1-09-19612/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-19612 (kohtueelses menetluses nr 09260102425) riik P.J versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav P.J

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xx-xx

xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 200 lg 1, § 263 p 1 järgi

Kaitsja advokaat Anu Rannaveski

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada P.J süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 5 kuud; tunnistada P.J süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat 10 kuud; ning tunnistada P.J süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksik-

karistustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista P.J-ile liitkaristus vangistusena 2 aastat 10 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 6 kuud kannab P.J koheselt ja mõistetud vangistus 2 aastat 4 kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata P.J-ile katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistuse

osa 2 aastat 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui P.J ei pane katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata P.J-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx . KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda P.J-ile karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 01.

juuni 2009; tõkend vahistamine jätta P.J kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult Patrice Daniel von Hinrich tsiviilhagi ning välja mõista P.J-ilt

4000 krooni Patrice Daniel von Hinrich kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult Kristiina Raevu tsiviilhagi ning välja mõista P.J-ilt 1000

krooni Kristiina Raevu kasuks;

2 2.2 sundraha 10875 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse välja mõista P.J-ilt

kulud 10875 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 906 krooni 25 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev. 2.3 asitõend – CD plaat salvestisega – jätta kriminaalasja juurde. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB

Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viite- number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-19612“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on P.J toime pannud kuritegudena:

1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, mis seisnesid: 1) tema olles varem toime pannud varguse, varastas ajavahemikul 22.04.2009 kell 18.00 kuni 23.04.2009 kell 16.00 Pärnu linnas xxxxxxxxx xx-xx korterist Veronika Soomannile kuuluva fotoaparaadi

Nikon D60 väärtusega 7500 krooni; 2) et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna,

tungis 17.05.2009 Viljandi linnas xxxx-xxxxx xx-xx läbi avatud akna Kristiina Raevu korterisse, kust varastas Kristiina Raevule kuuluvad kaks mobiiltelefoni Sony Ericsson K 610 I väärtusega 3000 krooni ja Nokia 3310 väärtusega 150 krooni ning Martin Lõhmusele kuuluva mobiiltelefoni HP iPAQ 500 väärtusega 5000 krooni.

2) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga KarS § 200 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 01.06.2009 kella

22.30 paiku Viljandi linnas Männimäel kaupluse Selver läheduses kallale Patrice Daniel von Hinrichile, lõi teda kaks korda näo piirkonda ning võttis seejärel tema taskus olevast rahakotist 5 Eurot ja 10 Saksa marka.

3) vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest KarS § 169 järgi, mis seisnes selles, et tema

hoiab kõrvale Tartu Maakohtu 27.06.2008 otsuse täitmisest, millega mõisteti temalt elatis tagasiulatuvalt alates 12.06.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 2175

3

krooni kuus Cathy Orasmäe kasuks poeg B. Orasmäe ülalpidamiseks kuni laose täisealiseks saamiseni. Kuni 18.06.2009 ei ole P.J kordagi elatist maksnud.

4) avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga KarS § 263 p 1 järgi, mis

seisnes selles, et tema tungis 31.05.2009 Viljandi linnas Viljandi järve rannas kallale Ott Raevule, kellele lõi jalaga pea ja keha piirkonda, millega kahjustas kannatanu tervist ning rikkus teiste isikute rahu ja avalikku korda.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud; KarS § 200

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat 10 kuud ning KarS § 263 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 2 aastat 10 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 6 kuud kannab P.J koheselt ja katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistuse osa 2 aastat 4 kuud ei pöörata täitmisele,

kui P.J ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata P.J-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda P.J-ile karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 01. juuni 2009

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. KarS § 200 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kahe- kuni kümneaastase

vangistusega. KarS § 263 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Patrice Daniel von Hinrich on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude

hüvitamiseks tsiviilhagi 4000 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista P.J-ilt 4000 krooni Patrice Daniel von Hinrich kasuks.

4

Kristiina Raev on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1000 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista P.J-ilt 1000 krooni Kristiina Raevu kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o10875 krooni krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10875 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD plaat salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

P.J on kahtlustatavana kinni peetud 01.06.2009 ja tõkendina vahistamine on talle kohal- datud 03.06.2009. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik