2-18-14663/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Dina Sõritsa

21. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-14663

A K hagi E K vastu abielu lahutamise nõudes

Hageja A K (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX

Kostja E K (isikukood XXX, elukoht

XXX;

XXX;

e-post XXX

23.11.2018 ja 16.01.2019

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus menetluse peatamiseks poolte leppimiseks.

2. Hagiavaldus rahuldada.

3. Lahutada A K ja E K abielu, mis on registreeritud 14.03.1992 Tallinna

Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris ja mille kohta on tehtud kanne nr XX.

4. E K nimeks pärast abielu lahutamist jääb E K.

5. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on A K hagi E K vastu abielu lahutamise nõudes.

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Tsiviilasja number

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 14.03.1992 Tallinna Perekonnaseisuameti

Mustamäe sektoris. Hageja soovib abielu kohtus lahutada, kuna poolte abielulised suhted on

lõppenud, lahku kasvamine on kestnud pikemat aega. Esmakordselt tekkis hagejal soov

abielu lahutamiseks poolte käesoleval ajal täisealise tütre 4-aasta vanuses. Kostja ei soovi

abielu lahutada materiaalsetel kaalutlustel, kuna lahutuse korral peab ise hakkama saama.

Kostja ei ole olnud nõus arutama abielu lahutamise võimalusi kohtuväliselt ning on lubanud

venitada ka kohtumenetlust võimalikult kaua.

3. Kohus kuulas hageja ära 23.11.2018 kohtuistungil. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde

ja selgitas, et tal on uus suhe ja abielu jätkata ei soovi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

4. Kohus kuulas 23.11.2018 telefoni teel ära E K. Kostja selgitas, et ei ela ajutiselt pere ühises

kodus. Ta palub koos lahutusega läbi vaadata ka ühisvara jagamise nõue. Hageja seda mingil

põhjusel esitanud ei ole. Kostja selgitas, et abielus on pooled olnud 27 aastat. Ta nõustub

lahutusega, kuid palub anda siiski võimaluse nii abielu kui ühisvara jagamisega seonduva

arutamiseks hagejaga, samuti määrata uus kohtuistungi aeg. Hageja on varasemalt kolmel

korral soovinud suhte lõppemist, kuid tulnud siis kostja juurde tagasi.

5. Hageja jäi 16.01.2019 toimunud kohtuistungil hagi juurde. Hageja ei näe võimalust kooselu

jätkamiseks. Tütar on täisealine. Intiimelu kostjaga puudub. Ühine maja on ainus, mis koos

hoiab. Vägisi ei saa teda kostjaga kokku panna ja hageja soovib lahutust. Hageja soovib uue

elukaaslasega koos olla. Kuus kuud abielu pikendamist on mõeldamatu. Ei näe kostjaga

kooseluks mingit võimalust. Asi on lõplikult otsustatud. Kostja eesmärk on asja venitada.

Vara saab jagada pärast lahutust. Lahutusega venitamine on kahjulik kõigile. Võimalik on

uuesti kokku tulla, aga hageja otsus on lõplik.

6. Kostja avaldas kohtuistungil, et hageja ei ole perelepitusest huvitatud. Kostja sai

depressiooniravi ja psühhiaater soovitas seda ka hagejale. Viimane ei nõustunud. Algusest

peale on olnud kokkulepe, et hageja maksab pangalaenu, kommunaaltasud ning kostja

lapsega seotud kulud. Kostja sooviks on abielu lahutamise korral jagada ka ühisvara.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. Kohus kuulas tulenevalt TsMS § 346 lg-st 2 pooled 23.11.2018 eraldi ja 16.01.2019 kohtus

isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde. Kostja soovis aega hagejaga

lahutuse ja vara jagamisega seonduvat arutada, lahutuse ja vara jagamisega samaaegselt.

Hageja ei pea leppimist ega kooselu jätkamist võimalikuks ning jääb endale kindlaks ka

juhul, kui kohus annab pooltele leppimiseks aja. Kohus leiab, et asi tuleb sisuliselt lahendada.

Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1

kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

10. Hageja sõnul on abielulised suhted lõppenud, hagejal on uus elukaaslane ning kooselu

taastamine ja leppimine kostjaga ei ole võimalik. Hageja on ka varem kostjast soovinud

lahutada, kuid alaealise lapse huve silmas pidades kooselu jätkanud. Käesoleval ajal on

poolte tütar täisealine. Hageja soovib abielu lahutamist. Kohus leiab, et abielu taastamine ei

ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Leppimine ei ole võimalik ka pooltele

selleks täiendava aja määramisel, kuna eesmärgi saavutamiseks peab olema mõlema poole

tahe. Hageja on oma soovi lahutamiseks veenvalt põhistanud. Kohus asub seisukohale, et

poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine

ei ole

võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse pooltele abielu ja

vara jagamise küsimustes täiendava aja määramiseks. Kostja on ka ise sisuliselt nõustunud

abielu lahutamisega, kuid on avaldanud soovi seda teha koos ühisvara jagamisega. Nõuet

ühisvara jagamiseks kumbki pool kohtule esitanud ei ole. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

Kohus märgib, et menetlusosalisel on õigus otsustada, kas ta soovib abielueelse

perekonnanime taastamist. Kostja ei ole avaldanud soovi praeguse perekonnanime

muutmist.

11. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik