2-18-12442/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2019, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-12442

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu abielulahutuse nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 21. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Kütt

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta kostja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal

3. Harju Maakohtu 21. novembri 2018 otsus tühistada ja saata asi uueks läbi-

vaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

NÕUE, SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUS MAAKOHTUS

1. XX (hageja) esitas 21. augustil 2018 Harju maakohtule hagi YY (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. Hageja ja kostja abiellusid 14. veebruaril 2016 Taani Kuningriigis, mille

kohta anti samal päeval välja abieluakt nr 12903. Poolte abielusuhted on lõppenud, õigupoolest

faktilist kooselu ei alustatudki ja abikaasad kooselu ei taasta. Kostja ei ilmunud

abielulahutuseks notari juurde, mistõttu pöördus hageja abielu lahutamiseks kohtusse.

2. Maakohus võttis hagi menetlusse ja määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346

lg 2 alusel poolte isikliku ärakuulamise. Kohus kuulas hageja ära 19. septembri 2018 istungil,

aga kostjale ei õnnestunud hagi ega kohtukutset muul viisi kätte toimetada kui avalikult. Kostja

hagile ei vastanud ega kohtusse ei ilmunud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 21. novembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud

jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et hageja on Saksamaa Liitvabariigi kodanik, kelle elukoht on Malta

Vabariigis. Kostja on Eesti Vabariigi kodanik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel

Tallinnas, kuigi kostja tegelik elukoht või faktiline viibimiskoht on kohtule teadmata. Seega on

Eesti kohus pädev TsMS § 102 lg 2 p 1 alusel hagi lahendama. Kuna hageja avaldatu järgi on

abielusuhted lõppenud, siis saab hagi perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi rahuldada.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas 20. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada, menetluse peatada ja sisuliselt kas jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja mh järgnevale:

-

maakohus tegi otsuse poolte abielu lahutamise kohta olukorras, kus kostjat ei teavitatud

menetlusest, st vaidlustatud otsus tuleb tühistada, sest rikutud on kostja õigust osaleda

teda puudutava kohtuasja arutamise juures. Maakohus ei teinud piisavaid menetlus-

toiminguid, et toimetada kohtumaterjalid kostjale kätte, samuti ei kasutanud kohus

võimalust edastada dokumente kostja lepingulise esindaja kaudu;

-

poolte abielu on hageja pettuse tõttu kehtetu, mis on teise, varem algatatud ja praegu

veel käimasoleva kohtuasja (tsiviilasi nr 2-18-8993) ese. Kuna abielu kehtivuse

küsimus tuleks lahendada enne abielu lahutamist, siis esineb alus käesoleva asja

menetlus peatada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse

normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi

tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

6. Põhjendatud on kaebuse väide, et hagi ja kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetamise

eeldused ei olnud täidetud.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS samas osas sätestatud viisil. Seega on

3 (3)

menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi

ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil (Riigikohtu 29. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-2-1-10, p 8 teine lõik).

Vaidlustatud otsuse kirjeldava osa järgi lähtus maakohus kostjale hagi ja kohtukutset avalikult

kättetoimetades sellest, et kostja tegelik viibimiskoht ei ole talle teada. Samas ei teinud

maakohus määrust dokumentide kostjale avalikult kättetoimetamise kohta ega kontrollinud

piisava põhjalikkusega TsMS § 317 lg 1 p 1 esimest eeldust, st kas kostja tegelikult elab

registrisse kantud aadressil. Tsiviilasja toimikust ei nähtu toiminguid viidatud asjaolu

kontrollimiseks. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, mille tulemusel asja

maakohtus arutati ilma kostja osavõtuta. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul TsMS § 656 lg 1 p 2

alusel vaidlustatud otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule, sest otsus on

tehtud isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.

Samuti on maakohus jätnud kasutamata TsMS § 314¹ lg-s 2 ette nähtud võimaluse saata

kohtudokumendid kostjale tema esindaja vahendusel. Kostja hagi alusel algatatud tsiviilasja

nr 2-18-8993 andmed olid maakohtule kohtute infosüsteemis nähtavad ja neid oleks pidanud

enne avalikku kättetoimetamist kontrollima. Kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes

Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada

temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis,

kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt nt Riigikohtu 7. jaanuari 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14, p 7 kolmas lõik ja selles viidatud varasem praktika).

Käesoleval juhul ei teinud maakohus piisavalt toiminguid teiste kätteandmise vahendite

rakendamisel.

Kui maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas saata asi uuesti

arutamiseks eelmenetluse staadiumis (Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

92-16, p 17 neljas lõik). Seetõttu pole vaja käsitleda kaebuse muid väiteid. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt lahendada kostja taotlus menetluse peatamiseks.

Seejärel tuleb anda kostjale võimalus hagile vastata ja kostja ka isiklikult ära kuulata. Samuti

jäävad maakohtu lahendada kostja taotlused kaebusele lisatud 30 dokumentaalse tõendi

vastuvõtmiseks.

7. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm