2-18-16040/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16040

Tsiviilasi

XX kaebus kohtutäituri Rannar Liitmaa

18. oktoobri 2018 otsuse peale täiteasjas

nr 175/2017/802

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 29. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Margit Pent

Puudutatud isik I: Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

Puudutatud isik II: Eesti Inkasso OÜ (registrikood

12438291), seaduslik esindaja juhatuse liige AK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 29. novembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Inkasso OÜ (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) avalduse ja täite-

dokumendiks oleva tsiviilasjas nr 2-15-19174 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2017

otsuse alusel algatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur, kohtumenetluses

puudutatud isik I) täitemenetluse XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) suhtes täiteasjas

nr 175/2017/802 (vaidlusalune täiteasi) sissenõudja nõude 5 168,88 eurot sissenõudmiseks.

Samuti algatas kohtutäitur sissenõudja avalduse ja sama kohtuotsuse alusel täitemenetluse

võlgniku suhtes täiteasjas nr 175/2017/801 sissenõudja nõude 412,50 eurot sissenõudmiseks.

2. Vaidlusaluses täiteasjas saatis kohtutäitur võlgnikule 14. septembril 2018 sissetuleku

(töötasu) arestimise akti ja sunniraha määramise hoiatuse (edaspidi „akt“). Võlgnik esitas

22. septembril 2018 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

2 (3)

Kohtutäitur peatas 18. oktoobri 2018 otsusega kaebuse läbivaatamise menetluse, sest kaebuse

lahendamise tulemust võib mõjutada tsiviilasjas nr 2-18-8039 tehtav lõpplahend. Seejuures ei

peatanud kohtutäitur täitemenetlust.

3. Võlgnik

esitas

25. oktoobril 2018

Pärnu

Maakohtule

kaebuse

kohtutäituri

18. oktoobri 2018 otsuse peale vaidlusaluses täiteasjas. Kaebuses palub võlgnik tühistada akt

ja menetluse peatamise otsus ning lõpetada menetluse vaidlusaluses täiteasjas. Kohtutäitur

algatas valesti kaks täitemenetlust, mille tulemusel peab võlgnik tasuma kaks täitemenetluse

algatamise tasu ja rohkem kohtutäituri tasu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus keeldus 29. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kaebuse

menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda.

Maakohus märkis, et asja materjalidest nähtuvalt lõpetas kohtutäitur 23. novembri 2018

otsusega seoses nõuete rahuldamisega täitemenetlused nii vaidlusaluses täiteasjas kui ka

täiteasjas nr 175/2017/801 ning taotles täiteasjadega seotud tsiviilasjade menetluste lõpetamist.

Kohtutäituri taotluse kohaselt on sissenõudja nõue rahuldatud ja alustatud täitemenetlustel ei

ole enam eesmärki ega ülesannet, mida täita. Samuti on maakohus võtnud seisukoha võlgniku

taotluse osas täitemenetluste lõpetamiseks juba 29. juuni 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-18-

8039, kohustades kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused (määrus ei ole jõustunud). Ometi on

kaebaja taotlenud ka oma käesolevas asjas esitatud kaebuses mh taaskord sama täiteasja

lõpetamist. Kuivõrd vaidlusalune täitemenetlus on lõppenud, ei ole võimalik kaebuses

taotletavat eesmärki, mh täitemenetluse lõpetamist, saavutada.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada

maakohut läbi vaatama võlgniku kaebus. Ühtlasi palub võlgnik tühistada kohtutäituri

23. novembri 2018 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta vaidlusaluses täiteasjas või jätta see

läbi vaatamata. Menetluskulud palub võlgnik panna kohtutäituri ja sissenõudja kanda.

Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 371 lg 2 p 2, kuna võlgnik ei soovinud tingimata

täitemenetluse lõpetamist, vaid et kohus tühistaks kohtutäituri ebamõistlikud tasude nõuded.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 3. jaanuaril 2019.

7. Võlgnik esitas 8. jaanuaril 2019 taotluse kontrollida täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2

ning kohtutäituri seaduse § 34 lg-te 1, 2 ja 3 kooskõla põhiseadusega (PS) ning jätta need

kohaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning

§ 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Maakohus tugines kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alussättena TsMS § 371 lg 2

p-le 2 kui ühele õigusliku perspektiivituse sätetest. Õigusliku perspektiivituse sätted kuuluvad

kohaldamisele juhul, kui kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte

nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest

3 (3)

õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja/avaldaja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu

selgituskohustust ning hagi/kaebuse täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks

hagi/kaebuse rahuldamine välistatud või oleks sellega taotletava eesmärgi saavutamine

välistatud.

Võlgnik palus kaebuses tühistada akt ja otsus kaebuse läbivaatamise menetluse peatamiseks

ning lõpetada vaidlusaluse täiteasja menetlus. Maakohus leidis, et nende nõuete lahendamine

kohtumenetluses on perspektiivitu, kuivõrd kohtutäitur lõpetas kohtumenetluse kestel täiteasja

menetluse nõude rahuldamise tõttu, s.t võlgnik oli oma eesmärgi saavutanud.

Kaebuse sisust nähtub seevastu, et võlgniku eesmärk ei olnud mitte täitemenetluse lõpetamine,

vaid kindlustamine, et täitemenetlus viiakse läbi mh võlgniku õiguspäraseid huve arvestades.

Esmajoones vaidles võlgnik kahekordse täitemenetluse alustamise tasu ja täitemenetluse kulude

tema kanda jätmise vastu ning ei nõustunud sissenõudja nõuete täitmiseks sissetuleku

arestimisega.

Kuigi kaebuses esitatud võlgniku nõue ei ole tervikuna õnnestunud ega taga hetkel ökonoomset

asja menetlemist ja võlgniku huvide parimat kaitset, on tegu puudusega, mis on TsMS § 340¹

lg 1 alusel kõrvaldatav.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult võlgniku kaebuse tervikuna menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleks

maakohtul kaaluda asjade nr 2-18-16021 ja 2-18-16040 liitmist ühte menetlusse.

10. Võlgniku 8. jaanuari 2019 taotluse osas märgib ringkonnakohus, et selles viidatud

õigusnormid ei ole määruskaebuse lahendamiseks vajalikud, mistõttu puudub ringkonnakohtul

praeguses menetlusfaasis vajadus hinnata nende võimalikku vastuolu PS-ga.

11. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm