2-16-19030/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-19030

Tsiviilasi

XX hagi Osaühingu Y vastu kutsehaigusega tekitatud

kahju ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude

rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. augusti 2018 määrus

Kaebuste esitajad ja liigid

Osaühingu Y määruskaebus ja XX vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastumääruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka

Kostja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Y

(registrikood XXXXXXX), lepinguline esindaja Gaabriel

Tavits

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 22. augusti 2018 määrus tühistada osas, millega otsustati

menetluskulude jaotus ning mõisteti kostjalt välja Riigikohtu menetluskulu 60 eurot

ja sellelt summalt viivis. Jätta Riigikohtu menetluskulude hüvitamise osas hageja

taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Ülejäänud

osas jätta sama määrus muutmata.

2. Osaühingu Y määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. XX vastumääruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.

KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus

2 467,20 eurot (sh õigusabikulu 2 352 eurot ja sõidukulu 115,20 eurot) ning ringkonna-

kohtus 780 eurot (õigusabikulu). Mõista kostjalt Osaühingult Y hageja XX kasuks välja

menetluskulude hüvitis eelmises lauses märgitud kogusummas 3 247,20 eurot. Kostja

Osaühing

Y

on

kohustatud

tasuma

hagejale

XX

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

2 (7)

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi Osaühingu Y (kostja) vastu kutsehaigusega

tekitatud kahju ja viivise nõudes. Maakohus rahuldas 12. mai 2017 otsusega hagi osaliselt.

2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

31. jaanuari 2018 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata

suuremas ulatuses, kui sissenõutavaks muutunud hüvitisest 6 100,04 eurot, samuti viivise osas

ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja vastu kutsehaigusega tekitatud

kahju ja viivise väljamõistmiseks osaliselt. Hagi rahuldamise osas jättis ringkonnakohus

maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid kostja kanda,

ringkonnakohus nende rahalist suurust kindlaks ei määranud. Riigikohus jättis 23. aprilli 2018

määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata kautsjoni tasumata jätmise tõttu,

millega ringkonnakohtu otsus. Riigikohus ei otsustanud menetluskulude jaotust.

3. Hageja esitas 27. aprillil 2017 maakohtule menetluskulude nimekirja ning 4. mail 2017,

22. jaanuaril 2018 ja 30. mail 2018 täiendavad menetluskulude nimekirjad. Hageja palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluskulud 3 517,20 eurot (sisaldab

käibemaksu, nii ka järgnevad summad, kui ei ole teisiti märgitud). Hagejale on õigusabi

osutatud 28,35 t hinnaga 100 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Lisaks palus hageja välja

mõista sõidukulu 23. märtsi 2017 kohtuistungile marsruudil Tartu-Rapla-Tartu 320 km eest

summas 115,20 eurot ( = 320 km × 0,3 eurot × 1,2). Ajakulu moodustus järgmiselt:

 hagi aluseks olevate asjaoludega ja dokumentidega tutvumine, õiguslik analüüs,

Riigikohtu lahendite otsimine ja analüüs ning hagiavalduse koostamine – 14 t;

 kostja 9. jaanuari 2017 vastuse analüüs ja menetluspositsiooni kujundamine – 0,5 t;

 tõendi analüüs ja hageja 17. jaanuari 2017 taotluse koostamine – 0,5 t;

 kostja 30. jaanuari 2017 menetlusdokumendi analüüs – 0,35 t;

 kostja 31. jaanuari 2017 kompromisspakkumise analüüs ja kompromissläbirääkimistel

esindamine – 1 t;

 hageja 16. veebruari 2017 menetlusdokumendi koostamine – 3,75 t;

 kostja 16. märtsi 2017 menetlusdokumendi analüüs – 0,5 t;

 23. märtsi 2017 istungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine – 2 t;

 hageja 12. aprilli 2017 vastuse ja taotluse koostamine – 3 t;

 19. aprilli 2017 kohtumääruse analüüs, hageja 27. aprilli 2017 täiendava seisukoha

koostamine (sh tõendi kogumine) – 1 t;

 kostja 28. aprilli 2017 menetlusdokumendi analüüs – 0,25 t;

 hageja 4. mai 2017 vastuse koostamine – 1,5 t.

Hageja esitas 22. jaanuaril 2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja summas

1 440 eurot. Hagejale on õigusabi osutatud 12 t sama tunnihinnaga nagu maakohtus ja ajakulu

koosnes järgmisest:

 maakohtu otsuse analüüs – 1 t;

 apellatsioonkaebuse koostamine – 9 t;

3 (7)

 22. jaanuari 2018 täiendava kahjuarvestuse koostamine ja kohtule esitamine – 2 t.

Hageja esitas 30. mail 2018 maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Sama

menetlusdokumendiga palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks lisaks välja Riigikohtu

menetluskulu 180 eurot, mis vastab endiselt sama tasumääraga arvestatud õigusabiteenusele

mahus 1,5 t järgmiste toimingute eest:

 ringkonnakohtu otsuse analüüs – 1 t;

 kostja kassatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs – 0,5 t.

Kokku on hageja menetluskulu kolmes kohtuastmes 5 137,20 eurot ( = 3517,20 + 1440+ 180).

Hageja palus mõista välja viivise alates menetluskulu suurust kindlaks tegeva lahendi jõustu-

misest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

4. Kostja vaidles hageja menetluskulu suurusele vastu, sest see on osaliselt põhjendamatu ja

ülepaisutatud. Mõistlikuks õigusabile kulunud ajaks saab pidada 16 t 35 min tunnitasuga

100 eurot, st hüvitatav summa on 1 659,50 eurot, mis vastab järgmistele toimingutele:

 hagi aluseks olevate asjaoludega ning dokumentidega tutvumine, õiguslik analüüs,

Riigikohtu lahendite otsimine ja analüüs ning hagiavalduse koostamine –5 t;

 kostja vastuse analüüs ja menetlusliku positsiooni kujundamine – 15 min;

 tõendi analüüs ja hageja 17. jaanuari 2017 taotluse koostamine – 15 min;

 kostja 30. jaanuari 2017 menetlusdokumendi analüüs – 15 min;

 kostja 31. jaanuari 2017 kompromisspakkumise analüüs ja kompromissläbirääkimistel

esindamine – 1 t;

 hageja 16. veebruari 2017 menetlusdokumendi koostamine – 1 t;

 kostja 16. märtsi 2017 menetlusdokumendi analüüs – 30 min;

 23. märtsi 2017 istungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine – 1 t;

 hageja 12. aprilli 2017 vastuse ja taotluse koostamine – 1 t;

 19. aprilli 2017 kohtumääruse analüüs – 30 min;

 hageja 27. aprilli 2017 täiendava seisukoha koostamine (sh tõendi kogumine) – 30 min;

 kostja 28. aprilli 2017 menetlusdokumendi analüüs – 20 min;

 hageja 4. mai 2017 vastuse koostamine – 45 min;

 maakohtu 12. mai 2017 otsuse analüüs – 45 min;

 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse koostamine – 2 t;

 22. jaanuari 2018 täiendava kahjuarvestuse koostamine ja kohtule esitamine – 30 min;

 ringkonnakohtu otsuse analüüs – 30 min;

 kostja kassatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs – 30 min.

Sõidukulu ei kuulu kompenseerimisele, sest hageja ei tõendanud kilometraaži ega selle

kompenseerimise aluseid. Viide Eesti Advokatuuri juhatuse otsusele on asjakohatu, sest hageja

esindaja pole advokatuuri liige. Hageja esindaja võinuks kasutada odavamat ühistransporti.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Pärnu Maakohus rahuldas 22. augusti 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja maakohtu menetluskuluna 2 467,20 eurot, ringkonnakohtu kuluna 780 eurot ja Riigikohtu

kuluna 60 eurot. Ühtlasi kohustas maakohus kostjat tasuma väljamõistetud summadelt lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Maakohus hindas õigusabile kulunud ajast vajalikus ja põhjendatuks üksnes osa ja vähendas

vastavalt hageja esindaja teatavate toimingute eest hüvitamisele kuuluvat summat.

Hageja esindaja ajakulust maakohtus (29,35 t) on mõistlik õigusabile kulutatud aeg 19,6 t,

millele vastab tasu 2 352 eurot. Hagi aluseks olevate asjaoludega ja dokumentidega

tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks, Riigikohtu lahendite otsimiseks ja analüüsiks ning

4 (7)

hagiavalduse koostamiseks õigusabile kulunud aega 14 t vähendas maakohus 8 t-ni,

16. veebruari 2017 menetlusdokumendi koostamiseks õigusabile kulutatud ajast 3,75 t pidas

maakohus põhjendatuks 2 t ning 12. aprilli 2017 vastuse ja taotluse koostamiseks õigusabile

kulutatud ajast oli 3 t asemel vajalik 1 t.

Maakohus pidas teises astmes mõistlikuks hageja esindaja poolt õigusabile kulutatud ajaks 6,5 t

maksumusega 780 eurot. Apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud 9 t-st pidas maakohus

põhjendatuks 5 t ning 22. jaanuari 2018 täiendava kahjuarvestuse koostamiseks ja kohtule

esitamiseks õigusabile kulunud 2 t-st poolt tundi.

Riigikohtus õigusabile kulunud ajast tuleb hüvitada kassatsioonkaebusega tutvumise kulu 0,5 t

eest maksumusega 60 eurot.

7. Hageja esindaja sõidukulu 115,20 eurot seoses 23. märtsi 2017 kohtuistungil osalemisega on

mõistlik ja põhjendatud.

8. Hageja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu on 120 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodust

tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks 3 307,20 eurot, millest sõidukulu

moodustab 115,20 eurot ja õigusabikulu 3 192 eurot ( = 2352 + 780 + 60).

MÄÄRUSKAEBUSED

9. Kostja esitas 17. septembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

osaliselt tühistada, vähendades hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Kostja

kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks on maakohus hageja menetluskulu suurust ebaõigesti hinnanud. Hageja menetluskulu

on ilmselgelt paisutatud ega vasta menetluses kulutatud tegelikule ajale. Kostja leiab jätkuvalt,

et hageja esindaja ajakulu oli vajalik ja põhjendatud üksnes 16 t ja 35 min ulatuses ning kohane

hüvitatav tunnitasu koos käibemaksuga on 100 eurot.

Teiseks tuleb jätta välja mõistmata hageja esindaja sõidukulu kohtuistungile. Ka selles osas

järgib kostja oma varasemaid vastuväiteid.

10. Hageja esitas 11. oktoobril 2018 vastumääruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada osas, milles kohus vähendas hagejale väljamõistetud menetluskulu 1 830 euro võrra

ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 5 137,20 eurot. Hageja kaebuse väited on kokkuvõtvalt

järgmised.

Esiteks ületas maakohus hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulude vähendamisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-st 1 tulenevat diskretsiooni piiri ja rikkus

TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust.

Maakohus vähendas põhjendamatult hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu. Arvestades

hagi sisulist osa, hagiavalduse aluseks olevate asjaolude ja tõendite kogust, kohalduvaid

erinevaid õigusnorme ning Riigikohtu praktika suurt mahtu, on hagi koostamisel kulunud 14 t

põhjendatud ja vajalik.

Teiseks tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulud täies ulatuses välja mõista, kuna tegemist

on kutsehaigusvaidlusega, mis on nii asjaolude mahult kui ka õiguslikult tavapärasest

keerukam, hagejal tuli koostada mahukaid menetlusdokumente ja asi jõudis Riigikohtusse.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtajad vastamiseks. Pooled

vaidlesid teineteise kaebustele vastu.

Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas 9. oktoobril 2018 kostja määruskaebuse

ning 23. oktoobril 2018 hageja vastumääruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule.

5 (7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 2 ja TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse otsustamise ja Riigikohtu

menetluskulude hagejalt väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

Kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja hageja kaebus jääb rahuldamata.

13. Maakohtu määruse resolutsioon sisaldab mh otsustusi menetluskulude jaotuse kohta. Sellist

otsustuspädevust maakohtul kulude rahalise kindlaksmääramise menetluses enam ei ole, vaid

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja (sisuliselt) menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vaidluse sisuliselt

lahendanud ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 4 kohaselt jäid menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus kostja kanda, see otsus on jõustunud ja maakohus ei saanud vaidlustatud

määruses asuda uuesti menetluskulusid jaotama. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus

kulude jaotuse otsustamise osas tühistada sõltumata kaebuste väidetest.

14. Kuna maakohtul puudus eelmises punktis märgitu kohaselt pädevus menetluskulusid

jaotada ja Riigikohtu menetluskulusid ei jaotatud ringkonnakohtu otsusega ega Riigikohtu

23. augusti 2018 määrusega, siis ei saa hageja nõuda nende kulude hüvitamist. Lisaks ei olnud

hagejal kohustust teha toiminguid kassatsioonimenetluses, sest kostja kaebust ei menetletud.

Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada kostjalt Riigikohtu menetluskulu 60 eurot

ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus jätab hageja vastava taotluse

rahuldamata.

15. Ülejäänud osas on maakohtu määrus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse osas

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega

rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud

õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

16. Vastuseks kostja kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Hüvitatava menetluskulu vähendamise põhjus ei ole üksnes kostja seisukoht, et temalt hageja

kasuks väljamõistetud lepingulise esindaja kulu on liiga suur. Kostja väidab, et hageja

menetluskulud on ilmselgelt paisutatud ning ei vasta menetluses kulutatud tegelikule ajale.

Samas ei ole kostja selgitanud ega põhjendanud, et mõni hageja kuludokumentides kajastatud

töö oleks olnud ebavajalik. Ringkonnakohtu hinnangul vähendas maakohus hageja esindaja

toimingutele kulunud aega põhjendatud ulatuses ega rikkunud sealjuures kaalutlusõiguse

teostamise põhimõtteid. Samuti hindas maakohus hageja lepingulise esindaja tasumäära ja

põhjendas, miks on see käesoleval juhul kohane.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja kaebuse teise väitega, millega kostja palub jätta hagejale

hüvitamata transpordikulu. Kuigi eelkõige on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, õigusteenuse osutamise tasu, võib

hüvitatavaks menetluskuluks olla siiski ka otsene sõidukulu. Kuna menetlusosalise õigus valida

esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu

olla vajalik ja põhjendatud, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu

tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas (Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas

6 (7)

nr 3-2-1-65-13, p 17 kolmas lõik). Lisaks nähtub TsMS § 175 lg-st 2, et sõidukulu on esindaja

puhul hüvitatav. Hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht on Tartus ja kohtuistung toimus

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja

lepingulise esindaja sõidukulu kohtuistungile ja tagasi.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja viitas sõidukulude suuruse põhjendamisel

ekslikult Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusele. Riigikohus tunnistas

26. aprilli 2016 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks Eesti

Advokatuuri juhatuse 16. septembri 2014 otsusega kinnitatud ning mh 15. septembri 2015

otsusega muudetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja

kord“. Seega ei saa hageja viidatud Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse punkte praeguse asja

lahendamisel kohaldada.

Küll aga saab sõidukulude hüvitamise taotluse põhjendatuse hindamisel rakendada analoogiat

riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16

kehtestatud tasude ja kulude korra § 17 lg-ga 2, mille kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi

osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud

advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Hageja esindajale ei

saa ette heita sõiduauto eelistamist ühistranspordile ja pole põhjust kahelda, et hageja

lepinguline esindaja sõitis marsruudil Tartu-Rapla-Tartu kokku 320 km. Avalike andmeallikate

kohaselt on nende linnade vahemaa ligikaudu 160 km ja hageja ei pidanud seda täiendavalt

tõendama. Eelviidatud korra järgi oleks riigi õigusabi osutanud advokaadile hüvitatav summa

96 eurot ( = 320 × 0,3), millele käibemaksu lisamine annab hageja taotletud 115,20 eurot ( = 96

× 1,2).

Kokkuvõttes pole kostja kaebuse väited edukad, aga eespool p-des 13 ja 14 kirjeldatud

rikkumised tingivad kaebuse osalise rahuldamise.

17. Hageja vastumääruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

Hageja ei saa tema jaoks eduka kohtumenetluse puhul eeldada kõigi kantud menetluskulude

kostjalt välja mõistmist, kuna TsMS § 175 lg 1 tulenevalt mõistab kohus menetluskulud neid

kandma kohustatud menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nagu eespool

märgitud, vähendas maakohus ringkonnakohtu hinnangul hageja esindaja toimingutele kulunud

aega põhjendatud ulatuses ega rikkunud sealjuures kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid (vt

eespool p 13 ja p 16 esimene lõik). Maakohtu põhjendused on selgesti jälgitavad ning

maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu.

Maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks ei anna alust see, et hageja on esile toonud kõik

hagiavalduse koostamiseks läbitöötamist vajanud õigusaktid ning eeskirjad lõike ja punkti

täpsusega. Hagiavalduse koostamine eelduslikult nõuab õigusaktidega tutvumist ning

õigusnormide kohaldamist.

Ringkonnakohtu hinnangul polnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Asjas käsitletud

asjaolude ja tõendite maht polnud tavapärasest suurem. Toimikust ei nähtu, et toimus tavalisest

enam või aeganõudvamaid toiminguid, sh kohtuistungeid või määruskaebuste menetlemist.

Asja keerukust ei kinnita ka hageja väidetud tsiviilasja jõudmine lõppstaadiumis Riigikohtusse,

kuna Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Kokkuvõtvalt ei sisalda vastumääruskaebus põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

19. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Maakohtu määruse resolutsioonist jäävad

7 (7)

välja otsustused kulude jaotuse ja Riigikohtu menetluskulu osaliselt väljamõistmise kohta.

Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks koostada resolutsioonis eraldi lõike ja

lauseid iga kohtuastme menetluskulu kohta. Kostjal tuleb hagejale kokku hüvitada

3 247,20 eurot, millest 2 467,20 eurot on maakohtu menetluskulu (sh õigusabikulu 2 352 eurot

ja sõidukulu 115,20 eurot) ning 780 eurot ringkonnakohtu menetluskulu. Hüvitamisele

kuuluvalt summalt peab hageja kostjale tasuma viivist nagu maakohus ka TsMS § 177 lg 4 ja

hageja vastava taotluse alusel õigesti määras. Kohtumääruse resolutsioonis ei ole vaja teha

otsustust määruse saatmise kohta.

20. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

a