1-19-400/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-400

KOHT U OT S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA)

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number 1-19-400 (19230200023)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker-Sala

Tõlk

Jelena Kremez

Kriminaalasi H.P süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses

Prokurör Paul Pikma

Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2019

Süüdistatav H.P –

isikukood: XXX;

Eesti kodanik; emakeel: vene keel; kõrgharidusega;

elukoht: xxxx; töökoht Xxxx OÜ; ülalpidamisel 2 alaealist last; varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu

12.09.2017 otsusega KarS § 424 järgi ning KarS § 73 alusel 4-kuulise vangistusega tingimisi 1-aastase

katseajaga, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuud; üks kehtiv väärteokaristus; tõkendit ei ole

kohaldatud; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada H.P KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista (üks) aasta ja 6

(kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust.

.

2. KarS § 69 alusel asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 1 aasta vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on aega 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on H.P allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg –s 1 nimetatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täitma

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse – mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

3. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta H.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb H.P loovutada juhiluba Maanteeametile 5

(viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

4. Välja mõista H.P-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulu riigieelarve

tuludesse summas 405 (nelisada viis) eurot, st ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab

, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300).

Viitenumber on 99919700003218.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju

Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist.

Süüdistus

H.P, olles karistatud Viru Maakohtu 12.09.2017 otsusega KarS § 424 järgi, juhtis tahtlikult ning korduvalt 16.10.2018 kell 21:10 Tallinnas Suur-Sõjamäe ja Ääsi tn ristmikul mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove –

alkoholisisaldus veres vähemalt 2,77 mg/g) ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.

Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg

1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311, 313.

Külli Iisop kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/