2-18-7822/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7822

Tsiviilasi

XX

avaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha ainuhooldusõiguse

avaldajale üleandmiseks

YY

avaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

lapse

elu-

ja

viibimiskoha

ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks ning

suhtlemiskorra

määramiseks.

Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Marika Jaanson

Puudutatud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar

Puudutatud isik III Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse ja Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (4)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli XX (avaldaja, isa) avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja CC (puudutatud isik I, laps) viibimiskoha ainuhooldusõiguse avaldajale

üleandmiseks ning YY (puudutatud isik II, ema) avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja puudutatud isiku I elu- ja viibimiskoha ainuhooldusõiguse avaldajale

üleandmiseks ning suhtluskorra määramiseks.

Harju Maakohus kinnitas 25. septembri 2018 määrusega avaldaja ja puudutatud isiku II

24. septembril 2018 toimunud ärakuulamisel sõlmitud kompromissi lapsega suhtlemiskorras.

10. oktoobril 2018 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palus osaliselt määruse tühistada ja

teha muudatused kokku lepitud suhtlemiskorras. 1. novembri 2018 määrusega jättis maakohus

määruskaebuse läbi vaatamata ning määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

2. Puudutatud isik II esitas maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles

palus avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 360 eurot ning menetluskuludelt viivise

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja vaidles

menetluskulude suurusele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas 21. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku II

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks

välja 360 eurot. Ühtlasi märkis maakohus, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1,

§ 175 lg-le 1 ja hindas puudutatud isiku II lepingulise esindaja õigusabikulude

kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus leidis, et ajakulu 2 tundi ja

tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu ei ületanud

maakohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus mõistis

menetluskulud välja käibemaksuga.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas 7. jaanuaril 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja jätta puudutatud isiku II avaldus rahuldamata, või alternatiivselt määrata kindlaks

puudutatud isiku II menetluskulude rahaline suurus summas100 eurot (käibemaksuga).

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks on tegemist hagita menetlusega, kus hüvitatakse menetlusosalistele õigusabikulusid

piiratumalt kui hagimenetluses (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11,

p 19). Arvestades, et tegemist ei olnud sisulise kohtulahendi vaidlustamise ega keeruka sisulise

vaidlusega, ei saa avaldaja nõustuda puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu ega

tunnitasu suurusega.

Teiseks ei olnud määruskaebuse vastuse koostamiseks hädavajalik kasutada professionaalset

õigusabi, mida kinnitab ka määruskaebuse sisu. Kohtul on hagita menetluses suurem

uurimiskohustus ja kohus peab tagama, et asi lahendatakse võimalikult väikeste kuludega

(TsMS § 2 ja § 5 lg 3). Avaldaja poolt esitatud määruskaebust sisuliselt ei lahendatud

kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruskaebuse vastuse esitamisega seonduvad kulud on

tekkinud alusetult ning neid oleks saanud ära hoida.

3 (4)

Kolmandaks ei ole tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) kooskõlas asja keerukuse ja

mahukusega. Sellise vaidluse puhul saab mõistlikuks tunnitasu määraks olla 100 eurot

(käibemaksuga).

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule II tähtaja

määruskaebusele vastamiseks. Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 11. jaanuaril 2019 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654

lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

7. Kohtu kaalutlusõiguse piirid esindaja kulude kindlaksmääramisel tulenevad TsMS § 175 lg-

st 1, mille kohaselt mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

(sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on

kohtu diskretsiooniotsus, saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-182-15, p 14; 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11;

18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum

õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil

õiglane lahendus.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud puudutatud isiku II lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest

tulenevalt õigesti määranud toimingute ajakulu ning mõistnud avaldajalt puudutatud isiku II

kasuks välja põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna osas,

arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu

seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Hagita menetluses tuleb õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja

põhjendatud“ alusel (vt Riigikohtu 9. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14

teine lõik). Seega ei nõustu kolleegium avaldaja seisukohaga, et hagita menetluses on

menetlusosaliste õigusabikulude hüvitamine piiratum kui hagimenetluses. Avaldaja poolt

viidatud Riigikohtu varasemat praktikat on Riigikohtu 19. juuni 2013 määruses (tsiviilasjas

nr 3-2-1-58-13, p 14) muudetud.

9. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et kuna tema poolt esitatud määruskaebus ei

saanud olla edasikaebeõiguse puudumise tõttu perspektiivikas, siis ei pidanud puudutatud

isik II sellele vastamiseks professionaalset õigusabi kasutama.

Tulenevalt TsMS § 663 lg-st 3 on maakohtu kohustus toimetada määruskaebus ja selle lisad

kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsida neilt vastus. Menetlusosalisel

on õigus kasutada tsiviilkohtumenetluses lepingulist esindajat ning anda kohtule seletusi ja

esitada põhjendusi ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (TsMS

§ 199 lg 1).

Maakohus on puudutatud isiku II menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu

põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kolleegiumi

4 (4)

arvates ei ole maakohus diskretsiooniõigust puudutatud isiku II esindamiseks kulutatud

töötundide määramisel ületanud. Asja materjalidest ei järeldu, et ka puudutatud isiku II

arvestatud õigusabi tunnihind 180 eurot (käibemaksuga) oleks praegustel asjaoludel

ülemäärane. Arvestades, et tegemist oli õigusliku küsimusega ja määruskaebusele vastamine

eeldas õiguslikku analüüsi, saab sellise õigusteenuse eest pidada põhjendatud tunnihinnaks

180 eurot (käibemaksuga). Avaldaja arvamus, et sellise õigusteenuse hinnaks võiks olla

100 eurot

(käibemaksuga),

ei

muuda

maakohtu

kaalutlusotsustust

ebaõigeks,

et

ringkonnakohus peaks sellesse sekkuma.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

11. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest