3-18-2095/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2095

Haldusasi

AS SKINEST ENERGIA kaebus tühistada Konkurentsi-

ameti 06.11.2018 otsus nr 5-5/2018-068 ning tuvastada,

et Enefit Green AS-i ja Nelja Energia AS-i koondumine

on keelatud või alternatiivselt kohustada Konkurentsi-

ametit tegema uus otsus, millega keelata Enefit Green

AS-i ja Nelja Energia AS-i koondumine või alter-

natiivselt kohustada Konkurentsiametit jätkama Enefit

Green AS-i ja Nelja Energia AS-i koondumise menetlust

Menetlusosalised

Kaebaja – AS SKINEST ENERGIA, volitatud esindajad

vandeadvokaat Rauno Ligi ja advokaat Mart

Blöndal

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindaja Kristel

Rõõmusaar

Kolmandad isikud – Enefit Green AS ja Nelja Energia

AS, volitatud esindajad vandeadvokaadid Arne Ots,

Martin-Johannes Raude ja Martin Mäesalu

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine ning

menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks

tähtaja andmine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-18-2095 menetlus.

2. Tagastada kaebajale riigilõiv 45 eurot.

3. Vastustajal ja kolmandatel isikutel on võimalik esitada halduskohtule 7 päeva jooksul

käesoleva määruse (resolutsiooni p 1) jõustumisest esimese kohtuastme menetluskulude

väljamõistmise taotlused (sh menetluskulusid puudutavad dokumendid) ning kohus

lahendab need eraldi määrusega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, §

204 lg 1).

3-18-2095

2(4)

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. AS SKINEST ENERGIA esitas 07.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub

tühistada Konkurentsiameti (KA) 06.11.2018 otsus nr 5-5/2018-068, millega KA andis loa

Enefit Green AS-i (EG) ja Nelja Energia AS-i (4Energia) koondumisele, ning tuvastada, et EG

ja 4Energia (kolmandad isikud) koondumine on keelatud või alternatiivselt kohustada KA-d

tegema uus otsus, millega keelata EG ja 4Energia koondumine või alternatiivselt kohustada

KA-d jätkama EG ja 4Energia koondumise menetlust. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse

taotluse.

2. Kohus peatas 08.11.2018 määrusega KA 06.11.2018 otsuse kehtivuse ning keelas EG-l ja

4Energial koondumise jõustamise kuni 10.12.2018.

3. Kaebaja esitas 09.11.2018 halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse täpsusta-

miseks.

4. KA edastas 19.11.2018 kohtule seisukoha, milles palus tühistada 08.11.2018 määrusega

kohaldatud esialgne õiguskaitse ning jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

Samuti palus KA jätta kaebus menetlusse võtmata.

5. Kolmandad isikud esitasid 19.11.2018 kohtule seisukoha, milles palusid tühistada

08.11.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse ning jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlused rahuldamata. Samuti palusid kolmandad isikud jätta kaebus menetlusse võtmata.

6. Kaebaja esitas 27.11.2018 (vastusena 22.11.2018 kohtunõudele) kohtule täiendavad

seisukohad ja täiendava esialgse õiguskaitse taotluse.

7. Kolmandad isikud ja KA esitasid 03.12.2018 kohtule täiendavad seisukohad.

8. Kohus tühistas 10.12.2018 määrusega 08.11.2018 määruse ning jättis kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse(d) rahuldamata. Kohus kaasas ühtlasi menetlusse kolmandad isikud ning

võimaldas menetlusosalistel esitada hiljemalt 07.01.2019 täiendav seisukoht kaebuse

menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks.

9. KA esitas 07.01.2019 täiendava seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse

küsimuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja palub 07.11.2018 kaebusega tühistada KA 06.11.2018 otsus (tühistamisnõue) ning

tuvastada, et EG ja 4Energia koondumine on keelatud (tuvastamisnõue) või alternatiivselt

kohustada KA-d tegema uus otsus, millega keelata EG ja 4Energia koondumine või

alternatiivselt kohustada KA-d jätkama EG ja 4Energia koondumise menetlust (alternatiivsed

kohustamisnõuded).

Kaebaja selgitas 27.11.2018 seisukohas, et jääb esitatud kaebuse juurde, st ei soovi kaebuse

nõudeid muuta ega kaebusest loobuda seonduvalt asjaoluga, et EG ja 4Energia koondumine on

enne kaebuse esitamist (ja esialgse õiguskaitse kohaldamist) lõpule viidud.

11. Kohtule arusaadavalt on kaebuse eesmärgiks EG ja 4Energia koondumise tagasi-

pööramine. Kaebaja on seisukohal, et selleks annab aluse KA 06.11.2018 otsuse tühistamine ja

(seeläbi) koondumise keelatuse tuvastamine kohtu poolt või alternatiivselt KA 06.11.2018

otsuse tühistamine ning KA poolt koondumisteate uuesti hindamine ja koondumise keelamine.

Kohus vastava järeldusega ei nõustu.

3-18-2095

3(4)

HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppe-

miseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus

ei sätesta teisiti. Haldusakti täieliku ammendumise korral ei ole enam võimalik/lubatud selle

tühistamine (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). Koondumise lõpuleviimisena tuleb mõista

koondumise ühe osalise poolt teise osalise omandamist, s.o valitseva mõju omandamist

konkurentsiseaduse (KonkS) § 19 lg 1 p 2 mõttes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-84-07, p 9).

Vaidlust ei ole selles, et KA andis EG-le ja 4Energiale koondumisloa 06.11.2018 ning EG

omandas 4Energia aktsiad samuti 06.11.2018. Koondumine viidi seega lõpuni 06.11.2018.

Vaidlust ei ole selles, et koondumise lõpuleviimise ajal oli KA 06.11.2018 otsus kehtiv. Kuni

tühistamisotsuse tegemiseni on haldusakt siduv (HMS § 60 lg 2). Koondumisloa hilisem

võimalik tühistamine ei saa muuta asjaolu, et EG poolt 4Energia aktsiate omandamise ajal oli

KA koondumisluba kehtiv ning tehingu õiguspärasuse eeldused seeläbi täidetud. Sellest

tulenevalt ei saaks KA 06.11.2018 otsuse tühistamine tingida koondumise lõpuleviimise

järgselt EG poolt 4Energia aktsiate omandamise tehingu tühisust.

Kehtiv õigus (KonkS) ei võimalda kohtu hinnangul järeldust, et koondumist lubava haldusakti

tühistamine tähendaks koondumise keelatust. Samuti ei näe kehtiv õigus (KonkS) ette

võimalust, et KA saaks koondumise lõpuleviimise järgselt (koondumist lubava haldusakti

tühistamise korral) sama koondumisteadet / koondumise lubatavust uuesti hinnata, sh

kõrvaldada koondumise osaliste vahelise omandamislepingu õiguslikku toimet ja/või

kohustada koondumise osalisi lõpuleviidud koondumist tagasi pöörama.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et koondumise lõpuleviimise järgselt on KA 06.11.2018

otsus (koondumisluba) kui haldusakt täielikult ammendunud, st koondumisloa tühistamine

koondumise lõpuleviimise järgselt ei saa tuua endaga kaasa koondumise tagasipööramist (mis

on kaebuse eesmärgiks).

Kaebaja ei ole taotlenud KA 06.11.2018 otsuse osas tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele

üleminekut (kaebaja selgitas 27.11.2018 seisukohas, et jääb esitatud kaebuse juurde, st ei soovi

kaebuse nõudeid muuta). Kohtu hinnangul ei ole tuvastamisnõudele üleminek kaebaja õiguste

kaitseks ka vajalik, kuivõrd kaebuse eesmärki (koondumise tagasipööramist) sellega ei

saavutata ning võimaliku tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks on kaebajal võimalik esitada

hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4). Ka HKMS § 45 lg 2 sätestab, et hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Seega esineb tühistamisnõude osas alus menetluse lõpetamiseks enne kaebuse menetlusse

võtmist (HKMS § 152 lg 1 p 4 ning lg-d 2 ja 3; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-44-14, p 12).

12. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti täieliku ammendumise tõttu on menetluslikult

lubamatud ka tühistamisnõude rahuldamise eeldusel tuginevad tuvastamisnõue ja kohustamis-

nõuded. Seega kuulub menetlus samal alusel lõpetamisele ka nende nõuete osas.

13. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebuses esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõuete

osas ei kuuluks menetlus lõpetamisele, esineks alus selles osas kaebuse tagastamiseks

kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kaebaja esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõuded eeldavad KA 06.11.2018 otsuse tühistamist.

Kuivõrd sellise tühistamisnõude esitamine on menetluslikult lubamatu (vt määruse üle-eelmine

punkt), puudub kaebajal subjektiivne õigus, mida pelgalt tuvastamis- ja kohustamisnõuetega

kaitsta. Koondumise keelatuse tuvastamine ei ole seejuures halduskohtu pädevuses (vaid

KonkS-ist tulenevalt KA pädevuses), mis tähendab, et HKMS § 37 lg 2 p 6 ei anna alust sellise

nõude esitamiseks (selleks ei anna kohtu hinnangul alust ka kaebuses viidatud HKMS § 5).

3-18-2095

4(4)

Seadusest ei tulene ühtlasi alust koondumise lõpuleviimise järgselt koondumise keelamiseks ja

tagasi pööramiseks, st seadusest ei tulene sellist õigust (kohtu ja/või KA pädevust kaebaja

soovitud viisil toimida), mille kaitseks saaks vastava kaebuse esitada.

Nimetatud asjaoludest tulenevalt kuuluksid kaebaja esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõuded

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele kaebeõiguse (HKMS § 44 lg 1) puudumise tõttu.

14. Menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud samasisulise kaebuse korduv esitamine (HKMS

§ 43 lg 1 p 2).

15. HKMS § 104 lg 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot

kaebajale tagastamisele.

Kaebajale kuulub HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastamisele ka esialgse õiguskaitse taotluselt

enam tasutud riigilõiv summas 30 eurot (kaebaja tasus esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 45

eurot).

16. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4).

Vastustajal ja kolmandatel isikutel on võimalik esitada menetluskulude hüvitamise taotlus 7

päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest ning kohus lahendab need eraldiseisva

määrusega.

Kohus selgitab, et halduskohus saab otsustada menetluskulude jaotuse üksnes esimese

kohtuastme osas (st võimaliku määruskaebusega seonduva menetluskulu hüvitamist tuleb

taotleda vastavalt kohtult, kes määruskaebust menetleb).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik