2-18-2172/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Lk 1 / 3

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-18-2172 Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2019, Pärnu Tsiviilasi T.T.’i hagi M.M.T.’i (seaduslik esindaja M.N.) vastu elatise maksmise kohustuse lõpetamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-post menetlus@tamar.ee ) Kostja M.M.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, tegelik elukoht Xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja M.N. (end. T., isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx ) ,lep.esindaja advokaat Anu Toomemägi, e-post anu@lauspartners.ee RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-18-2172 hageja T.T.’i poolt 15.01.2019 ja kostja M.M.T.’i seadusliku esindaja M.N. poolt 14.01.2019.a digitaalselt allkirjastatud ning 16.01.2019.a kohtule esitatud, 11. jaanuari 2019 kuupäeva kandev kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Pooled kinnitavad, et alates 04.07.2017 elab alaealine laps M.M.T., isikukood xxxxxxxxxxx, T.T.i, isikukood xxxxxxxxxxx, juures ja alaealine laps J.E., isikukood xxxxxxxxxxx, M.N., isikukood xxxxxxxxxxx, juures. Lapsed on selle vanema ülalpidamisel, kelle juures nad elavad.

1.2. Pooled on kokku leppinud, et alates 04.07.2017 puudub T.T.il kohustus maksta M.M.T.ile elatist vastavalt Pärnu Maakohtu 16.06.2016 määrusele 2-16-5391.

1.3. Pooled on kokku leppinud, et alates 04.07.2017 puudub T.T.il kohustus maksta J.E. T.ile elatist vastavalt Pärnu Maakohtu 16.06.2016 määrusele 2-16-5391.

1.4. Pooled on kokku leppinud, et alates 04.07.2017 puudub M.N.l kohustus maksta M.M.T.ile (seaduslik esindaja T.T.) elatist.

1.5. Juhul kui M.M.T. asub elama ema M.N. juurde, siis T.T. kohustub maksma J.E. T.i ja M.M.T.i ülalpidamiseks elatist alates M.M.T.i ema juurde elama asumisele järgnevast kuust kuu 5-ndaks kuupäevaks kummalegi lapsele vähemalt PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses kuni laste täisealiseks saamiseni.

1.6. Pooled kinnitavad, et vanematel on õigus täita laste ülalpidamiskohustus vabatahtlikult (kingitused, arvete tasumised, taskuraha jms).

2-18-2172 Lk 2 / 3

1.7. Pooled on kokku leppinud, et käesolevas kohtuasjas kantud kummagi poole menetluskulud jäävad poole kanda, kellel need tekkinud on.

1.8. Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele edasikaebe esitamise tähtaega 5 päevale TsMS § 661 lg.4 alusel.

1.9. Pooled paluvad käesolevaga käesolev kompromissileping koos kõigi selle tingimuste äranäitamisega kohtumäärusega kinnitada ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus kohtuistungit pidamata.

1.10. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud seadusega sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-2172 menetlus.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda vastavalt kompromissi punktile 1.7 (TsMS § 168 lg 3).

4. Määrus kätte toimetada pooltele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib pool esitada 5 (viie) päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu - alus TsMS § 661 lg.4.

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses on T.T.i hagi M.M.T.i (seaduslik esindaja M.N.) vastu elatise maksmise kohustuse lõpetamiseks, mis on hagejal tekkinud Pärnu Maakohtu 16.06.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-5391 kinnitatud kompromissist. Nimetatud kompromissist tulenevalt tasub T.T. alates 05.04.2016 igakuiselt elatist J.E. T.i ja M.M.T.i seadusliku esindaja M.T..i kontole jooksva kuu 01. kuupäevaks 2016.aastal J.E. T.ile summas 215 eurot ja M.M.T.ile summas 235 eurot ning alates 2017.aastast J.E. T.ile summas 235 eurot ja M.M.T.ile summas 235 eurot ning alates 2018. aastast tasub T.T. kummalegi lapsele igakuiselt elatist mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses.

Pärnu Maakohtu 10.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-3221 lõpetati T.T.i ja M.N. (endise nimega T.) ühine hooldusõigus M.M.i eluja viibimiskoha ning hariduse osas ja anda nimetatud ulatuses ainuhooldusõigus T.T.ile, samuti ka J.E.u elu ja viibimiskoha ning hariduse osas.

16.01.2019 saabus kohtule e-posti teel hageja T.T.’i poolt 15.01.2019 digitaalselt ning kostja M.

M. T.i tsiviilasjas seaduslikult esindava M.N. poolt 16.01.2019 digitaalselt allkirjastatuna vanemate vahel sõlmitud kompromissleping, milles pooled taotlevad, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega kirjalikus menetluses ilma pooli kohtuistungile kutsumata ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-18-2172 menetluse, lühendades määruse peale kaebuse esitamise tähtaega 5 päevale. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi, sh sellest, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejatelt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samade asjaolude alusel sama hagieseme üle. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Poolte poolt allkirjastatud

2-18-2172 Lk 3 / 3

kompromisslepingus on ilmne ebatäpsus s.t. viidatakse kohustusele maksta elatist vastavalt Pärnu Maakohtu 16.06.2016 otsusele 2-13-5391. Kohtule on esitatud Pärnu Maakohtu 16.06.2016 kompromissi kinnitamise määrus 2-16-5391. Kohus parandab kompromissis ilmse ebatäpsuse. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks Täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise puhul pooled oma menetluskulud ise, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Antud asjas on pooled menetluskulude osas kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ivika Sillaots Kohtunik