P viimatinimetatud kohtuotsusega karistati, oli pandud toime varasema, s.o Tartu Maakohtu 5. novembri 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9202 määratud katseajal. Seega kannab süüdimõistetu karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvusprobleemid.

2.2 Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav käitunud korrektselt. Kuriteoriskide maandamiseks on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ja „Eluviisitreening“, osalenud tööhõives ning alustanud õppimist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassis. Tagasiside tema tegevusele on üldiselt positiivne. Väidetavalt soovib ta vabaduses saada täiendavalt abi alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Vabanemise korral asuks T.P elama ema juurde. Töökoha garanteerib talle X. UÜ. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu töötanud erinevatel elualadel, kuid töösuhted on olnud lühikese kestvusega. Stabiilse sissetuleku saamine on kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades oluline. Kinnipeetaval on säilinud head suhted emaga, kes on valmis teda majanduslikult abistama. Kokkuvõttes ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused siiski oluliselt varasematest.

2.3 Süüdimõistetu varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on alust arvata, et T.P võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. T.P-le on korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ning tegeleda sõltuvusprobleemiga. Vaatamata sellele on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ning kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu tegude eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt kolmandat korda sama karistuse ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki T.P puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega.

3. T.P kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja T.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist

3.1 Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohtadega. Kantava karistuse mõistmisel on kohus juba arvesse võtnud, et T.P kuritarvitas alkoholi ja pani toime kuritegusid. Karistuse mõistmisel polnud veel teada, kuidas käitub isik vanglas. Kohus on märkinud, et karistuse kandmise ajal on kinnipeetav käitunud korrektselt. Sellisel juhul ei ole põhjendatud, et süüdimõistetu peab karistuse lõpuni kandma.

3.2 Kaitsja juhib tähelepanu vangla iseloomustuses toodud positiivsetele asjaoludele. Eluaseme osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Vastavalt iseloomustusele on T.P-l võimalik elama minna ema juurde Jõgeva linna. Majandusliku toimetuleku osas risk tegelikult puudub, sest vastupidine järeldus pole arvestanud garanteeritud töökohta X. UÜ-s. Vanglas on isik töötanud. Püsiva töötasu saamisel on võimalik nõuded hüvitada. Isikul on töökogemus erinevatel elualadel, nii et tal puudub vajadus ema abile. Suhete osas on isik kinnitanud, et ei soovi edaspidi suhelda karistatud isikutega ja kavatseb kontrollnõudeid täita. Alkoholi osas on ohtlikkus ja risk tegelikult maandatud, sest isik on läbinud edukalt sotsiaalprogrammid ja kavatseb minna ravile, mis on ka katseaja kohustuseks. Vangla iseloomustuses on märgitud, et narkootikumide osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Eelnevate andmete põhjal on T.P väheohtlik.

3(4) 3.3 Kaitsja arvates on kohus jätnud positiivsed asjaolud ja isiku pingutused ning head tulemused arvesse võtmata. Samal ajal on T.P teinud vanglas kõik selleks, et kuritegusid edaspidi mitte toime panna. Täitmiskava plaanid on täidetud. Alkoholi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu tõttu on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Vanglatingimustes ei ole võimalik vastavat ravi saada ja tegelikku ravi ei ole seetõttu põhjendatud edasi lükata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et T.P kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

5. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8.) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

6. Kolleegiumi hinnangul on T.P kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Vt Riigikohtu 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16.) Maakohus on T.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et T.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Maakohus ei jätnud T.P vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

4(4) 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus T.P kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 6. detsembri 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau