2-18-3144/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-18-3144

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

Transtar Ekspedeerimise OÜ hagi Jaama Invest OÜ

(likvideerimisel),

CCB

Fond

OÜ

ja

Seim

Investeeringud OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 383 261.92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Transtar Ekspedeerimise OÜ, rk 10986383,

lepinguline esindaja vandeadv Indrek Leppik, e-post

menetlus@eepwclegal.com;

Kostja I Jaama Invest OÜ (likvideerimisel), rk

12604306,

likvideerija

Kerli

Kase,

e-post

Kerli@cavere.ee

Kostja II CCB Fond OÜ, rk 14113096;

Kostja III Seim Investeeringud OÜ, rk 14075510;

Kostjate II ja III lepinguline esindaja Kerli Kaasik, e-

post Kerli.Kaasik@cavere.ee

Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) taotlus kinnistu

turuväärtuse kindlaks tegemiseks ekspertiisi määramiseks.

2. Jätta rahuldamata Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) taotlus hagejalt Jaama

56c Tartus kinnisasja omandamise võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu

väljanõudmiseks.

3. Välja mõista Jaama Invest OÜ-lt (likvideerimisel) Transtar Ekspedeerimise

OÜ kasuks 120 000 eurot XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingu täitmise

katteks, sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 021.92 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitus 40 eurot ja lisanduv viivis alates 27. veebruarist

2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Välja mõista solidaarselt Jaama Invest OÜ-lt (likvideerimisel) ja CCB Fond

OÜ-lt Transtar Ekspedeerimise OÜ kasuks põhivõlg 220 000 eurot ja

lisanduv viivis alates 27. veebruarist 2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta rahuldamata Transtar Ekspedeerimise OÜ hagi Seim Investeeringud

OÜ vastu kahju hüvitamiseks.

6. Kohtuotsuse jõustumisest tühistada Tartu Maakohtu 28.02.2018 määrusega

kohaldatud hagi tagamine, millega seati Seim Investeeringud OÜ-le

kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXX kohtulik hüpoteek summas

190 000 eurot Transtar Ekspedeerimise OÜ kasuks.

Menetluskulud

7. Rahuldada Transtar Ekspedeerimise OÜ taotlus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks 9 472 euro ulatuses käibemaksuta. Ülejäänud

osas jäävad menetluskulud hageja enda kanda.

8. Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) ja CCB Fond OÜ menetluskulud jäävad

kostjate enda kanda.

9. Välja mõista Jaama Invest OÜ-lt (likvideerimisel) Transtar Ekspedeerimise

OÜ kasuks riigilõivu katteks 1 190 eurot, tõendite nõudmise kulu katteks 24

eurot ja hageja õigusabi kulude katteks 2 000 eurot.

10. Välja mõista solidaarselt Jaama Invest OÜ-lt (likvideerimisel) ja CCB Fond

OÜ-lt Transtar Ekspedeerimise OÜ kasuks riigilõivu katteks 2 210 eurot,

tõendi nõudmise kulu katteks 48 eurot ja õigusabi kulude katteks 4 000 eurot.

11. Rahuldada Seim Investeeringud OÜ menetluskulude väljamõistmise taotlus

972 euro ulatuses. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kostja enda kanda.

12. Välja mõista Transtar Ekspedeerimise OÜ-lt Seim Investeeringud OÜ kasuks

menetluskulude katteks 972 eurot koos käibemaksuga.

13. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni.

Kohtuotsus saata hageja ja kostjate esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

Transtar Ekspedeerimise OÜ ja Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) ning LHV Pank

(hüpoteegipidaja) sõlmisid XX.XX.XXXX müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingu,

mille esemeks oli hagejale kuuluv kinnistu aadressil Jaama 56c Tartus. Lepinguga seati

lepingu esemele hüpoteek hüpoteegipidaja kasuks summas 260 000 eurot, millega tagati

laenuandja LHV Panga nõue Jaama Invest OÜ vastu laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks. Lepingu eseme ostuhind oli lepingu p 3.2. kohaselt 340 000 eurot, mis kuulus

tasumisele hiljemalt 1.02.2016, kuid mitte enne, kui Jaama Invest OÜ on täitnud oma

kohustused hüpoteegipidaja ees.

14.10.2014 kinnistamisavalduse alusel on lepingu ese jagatud kaheksaks korteriomandiks,

need on võõrandatud ja viimane hüpoteegikanne on kustutatud 26.07.2017. Hagi kohtusse

esitamise ajaks, so 27. veebruariks 2018 ei ole kostja I tasunud sissenõutavaks muutunud

ostuhinda.

Jaama Invest OÜ on võõrandanud korterid 2 ja 6 CCB Fond OÜ-le mitterahalise

sissemaksena ning korter 2 on edasi võõrandatud kolmandale isikule. Seim

Investeeringud OÜ-le võõrandas kostja I korteri 1 väidetava laenu tagasimakse katteks.

Jaama Invest OÜ ainuosanikuks oli alates selle asutamisest 27.01.2014 Christel Blaubrük.

Samuti oli C. Blaubrük äriühingu ainus juhatuse liige kuni 21.12.2017. Alates 20.12.2017

on Jaama Invest OÜ ainuosanikuks OÜ Looman-AT, kelle otsuse alusel on algatatud

äriühingu likvideerimismenetlus alates 22.12.2017.

CCB Fond OÜ asutati 13.09.2016. C. Blaubrük oli selle ainuosanik kuni 26.07.2017 ja on

ainus juhatuse liige alates asutamisest kuni käesoleva ajani. Alates 03.11.2016 on CCB

Fond OÜ osanikuks ka Jaama Invest OÜ, kellele kuulub 1/21 osakapitalist, ning C.

Blaubrük, kellele kuulub 20/21 osakapitalist. Korterite 2 ja 6 võõrandamise hetkel

30.09.2016 oli nii Jaama Invest OÜ kui ka CCB Fond OÜ ainuosanikuks ja ainukeseks

juhatuse liikmeks C. Blaubrük.

Alates Seim Investeeringute OÜ asutamisest 5.07.2016 on äriühingu ainuosanikuks ja

ainsaks juhatuse liikmeks Ants Seim, kes on hagejale teadaolevalt C. Blaubrüki XXX.

Jaama Invest OÜ võõrandas 26.09.2016 Seim Investeeringute OÜ-le korteri 1.

Hageja nõue kostja I vastu põhineb sõlmitud müügilepingul. Nõue on muutunud

sissenõutavaks, sest kõikide korteriomandite osas on kustutatud neid koormanud

hüpoteegid, neist viimastena korterite 2 ja 6 osas 26.07.2017. Hageja nõuab kostjalt I

340 000 euro tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel. Lisaks nõuab hageja viivist kohustuse

täitmisega viivitamise tõttu seaduses sätestatud määras. Hagi kohtusse esitamise ajaks oli

sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 021.92 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist

kuni nõude täieliku tasumiseni. Lisaks nõuab kohus kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel summas 40 eurot.

Hageja nõue CCB Fond OÜ ja Seim Investeeringud OÜ vastu põhineb ettevõtte

üleminekul. Hageja on seisukohal, et hageja poolt kostjale võõrandatud kinnistust sai

kostja peamine vara ja majandustegevuse objekt. Pärast kinnistu omandamist jagas kostja

kinnistu korteriomanditeks ja võõrandas need muu hulgas ka kostjale II ning kostjale III.

Kostja I tegevusala oli kortermaja renoveerimine ja ehitus ning korterite müük. Kostja III

on määranud enda tegevusalaks kinnisvara ost ja müük ning on asunud Jaama Invest OÜ-

lt saadud kinnisasja võõrandama. Kostja III ei ole Jaama Invest OÜ-le korteriomandi

ostuhinda reaalselt tasunud, vaid pooled on tasaarvestanud omavahelisest laenulepingust

tuleneva nõude. Hageja on seisukohal, et toimunud on ettevõtte üleminek Seim

Investeeringud OÜ-sse. See on tõendatud asjaoludega, et Jaama Invest OÜ peamine vara

on läinud üle Seim Investeeringud OÜ-le, kes ei pidanud korteriomandi eest reaalselt

ostuhinda tasuma; mõlema kostja põhitegevusala on sama; Seim Investeeringud OÜ

müüb aktiivselt korterit, mis ühtib Jaama Invest OÜ tegevuskavaga; Seim Investeeringud

OÜ loodi kaks kuud enne korteriomandi võõrandamist, kuid osakapitali sissemakset ei ole

käesoleva ajani tasutud; Seim Investeeringud OÜ põhitegevusala aitab läbi viia C.

Blaubrük, kelle XXX on A. Seim; Jaama Invest OÜ on likvideerimisel ja teadaolevalt

majandustegevus puudub.

Jaama Invest OÜ on mitterahalise sissemaksena andnud CCB Fond OÜ-le korterid 2 ja 6,

mille eest on vastu saanud CCB Fond OÜ osa nimiväärtusega 1000 eurot. Üleantud

korteriomandite väärtus oli lepingu kohaselt 220 000 eurot. CCB Fond OÜ on asutatud

kaks nädalat enne mitterahalise sissemakse tegemist ning selle osakapitali suurus on

21 000 eurot. CCB Fond OÜ on määranud oma tegevusalaks kinnisvara ostu ja müügi

ning tegeleb aktiivselt korteriomandi võõrandamisega. Hageja on seisukohal, et Jaama

Invest OÜ tegevus on üle läinud ka CCB Fond OÜ-le, sest sinna on üle antud Jaama

Invest OÜ peamine vara; see on asutatud kaks nädalat enne korteriomandite üleandmist;

selle osanikeks on Jaama Invest OÜ ja C. Blaubrük; Jaama Invest OÜ sai korteriomandite

võõrandamisel vastu üksnes osa nimiväärtusega 1000 eurot, mis on alla 5 % asutatud

osaühingu osakapitalist; CCB Fond müüb aktiivselt kortereid; Jaama Invest OÜ on

likvideerimisel ja teadaolevalt majandustegevus puudub.

Jaama Invest OÜ poolt korteriomandite sisuliselt vastusoorituseta üleandmine vastab

ettevõtte üleminekule VÕS § 180 lg 1 mõttes. Seega on Jaama Invest OÜ kohustused

hageja ees läinud üle ettevõtte omandajatele, st CCB Fond OÜ-le ja Seim Investeeringud

OÜ-le. Hageja esitab kõigi kolme kostja vastu nõude solidaarselt 340 000 euro suuruse

põhivõla ja viivise väljamõistmiseks.

Kui kohus leiab, et kostjad ei vastuta siiski solidaarselt Jaama Invest OÜ poolt lepingu

täitmise eest, siis vastutavad CCB Fond OÜ ja Seim Investeeringud OÜ solidaarselt

hagejale õigusvastaselt kahju tekitamise alusel.

Vastuseks kostjate vastuväidetele märgib hageja järgmist:

Hageja ei nõustu, et kostjaga I sõlmitud müügileping on näilik müügieseme hinna

näilikkuse tõttu. Kostja I ei ole isegi maininud, millised olid poolevahelised tegelikud

kokkulepped. See ei ole võimalik, sest muid kokkuleppeid ei olnud. Kui kostja leiab, et

tasus liiga kõrge ostuhinna, siis see ei ole aluseks müügilepingu tühisuse tuvastamiseks.

Isegi kui müügitehing osutuks tühiseks, tuleks kostjal I tagastada hagejale müügilepingu

ese, selle võimatuse korral aga hüvitada asja müügihind rahas. Hagejal on igal juhul õigus

nõuda Jaama Invest OÜ-lt 340 000 euro tasumist ning viivist. Hageja ei tunnista kostja I

poolt 5 500 euro tasumist ja Priit Saluri reisikulude katmist müügilepingu täitmise katteks

toimunuks. Hageja ei arva, et igasugune korteriomandi võõrandamine on samas ka

ettevõtte üleminek. Kui võõrandaja on saanud korteromandi müümisel reaalse,

korteriomandi väärtusega võrdse vastusoorituse, siis ei ole tegemist ettevõtte

üleminekuga. Kostja I likvideerimismenetlus ei ole tavapärane, sest täitmata on

võlausaldaja nõude rahuldamise kohustus. Kostja I on kostjale II võõrandanud

korteriomandid nende eest vastusooritust saamata. Tehingute tegemise ajal oli C.

Blaubrük mõlema äriühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige, seega on selgelt tegemist

tehinguga iseendaga. Mitterahalise sissemakse tegemise ainus majanduslik eesmärk oli

Jaama Invest OÜ vara üleviimine CCB Fond OÜ vara hulka, et vältida Jaama Invest OÜ

kohustuse täitmist hageja ees. Jaama Invest OÜ ja Seim Investeeringud OÜ vaheline

laenuleping oli näilik. Lepingu täitmise kohta laenuandja poolt, st raha üle(k)andmise

kohta tõendid puuduvad. Rennes OÜ kasuks oli Jaama Invest OÜ-lt jõustunud

kohtuotsusega välja mõistetud ligi 40 000 eurot. Laenulepingu väidetav summa oli

150 000 eurot. Sellise rahasumma kasutamise eesmärki ei ole kostja tõendanud. Kui

kohus võtab tõendina vastu laenulepingu ja sularaha üleandmise kviitungi, siis vaidlustab

hageja need tõendid, olles seiskohal, et dokumendid on võltsitud.

Kostjate vastuväited

Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) vaidleb hagile vastu. Kostjale I kuulunud Jaama 56c

kinnistu renoveerimine ja juurdeehituse tegemine oli C. Blaubrüki ja hageja juhatuse

liikme Priit Saluri, kes olid sel ajal ka XXX, ühine projekt. Jaama Invest OÜ asutati

spetsiaalselt Jaama 56c kinnistu arendusprojekti elluviimiseks. Hageja võõrandas kostjale

I kinnistu lepingus märgitud hinnaga üksnes põhjusel viia arendusprojekt läbi

käibemaksuta. Kinnistu tegelik väärtus müügihetkel oli märkimisväärselt väiksem.

Tegemist oli näiliku tehinguga, sest lepingus märgitud müügihind oli näilik. TsÜS § 89

kohaselt on selline tehing tühine, mistõttu hageja nõue on alusetu. Hageja juhatuse liige

käsutas vabalt kostja I rahalisi vahendeid, mida tõendab kostja I poolt hageja juhatuse

liikme P. Saluri reisikulude tasumine. 20.11.2014 on kostja I teinud 5 500 euro suuruse

ülekande hagejale, mis tuleb samuti hageja nõudest maha arvata.

CCB Fond OÜ vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mis täpselt

moodustas ettevõtte ning millest

tulenevalt saab korteriomandi

mitterahalise

sissemaksena üleandmist pidada ettevõtte üleminekuks. Hageja ei ole tõendanud, et koos

korteriomandiga anti üle mingeid muid õigusi, kohustusi või lepinguid. Hageja käsitlus

on ebaloogiline, sest siis saaks iga kinnisvaratehingu puhul väita, et tegemist on ettevõtte

üleminekuga. Kostja I likvideerimismenetlus ei tõenda samuti ettevõtte üleminekut, sest

äriühing tegeles peamiselt Jaama 56c kinnistu arendusprojektiga ning sellega valmis

saanud äriühing tavapäraselt likvideeritakse ja kustutatakse äriregistrist. Hageja ei ole

tõendanud alternatiivset kahjuhüvitamise nõuet, st kostja tegu, kahju, põhjuslikku seost ja

teo õigusvastasust. Hageja ei ole eelkõige tõendanud kahju tekkimist, ka muud nõude

alused on jäänud ainult väideteks.

Seim Investeeringud OÜ vastuväited on sisult samad, mis on esitatud CCB Fond OÜ

poolt. Lisaks märgib kostja, et laenulepingu olemasolu kostja ja Jaama Invest OÜ vahel

on tõendatud sellega, et seoses kinnistu arendamisel töid teinud Rennes OÜ-ga toimunud

kohtuvaidlusega vajas Jaama Invest OÜ täiendavaid rahalisi vahendeid, mida laenas Seim

Investeeringute OÜ. Laenu andmine on tõendatud kirjaliku laenulepinguga raha

ülekandmise kohta kostjale I summas 39 000 eurot ja sularaha vastuvõtmise aktiga

summas 51 000 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) vastu tuleb rahuldada

täielikult, CCB Fond OÜ vastu osaliselt ja hagi Seim Investeeringud OÜ vastu tuleb jätta

rahuldamata.

Hageja nõue Jaama Invest OÜ (likvideerimisel) vastu

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle

harilik väärtus, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 28 lg 2 kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud

ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest, tuleb maksta lepingu

sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas tavaliselt tasutav hind. Seega on müügieseme hind

määratud eelkõige poolte kokkuleppega ning ainult siis, kui kokkuleppest hind ei nähtu

mitte mingil moel, on võimalik määrata hind muul viisil.

Kohus jätab rahuldamata Jaama Invest OÜ taotluse ekspertiisi määramiseks, et teha

kindlaks Jaama 56c Tartus asuva kinnistu väärtus 2014. aastal, sest kinnistu hind on

kehtivalt kokku lepitud notariaalses lepingus. Kohus jätab rahuldamata ka hagejalt Jaama

56c Tartus kinnisasja omandamise võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu väljanõudmise

taotluse, sest see on samuti suunatud kinnistu müügilepingus kokkulepitud hinna

vaidlustamisele, mis aga kohtu arvates võimalik ei ole.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-24-04 p 16 kohaselt „Kolleegium ei soostu aga hageja

seisukohaga, et asja eest tasutud hind ei vasta hea usu põhimõttele, kui see on asja

kohalikust müügihinnast oluliselt kõrgem. Tsiviilseaduse mõtte kohaselt ei saa hea usu

põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja

harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale (turuhinnale). VÕS § 28 lg

2 kohaselt kuulub asja eest maksmisele tavaliselt tasutav hind või muu mõistlik hind

juhul, kui hinda ei ole määratud poolte kokkuleppel. TsÜS § 65 kohaselt võib lepinguga

asjale ette näha teistsuguse hinna kui asja turuhind.“

Hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingus, mille

esemeks oli hagejale kuuluv kinnistu aadressil Jaama 56c Tartus, kokkulepitud hind 340

000 eurot on seega kehtiv (lepingu p 3.2., I kd tl 26). Müügihind kuulus tasumisele

hiljemalt 1.02.2016, kuid mitte enne, kui Jaama Invest OÜ on täitnud oma kohustused

hüpoteegipidaja ees (lepingu p 3.3., I kd tl 26). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kõik

Jaama Invest OÜ kohustused hüpoteegipidaja ees täideti hiljemalt 26.07.2017.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja

ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma

asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Kohus on seisukohal, et kostja I poolt 20.11.2014 hagejale tehtud makse 5 500 eurot

selgitusega „ülekanne“ (I kd tl 147) ei tõenda vaidlusaluse müügilepingu täitmist kostja

poolt. Makse(te)ga seotud äriühingutel võis olla ja ilmselt oligi muid rahalisi suhteid. Kui

võlgnik teeb võla tasumiseks makse, tuleb selgelt märkida, et tegemist on konkreetse võla

(osalise) tagastamisega, mitte muu maksega, mille tegemiseks oli võlgnik samuti kas

seaduse või lepingu kohaselt olnud kohustatud. Jaama Invest OÜ on 21.04.2015 tasunud

2 420 eurot P. Saluri (hageja juhatuse liige) reisi eest (esitatud maksekorralduse

väljatrükk), mis kostja väitel tuleb kokkuleppe kohaselt samuti võlast maha arvata.

Hageja sellega ei nõustunud. Kohus ei arvesta ka nimetatud summat kostja I poolt võla

tasumisena, sest Jaama Invest OÜ on täitnud P. Saluri kohustuse maksta osutatava

teenuse eest, mitte hageja kohustuse teha makse hagejaga seotud teenuse katteks. Seetõttu

ei ole tõendatud Jaama Invest OÜ poolt hagejale võla katteks ka selle makse tegemine.

Kostjal I tekkis kohustus tasuda hagejale müügilepingus kokku lepitud 340 000 eurot

VÕS §-s 82 lg 1 sätestatu kohaselt (kohustuse täitmise tähtpäev on kokku lepitud

lepingus) hiljemalt 26.07.2017. Seega on hageja rahaline nõue muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 100 kohaselt Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 teise

lause kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral. Kohus mõistab Jaama Invest OÜ-lt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivise perioodi eest 27.07.2017 kuni 26.02.2018 summas 16 021.92 eurot.

Hageja nõue Jaama Invest OÜ-lt viivise nn edasiulatuvaks väljamõistmiseks kuni

põhinõude täitmiseni tulenevalt TsMS §-s 367 sätestatust on võimalik rahuldada:

Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Kohus mõistab Jaama Invest OÜ-lt hageja kasuks välja lisanduva viivise alates

27.02.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja sellekohane nõue Jaama

Invest OÜ vastu kuulub samuti rahuldamisele.

Hageja nõue CCB Fond OÜ vastu

Hageja on ettevõtte ülemineku tuvastamiseks välja toonud Riigikohtu erinevate lahendite

alusel järgmised nõutavad asjaolud: ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude

materiaalsete vahendite üleminek; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni

ülevõtmine; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; üleminekule eelneva ja sellele järgneva

tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus; personali säilimine; ettevõtte omandaja

varasem tegevus; üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus.

Kohus on seisukohal, et ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamiseks peavad olema

tuvastatavad enamus loetletud asjaoludest. Riigikohtu lahendi 3-2-1-129-11 p 11 kohaselt

„Ainuüksi selle tuvastamine, et kostja IV kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui

kostja III, et kostjate töötajad kattuvad osaliselt, kostjate ärinimed on sarnased ning

kostjad on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks. Hageja

oleks pidanud tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist.

Seejärel oleks kohus saanud anda õigusliku hinnangu, kas nende asjade ja õiguste

käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut.“

Asjaolu, et ühe kinnisasja võõrandamine (isegi kohase hüvituseta) ei ole ettevõtte

üleminek, nähtub ka Riigikohtu lahendis 3-3-1-85-12 punktis 15 toodust: „Kolleegium ei

nõustu ringkonnakohtuga selles, et kuivõrd OÜ Lindram Invest kogu majandustegevus

seisnes Tammneeme kinnistu haldamises, arendamises ja väljaüürimises, äriühingul

puudus töötajaskond ja organisatsioon, samuti polnud tal muid tegevusvaldkondi,

äriühingu kohustused seondusid üksnes kinnistu haldamise ja arendamisega, siis

moodustas Tammneeme kinnistu ettevõtte ehk iseseisva majandusüksuse. Kolleegium

selgitab, et ettevõttena ei ole võimalik käsitada varakogumit, mis ei osale majandus-

tegevuses. Seda isegi juhul, kui tegemist on äriühingu ainukese varaga (nagu käesolevas

asjas vaidlusalune Tammneeme kinnistu).“

Riigikohus on olnud põhimõtteliselt samal seisukohal läbi aegade, vt nt 3-2-1-105-09 p

11 ja 12: „Selgitamaks, kas vaidlusaluse müügilepinguga andis hageja kostjale üle

ettevõtte, st kas kostja vastutab VÕS § 183 lg 1 alusel ka hageja kohustuste eest, tuligi

kohtutel anda hinnang müügilepingule.

Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõtte majandamisega seotud ja selle

majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud.

Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse kooskõlas VÕS § 182 lg-ga 1 omandajale üle

vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete

järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud

andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka

kannete tegemise registrites. … Eeltoodud sätete alusel on ringkonnakohus õigesti

järeldanud, et ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik (vt

Riigikohtu 16. veebruari 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-00). Kolleegium nõustub

ringkonnakohtuga selles, et ettevõtte üleminekuks ei piisanud praegusel juhul asjade

müügilepingust ja selle täitmisest, sest müügilepinguga ei ole praegusel juhul tõendatud

hageja ettevõtte kui terviku kõnealune asjade ja õiguste olulises osas üleminek kostjale.“

Hageja on käesolevas tsiviilasjas kohtule esitanud ja tõendanud järgmised asjaolud, mis

hageja arvates on aluseks ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamiseks: Jaama Invest OÜ

peamine vara (2 korteriomandit) on üle läinud CCB Fond OÜ-le; CCB Fond OÜ on

asutatud kaks nädalat enne tehingute tegemist; mõlema äriühingu osanik ja juhatuse liige

on C. Blaubrük; kinnisasjad on CCB Fond OÜ-le üle antud kohase hüvituseta (Jaama

Invest OÜ-le kuulub pärast korteriomandite arvelt mitterahalise sissemakse tegemist ja

osakapitali suurendamist vaid 1/21 21 000 euro suurusest osakapitalist); CCB Fond OÜ

müüb samuti korteriomandeid, mis ühtib Jaama Invest OÜ avaldatud tegevuskavaga;

Jaama Invest OÜ-l majandustegevus puudub, äriühing on likvideerimisel.

Viidatud Riigikohtu lahenditest nähtuvalt ei anna ainult korteriomandite võõrandamine

CCB Fond OÜ-le, kostjate seotus juhtorganite kaudu, avaldatud tegevusala kattuvus ning

üleandja majandustegevuse lõppemine alust lugeda ettevõtte üleminek toimunuks. Jaama

Invest OÜ võõrandas kostjale II ainult korteriomandid. Ettevõttena ei ole võimalik

käsitada varakogumit, mis ei osale majandustegevuses. CCB Fond OÜ võib

korteriomandi(d) võõrandada või omale jätta, kasutada ise või välja üürida. Igal juhul

pole tegemist tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminekuga. Ka ei ole

toimunud omandaja poolt immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmist;

kliendi- ja hankijasuhete jätkuvust; majandustegevuse jätkuvust.

Alternatiivselt on hageja esitanud CCB Fond OÜ vastu rahalise nõude VÕS § 1043 ja

VÕS § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel, mille kohaselt peab kahju tekitaja hüvitama

kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see on

tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase

tahtliku käitumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises

süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Hageja ei ole avaldanud ja tõendanud, millist seadusest (kohtu allakriipsutus) tulenevat

kohustust on CCB Fond OÜ rikkunud. Ei piisa hageja väitest, et CCB Fond OÜ omaniku

ja juhatuse liikme kattuvus Jaama Invest OÜ omaniku ja juhatuse liikmega on tõend selle

kohta, et CCB Fond OÜ oli teadlik kinnistu vastusoorituseta omandamisest ning Jaama

Invest OÜ majanduslikust olukorrast. Ükski seadusesäte ei kohusta midagi võõrandama

ainult vastava vastusoorituse eest.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-101-16 p 16 kohaselt „Hageja väitel on kostja tegu esmalt

õigusvastane seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes.

Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus

seaduses sätestatud kohustust, siis peab ta sellise rikkumise tõendama (Riigikohtu 10.

novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 10; 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-38-16, p 11; 16. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-16, p 14).“

CCB Fond OÜ käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab,

et talle saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade

kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab

olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (vt Riigikohtu

12. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16). Riigikohtu hinnangul piisab

teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi ka sellest, kui kostja mõistis

oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib hagejale kaasa tuua kahju. Seega tuli

hagejal tõendada vähemalt kaudse tahtluse olemasolu ning teo heade kommete vastasust.

Kohus on seisukohal, et hageja on kohtule tõendanud kostja II heade kommete vastase

käitumise Jaama Invest OÜ ja CCB Fond OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud

korteriomandite mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute (I

kd tl 64-69) sõlmimisel. Mõlemat lepingupoolt esindas lepingu sõlmimisel nende juhatuse

liige Christel Blaubrük. Sissemakseks anti Jaama Invest OÜ poolt CCB Fond OÜ-le kaks

korteriomandit. 220 000 euro suurusest summast 1000 eurot on Jaama Invest OÜ osa

suurus osakapitalis ja 219 000 eurot on ülekurss (lepingu p 2.1. ja 2.2.). Lepingu p 2.3.

kohaselt hindasid pooled lepingu eseme I (eluruum nr 2) väärtuseks 80 000 eurot ja

lepingu eseme II (eluruum nr 6) väärtuseks 140 000 eurot. Kostja I vara omandamisega

mitterahalise sissemaksena kostja I juhatuse liikme C. Blaubrüki poolt asutatud uude

äriühingusse enne seda, kui kostja I on täitnud lepingulise kohustuse hageja ees, on kostja

II tekitanud hagejale kahju. Kostjal II on olnud tema juhatuse liikme C. Blaubrüki

teadmise ja tegutsemise kaudu tahe kahjustada hageja õigust saada rahuldatud kostjaga I

sõlmitud kinnistu müügilepingust tulenev nõue. Kostja II on ühe korteriomandi (eluruum

nr 2) omakorda võõrandanud 24.07.2017 (kinnistusraamatu väljatrükk I kd tl 35-36).

27.09.2016 kuulus kostjale I kaheksast korteriomandist veel ainult kaks, mis antigi

kostjale II mitterahalise sissemakse katteks. Pärast nimetatud korteriomandite

võõrandamist alustati kostja I likvideerimismenetlust. Vaidlust ei ole selle üle, et rohkem

nimetamisväärset vara kostjal I enam ei ole.

Kohus on seisukohal, et CCB Fond OÜ vastutus hageja ees on solidaarne kostjaga I, kuid

on piiratud kostja II poolt saadu väärtusega, st kahe korteriomandi väärtusega summas

220 000 eurot, tulenevalt mitterahalise sissemakse tegemise lepingust. VÕS § 65 lg 2

kohaselt tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse,

mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Kui mitu isikut vastutavad samal

või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest,

vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Kohus mõistab kostjalt II viivise välja alates hagi esitamisest kohtusse, sest kostja II

vastutab kahju tekitamise alusel, mitte lepingu rikkumise alusel, mistõttu kostja II kahju

hüvitamise kohustus muutus sissenõutavaks hagi esitamisega kohtusse.

Hageja nõue Seim Investeeringud OÜ vastu

Kohus on seisukohal, et hageja nõue Seim Investeeringud OÜ vastu ettevõtte üleminekust

tuleneval alusel tuleb jätta rahuldamata samadel põhjendustel nagu CCB Fond OÜ

puhulgi. Hageja ei ole kohtule tõendanud kostja III suhtes ettevõtte üleminekut.

Korteriomandi võõrandamine madala hinnaga, äriühingute põhitegevusala kattumine,

äriühingute juhtorganite liikmete lähikondsus ei ole piisav, et tuvastada korteriomandi

võõrandamise lepingu alusel ettevõtte üleminek Jaama Invest OÜ-st Seim Investeeringud

OÜ-sse.

Hageja ei ole vaidlustanud kostja I väidet, et viimasel oli kohtuvaidlus ehitajaga, so

Rennes OÜ-ga. Kohtuvaidluse olemasolu nähtub ka kinnistusraamatusse korteri nr 1 ja 6

osas sisse kantud kohtulikest hüpoteekidest, kumbki 17 500 eurot. Hageja on teinud

arvestuse, mille kohaselt võis kostjal I tekkida Rennes OÜ ees rahaline kohustus ca

40 000 euro ulatuses. Kohtulik hüpoteek on kustutatud 8.07.2016 avalduse ja 11.07.2016

nõusoleku alusel 13.07.2016. Kostja III on kohtule esitanud kirjaliku laenulepingu nr

012016, sõlmitud 5.07.2016, mille kohaselt kostja III annab kostjale I laenu 90 000 eurot

tagasimaksmise tähtajaga 31.07.2016. I kd tl 202 on kohtu nõudel väljastatud kostja III

pangakonto väljavõte LHV Pangas. Väljavõtte kohaselt on kostja III teinud kostjale I

5.07.2016 ülekande summas 39 000 eurot selgitusega „vastavalt lepingule“. Võla

tasumise kohta tõendeid esitatud ei ole. Jaama Invest OÜ võõrandas 26.09.2016 Seim

Investeeringute OÜ-le korteri 1. Seega on kohtule tõendatud, et kostjal III oli

korteriomandi saamise hetkel rahaline nõue kostja I vastu.

Ükskõik, millises ulatuses on Jaama Invest OÜ Seim Investeeringud OÜ-lt laenu saanud,

korteriomandi omandamise tehing Seim Investeeringud OÜ poolt on seadusele vastav,

sest Jaama Invest OÜ teostas omandiõigust temale kuuluva vara suhtes. Vaidlustada võib

laenu tagastamist kallima korteriomandi üleandmise teel lähikondse äriühingule, kuid

kohus on seisukohal, et selles osas saab põhjendatud seisukoha võtta pankrotimenetluses,

kus saab kaaluda muuhulgas ka ühe võlausaldaja nõude rahuldamise eelistamist.

Käesolevas

kohtuasjas

põhinevad

poolte

väited

ja

vastuväited

ettevõtte

majandustegevusel ja sellega seotud otsustustel. Hageja õiguste tahtlikku kahjustamist

kostja III poolt ei ole kohus tuvastanud. Hageja nõuet kostja III vastu ei ole seetõttu alust

rahuldada ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 alusel. Kostja III vara suhtes

kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

Käesolevas tsiviilasjas on kohus rahuldanud hageja nõude kostja I vastu täielikult, kostja

II vastu osaliselt ja kostja III vastu on hagi täielikult rahuldamata jäetud.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 3 400 eurot, tõendite väljanõudmise kulu 72 eurot

ja õigusabi kulu 10 200 eurot.

Kostjad vaidlevad vastu hageja õigusabi kulude summale, olles seisukohal, et tunnitasu

150 eurot on ebamõistlikult suur, samuti õigusabi maht – 68 tundi.

Kohus on seisukohal, et õigusabi tunnitasu 150 eurot vastab kohtupraktikale ning on

vandeadvokaadi tasuna igati aktsepteeritav.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust kostja II vastu (ca 65 %) ning hagi rahuldamata

jätmist kostja III suhtes, samuti kohtu hinnangul mõnevõrra ülepaisutatud töötundide

mahtu (nt määruskaebusega, mille sisu on 3,5 leheküljel, tutvumine, analüüs ja vastuse

koostamine kokku üle 10 tunni), arvestades õigusabi andva vandeadvokaadi

kvalifikatsiooni, loeb kohus vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvaks õigusabi mahuks

40 tundi hinnaga 150 eurot tund, seega 6 000 eurot.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu 3 400 eurot ja dokumentide

nõudmise kulu 72 eurot.

Tulenevalt TsMS §-s 165 lg 3 sätestatust vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus on hageja nõude kostja I ja kostja II vastu

rahuldanud solidaarselt 65 % ulatuses, mistõttu kohus mõistab solidaarselt kostjatelt I ja

II välja hageja tasutud riigilõivu 2 210 euro ulatuses, dokumentide nõudmise kulu 48 euro

ulatuses ja õigusabi kulud 4 000 euro ulatuses.

Hageja tasutud riigilõiv 1 190 euro ulatuses, dokumentide nõudmise kulu 24 euro ulatuses

ja õigusabi kulu 2 000 euro ulatuses jääb kostja I kanda.

Kostja III menetluskulud on 25 eurot (50%) riigilõiv määruskaebuse esitamisel ja

õigusabi kulu 8 h 15 min eest 1 188 eurot. Kuivõrd määruskaebus jäeti rahuldamata,

jäävad määruskaebuse esitamise menetluskulud kostja III enda kanda. Kostja III

menetluskulude nõuet tuleb vähendada 25 euro suuruse riigilõivu ja 1,5 tunni ulatuses

õigusabi osutamise osas. Õigusabi osutamise tunnitasu on 120 eurot, põhjendatud

õigusabi maht on eeltoodust tulenevalt 6,75 h, mille eest tuleb hagejal kostjale III

hüvitada 810 eurot, koos käibemaksuga 972 eurot.

Poolte taotlusel tuleb väljamõistetud menetluskuludelt maksta viivist alates kohtulahendi

jõustumisest kuni tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik