8 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Toimik nr 1-08-9176

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9176 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Tõlk Piret Juuse juuresolekul Leonora Nõmmik Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 27.11.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla taotlus O.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.J, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384

MÄÄRAS: Jätta O.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 03.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

O.J tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.09.2008 kohtuotsusega KarS § 331 ja karistati vangistusega 4 kuud, KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 331järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisega vangistusega 5 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati karistust, s.o 27.07.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 3 kuud ja 21 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 21 päeva. Karistuse kandmise algus 10.09.2008 ja lõpp 30.05.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.11.2009.

2

Kinnipidamisasutuses O.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 9 korral. Kinnipeetav läbis

vangistuses 5-kuulised elektriku kursused. Viru vanglas lõpetas 2009 mais 10 klassi ja 2009 septembris jätkas õpinguid 11 klassis. Viru Vanglas osales tööalases nõustamises ja individuaaltöö raames „Convictuse“ töös. Vabanedes elukoht xxx vangla leiab, et O.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik.

O.J soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema

kaitsja arvamused, leiab, et O.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei on küllaldaselt põhjendatud ja on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. O.J-i on 7 korral karistatud kriminaalkuritegude eest. O.J-i poolt toimepandud kuriteod on enamuses varavastased ja narkokuriteod. Kinnipeetava käitumine

on selgelt kuritegelik. Viimase kuriteo narkootilise aine tarvitamise, omandamise ja edasiandmise pani O.J toime vanglas karistust kandes. Vanglas viibides on teda 9 korral distsiplinaarkorras karistatud. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused O.J-i puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks

teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vabanedes puuduks tal kindel töökoht, mis võib raskendada majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti alkoholi ja narkootikumide tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud varem määratud

kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud

kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta O.J-ile piisavalt mõju. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu O.J-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Loretta Pikma (allkiri)