2-18-16021/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

18.01.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-16021

Kohtuasi

XX (X kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa

18.10.2018 otsusele täiteasjas nr 175/2017/801

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29.11.2018 määrus kaebuse

menetlusse võtmata jätmisele

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja

Puudutatud isik I Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

Puudutatud isik II Eesti Inkasso OÜ (registrikood

12438291)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 29.11.2018 määrus ja saata asi kaebuse menetlusse

võtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Määruse peale ei saa kaebust esitada.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. XX (avaldaja) esitas 24.10.2018 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada

kohtutäitur Rannar Liitmaa 14.09.2018 sissetuleku arestimise akt ja 18.10.2018 otsus kaebuse

läbivaatamise menetluse peatamiseks. Samuti palus ta lõpetada täiteasja nr 175/2017/801

menetlus.

Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsuse nr 2-15-19174 ja Eesti Inkasso OÜ (sissenõudja)

kahe avalduse alusel algatas kohtutäitur avaldaja suhtes kaks täiteasja, n.o asjad

nr 178/2017/801 ja nr 175/2017/802. Täiteasjas nr 175/2017/801 nõuti avaldajalt

kindlaksmääratud menetluskulu ringkonnakohtu menetluses ja täiteasjas nr 175/2017/802

kindlaksmääratud menetluskulu maakohtu menetluses, sissenõutavaks muutunud viivist ja

põhivõlga. Ühe täitedokumendi alusel kahe täitemenetluse alustamine ei olnud põhjendatud ja

lubatav. Eelnev tekitas avaldajale ülemäärased kulud.

Avaldaja oli varem vaidlustanud kahe täitetoimiku avamise, kahe täitemenetluse alustamise

tasu määramise, kahe kohtutäituri tasude väljamõistmise otsuse langetamise ja kahe keelumärke

seadmise avalduse koostamise. 29.06.2018 kohtumäärusega asjas nr 2-18-8039 rahuldas

maakohus avalduse ja kohustas kohtutäiturit lõpetama kõnealuste täiteasjade menetlused.

Maakohtu määrus ei ole jõustunud selle vaidlustamise tõttu ringkonnakohtus.

22.09.2018 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse 14.09.2018 sissetuleku (töötasu) arestimise

akti tühistamiseks täiteasjas nr 175/2017/801. 18.10.2018 otsusega peatas kohtutäitur

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kaebuse läbivaatamise menetluse,

sest kaebuse lahendamise tulemust võis mõjutada asjas nr 2-18-8039 tehtav lõpplahend.

Seejuures ei peatanud kohtutäitur täitemenetlust.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel kaebust

menetlusse võtmast ja tagastas kaebuse avaldajale. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.

Kuivõrd kohtutäitur lõpetas 23.11.2018 otsusega nõuete rahuldamise tõttu täitemenetlused

asjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 ning taotles täiteasjadega seotud tsiviilasjade

menetluste lõpetamist ja maakohus kohustas asjas nr 2-18-8039 kohtutäiturit lõpetama ülal

nimetatud täitemenetlused (lahend ei olnud veel jõustunud), ei olnud tsiviilasjas taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Seega esines TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud eeldus kaebuse

menetlusse võtmisest keeldumiseks. Menetluskulud tuli TsMS § 168 lg 1 alusel jätta avaldaja

kanda.

Määruskaebus

3. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus, millega kohustada kohtutäiturit uuesti

läbi vaatama avaldaja 24.10.2018 kaebus täies ulatuses. Samuti palus avaldaja tühistada

kohtutäituri 23.11.2018 täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas nr 175/2017/801 või jätta läbi

vaatamata. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust.

Praeguses asjas ei kuulunud kohaldamisele TsMS § 371 lg 2 p 2. Avaldaja ei soovinud tingimata

täitemenetluse lõpetamist, vaid seda, et kohtutäituri otsused oleksid kooskõlas õigusaktidega ja

kohtutäitur ei nõuaks kahe täitetoimiku avamise tõttu avaldajalt põhjendamatult suuri

täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasusid. Seda eesmärki avaldaja veel ei saavutanud.

Pealegi ei saa lõpetada midagi, mida juriidilises mõttes ei ole alustatud (tühine täitemenetluse

alustamine). Veel enam, kohtutäituri taotlust täiteasjadega seotud tsiviilasjade menetluste

lõpetamiseks täitemenetluste lõpetamise tõttu ei saanud kohus menetleda, sest kohtutäitur ei

järginud kohustuslikku kohtueelse menetluse korda, kui ei esitanud otsust esmalt avaldajale.

Menetluskulud tuli jätta kohtutäituri ja sissenõudja kanda.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

5. Avaldaja esitas 08.01.2019 taotluse kontrollida täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 2

ja kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg-te 1, 2, 3 kooskõla põhiseadusega (PS) ning jätta need

kohaldamata.

Määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kohtuasi menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

Maakohus tugines kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alussättena TsMS § 371 lg 2 p-le 2

ehk ühele õigusliku perspektiivituse sätetest. Õigusliku perspektiivituse sätted kuuluvad

kohaldamisele juhul, kui kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte

nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest

õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja/avaldaja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu

selgituskohustust ning hagi/kaebuse täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi/kaebuse

rahuldamine välistatud või oleks sellega taotletava eesmärgi saavutamine välistatud.

Avaldaja palus kaebuses tühistada kohtutäituri 14.09.2018 sissetuleku arestimise akt ja

18.10.2018 otsus kaebuse läbivaatamise menetluse peatamiseks ning lõpetada täiteasja

nr 175/2017/801 menetlus. Maakohus leidis, et nende nõuete lahendamine kohtumenetluses oli

perspektiivitu, kuivõrd kohtutäitur lõpetas kohtumenetluse kestel täiteasja menetluse nõude

rahuldamise tõttu, s.t avaldaja oli oma eesmärgi saavutanud.

Kaebuse sisuosast nähtub seevastu, et avaldaja eesmärk ei olnud mitte täitemenetluse

lõpetamine, vaid kindlustamine, et täitemenetlus viiakse läbi mh võlgniku õiguspäraseid huve

arvestades. Esmajoones vaidles avaldaja kahekordse täitemenetluse alustamise tasu ja

täitemenetluse kulude tema kanda jätmise vastu ning ei nõustunud eelnevalt kirjeldatud nõuete

täitmiseks sissetuleku arestimisega. Täitemenetluse lõpetamine nii sissenõudja kui kohtutäituri

nõuete rahuldamise tõttu ei olnud avaldaja kaebuse esitamise eesmärk. Tõsi, kaebuses välja

toodud avaldaja nõue ei ole tervikuna õnnestunud ning ei taga hetkel ökonoomset asja

menetlemist ja avaldaja huvide parimat kaitset, kuid tegu on puudusega, mis on TsMS § 3401

lg 1 alusel kõrvaldatav.

Seega on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei saanud nimetatud alusel keelduda

kaebuse tervikuna menetlusse võtmisest, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi

ja saadab kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Ühtlasi tuleks

maakohtul kaaluda kaebuste asjades nr 2-18-16021 ja 2-18-16040 liitmist ühte menetlusse.

Avaldaja 08.01.2019 taotluse osas märgib ringkonnakohus, et selles viidatud õigusnormid ei

ole määruskaebuse lahendamiseks vajalikud, mistõttu puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata

nende võimalikku vastuolu PS-iga.

Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing