1-09-19042/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2009 , Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-19042 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi

A.F süüdistus KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav

Kaitsja A.F

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral; väärteokorras

karistatud 10-l korral

Tõkend: ei ole kohaldatud

Isikusamasus tuvastatud: KMA andmebaas

Advokaadi abi Ahto Sirendi (Advokaadibüroo Ann Saar)

Juhindudes KrMS § 2561 - 256 5 , KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada A.F KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 6 ( ) kuud vangistust kuus .

2 KarS § 69 alusel asendada A.F-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 ( ) tundi kolmsada kuuskümmend üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ühe süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS

§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja

määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

A.F-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta A.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 ( ) aastaks ja 9 ( ) kuuks. üheks üheksaks

Välja mõista A.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 1380( üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni riigieelarvesse. KrMS § 179 lg. 1 p. 2 , § KrMS § 2565 lg 2 alusel välja mõista A.F-ilt sundraha pooles

suuruses, s.o. 3262(kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks )krooni ja 50 senti riigieelarvesse. A.F tasuda menetluskulud ja sundraha viie kuu jooksul võrdsetes osades. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele arveldusarvetest:

SEB-s a/a10220034800017, viitenumber 2800049874; Swedbank a/a 221023778606,

viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaal a/a 333416110002, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul.

Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi,

kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 20.11.2009 sõlmitud kokkulepe Kuriteo asjaolud ja süüdistus: A.F süüdistatakse selles, et tema

3

19.11.2009 kella 21.10 paiku Tartu linnas Põhja pst 25 maja juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Seega pani A.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskulud kohtueelses menetluses: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Ahto Sirendi´le makstud tasu osutatud õigusabi eest 420+840= 1260 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.F-ile karistuseks 6 ( ) kuud vangistust. kuus KarS § 69 alusel asendada A.F-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga,

mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 ( ) tundi kolmsada kuuskümmend

üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ühe süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal

registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. A.F-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. KarS § 50 lg 1 alusel võtta A.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 9 ( ) kuuks. üheksaks

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Kohus andis kohtuistungil A.F-i kohtu alla kiirmenetluses KarS § 424-järgses süüdistuses ja kohaldas prokuröri taotlusel asja arutamisel kokkuleppemenetlust. Prokurör Evelin Merilaine jäi kohtus kokkuleppe juurde ja taotles kohtul kokkulepe võtta otsusele aluseks. Süüdistatav A.F tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi ja jäi kohtus kokkuleppe juurde, kinnitas , et kokkulepe on tema tahte kohaselt sõlmitud.

Kaitsja Ahto Sirendi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust ja sõlmitud kokkuleppe vastavust seadusele ja süüdistatava tahtele. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav A.F on väljendanud oma vaba

tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid ning

kokkulepe tuleb kohtuotsusele aluseks võtta ning A.F mõista süüdi KarS § 424 järgi ja karistada vastavuses kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on kuluks KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistetav sundraha 1,5 palga

alammäära , s.o. 6525 krooni. KrMS § 2565

lg 2 sätestab aga, et tehes süüdimõistvat otsust kiirmenetluses, vähendab kohus sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada A.F-ilt väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o 3262.50 kroonile.

4 KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja A.F-ilt kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses – kokku 1380(üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni riigieelarvesse. Rahuldada A.F-i taotlus menetluskulude tasumise ajatamiseks ning ajatada menetluskulud viiele kuule.

Peet Teidearu Kohtunik