4-18-5816/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18.01.2019 Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number 4-18-5816 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi

G.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 24.10.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,010602 Menetlusalune isik G.R, ik , elukoht xxxx XXX Väärtegu

LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1

Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 ning KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 75

300 eurot trahviühikut, s.o

LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks

LS § 2 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühikut, s.o eurot Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel. Alternatiivselt tühistada otsus LS § 236 lg 2 järgi määratud lisakaristuse osas

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 24.10.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,010602 G.R-ile kohaldatud lisakaristuse osas.

2.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda 24.10.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus koostas 02.10.2018 .R i suhtes väärteoprotokolli. 29.09.2018 tuli politseile G -

teade liiklusõnnetuse kohta. .R ile heidetakse ette seda, et ta: 1) mootorsõidukit G - juhtides ei hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest, vara või keskkonda. Ta sõitis tagurdades otsa pargitud sõidukile põhjustades xxxx xxxx liiklusõnnetuse ja varalise kahju T Tle; 2) lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik; 3) tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude välja selgitamist sündmuskohal.

2. PPA Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P 24.10.2018. a otsusega karistati .R i liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga G -

75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Samuti karistati .R-i karistusseadustiku (edaspidi G

KarS) § 63 lg 1 ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku o 300 eurot ja LS §

t, s.

236 lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

3. G.R vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse 15.11.2018. a esitatud kaebusega Harju Maakohtus. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud vastulauses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebaja leiab, et talle on ebaõigesti inkrimineeritud LS § 226 lg 1 ja LS § 236 lg

1 ettenähtud väärtegude toime panemine. Isiku tähelepanu või tähelepanematust ei ole tõendatud kohtuvälise menetleja hinnanguga. Tõenduslik alus puudub ka , tegemist on vaid

sellel järeldusel, et menetlusalune isik tarvitas sündm alkoholi ja lahkus uskohalt ilmse

eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Kaebaja tunnistab alkoholi tarbimist pärast intsidenti. Oli laupäev ja vaba päev, kuid ta ei olnud teadlik, et on toimunud selline sündmus, millele reageerimata ja tegutsemata jätmisel on tõsised tagajärjed.

4. Kohtuväline menetleja õustus 30.11.2018. a esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega. n Kaebuses toodud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks alust ei anna.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Juhindudes seadustiku (VTMS

- 120 lahendab kohus kaebuse väärteomenetluse § ) st

kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi j

a õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

6. LS § 223 lg 1 näeb mh ette vastutuse mootorsõiduki uhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, j

kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. LS § 226 lg 1 näeb ette vastutuse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust. LS § 236 lg 1 kohaselt on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Kohtuväline menetleja leidis, et LS § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga ning KarS § 63 lg 1 kohaselt karistas isikut LS § 236 lg 1 alusel.

7. Väärteotoimikus olevate tõendite põhjal on tuvastatav järgmine sündmuste käik. 29.09.2018 hommikul teavitas naaber tunnistajat T Td, et tema autoga on juhtunud õnnetus.

Selle põhjustas sõiduauto registreerimismärgiga Sõidukit üle vaadates tuvastas

xxxx.

tunnistaja, et parempoolne tagumine stange oli kahjustada saanud. .R tunnistab G

mootorsõiduki (registreerimismärgiga ) juhtimist väärteoprotokollis näidatud xxxx xxxx ajal ja kohas. .R möönab, et kokkupõrge võis toimuda kui G ta tagurdas, kuid ta ei

pannud seda

tähele. Autos mängis vali muusika ning ta oli värskelt ärganud. Väärteoasja juures olevatest liiklusõnnetuse aktist nähtub, et liiklusõnnetuses osalesid xxxx ja xxxx

Mõlemat sõidukit on vaadeldud ja nende vigastusi fotografeeritud. Sõidukil xxxx on tagumises par nurgas emas tugev blokeeriva kontakti jälg. Mõõtelati järgi on vigastus vahemikus 40- xxxx tagumises vasakus nurgas on sama

80 cm maapinnast. Sõiduki

kõrgusvahemikus nühkejäljed. ütlused Vigastuste iseloom, tunnistaja ja .R-i G

kogumis tõendavad nii liiklusõnnetuse toimumist kui ka selle põhjustamist .R i G - poolt. Juht peab olema liikluses tähelepanelik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sellise tugevajõulise kontaktiga liiklusõnnetus ei saanud jääda .R ile märkama G - tuks.

G.R tekitas

T. T varalist kahju. liiklusõnnetuse põhjustamisega

8. Sündmuskohalt lahkumine on tõendatud tunnistaja T. T ja .R i enda ütlustega. G -

LS

§ 169 lg 4 sätestab tingimused seile liiklusõnnetusest , e koosesinemisel ei pea polit mill teatama. Antud juhul need tingimuse ei olnud täidetud ja G.R oli kohustus teavitada politseid juhtunud liiklusõnnetusest. Seda isik ei teinud.

9. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati 29.09.2018 kell 11.19-12.22, mille käigus tuvastati joove

- 0,66 mg/L kohta. G - .R i ütluste kohaselt jõi ta pärast õnnetust kaks 0,5 l Saku

Originaali ja pool viinakokteili. .R-i G Sündmuskohale ilmus politsei kõne peale. sõnul sõitis ta laupäeva hommikul sünnipäevale ja nagu sünnipäevadel kombeks, tarbitakse seal alkoholi. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati 29.09.2018 kell 11.19, avarii juhtus mh G.R-i enda selgituste kohaselt kell 9.30. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades.

hindamise oluline kriteerium.

rseks lugemise kasuks. (vt RKKKo 3-1-1-

109-15 p 110-111). Kui liiklusõnnetuse tagajärjeks on fotodelt nähtuva raskusega kahjustused, on eluliselt ebausutav õnnetuse märkamata jäämine. Ka on eluliselt väheusutav hommikusel ajal koos alkoholitarbimisega . Mitme erineva asja sünnipäeva tähistamine kohta antud selgituste eluline ebausutavus tingib selle, et kohus ei loe .R i ütlusi G -

liiklusõnnetuse toimumise märkamata jäämise kohta usaldusväärseteks. Alkoholi tarvitamine on ise ajaga. Seega oli .R teadlik G seostatav liiklusõnnetuse toimum

liiklusõnnetuse toimumisest, pidi sellest teatama ja ei tohtinud enne asjaolude välja selgitamist tarvitada alkoholi.

10. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. .R G

p LS ani LS § lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime ettevaatamatusest ning §

236 lg 1

pani ta toime kavatsetult. ja § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo

11. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 226 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni KarS § 63 lg 1 alusel kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab .

mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. .R ile on määratu LS § G - d

lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühikut üks neljandik LS § 236 lg 2 alusel , s.o sanktsiooni . st kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Võttes arvesse, et isik pani sama sündmusega toime kolm enamohtlikku liiklusrikkumist, siis pidas kohtuväline menetleja vajalikuks lisakaristuse määramist. Ülekuulamise protokollis ja vastulauses kirja pandud vabandusi märkamatuse eest ei saa samastada puhtsüdamliku kahetsusega. Seega jättis kohtuväline menetleja õiguspäraselt sellega arvestamata. Kuna põhikaristus on määratud sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras, puuduvad alused selle kergendamiseks.

12. Puutuvalt .R-ile G kohaldatud lisakaristusse märgib kohus järgnevat. LS § 236 lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu

(vt RKKKo 3-1-1-18-17 p 13). Karistusregistri andmetel kehtivad karistused puuduvad. Kohtul puudub mistahes alus prognoosida isiku allumist karistuse eripreventiivsele eesmärkidele halvaks. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse .R-ile kohaldatud lisakaristuse osas. G

13. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise k .R ile on määratud G - uni kuue kuuni. rahatrahv 75

trahviühikut. Rahatrahvi suurus on üks neljandik sanktsioonist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna karistus on määratud sanktsiooni keskmisest tunduvalt uvad alused selle kergendamiseks. väiksemas määras, puud

14. Karistuse on määranud pädev kohtuväline menetleja väärteo menetlemisel on järgitud ning

väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik