3-17-2197/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2019, Tartu

Haldusasja number

3-17-2197

Haldusasi

T.T. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 23. oktoobri 2017. a relvasoetamisloa

väljastamisest keeldumise otsuse nr 4.2-1/47701-4

tühistamiseks ja taotluse uueks lahendamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.T. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja T.T.

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta T.T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2018. a

otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 18. veebruar

2019).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.T. esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse relvasoetamisloa väljastamiseks

vintraudse püstoli kohta enese ja vara kaitse eesmärgil. PPA 23. oktoobri 2017. a otsusega nr

4.2-147701-4 keelduti relvasoetamisloa väljastamisest põhjusel, et ta on kriminaalkorras

karistatud ja karistusandmed ei ole kustunud, mistõttu ei saa relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 6

järgi kaebajale relvasoetamisluba anda. Otsuse tegemise ajal kehtinud selle sätte redaktsiooni

järgi ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud.

2. T.T. esitas kaebuse, milles palus nimetatud otsus tühistada ja kohustada PPA-d taotlust uuesti

läbi vaatama. Kaebuse kohaselt on põhiseadusevastane see, et RelvS § 36 lg 1 p 6 ei anna

võimalust kaalumiseks ja relvasoetamisloa taotleja isiku ja tema toimepandud teo

arvessevõtmiseks.

3. Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2018. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Kaebajal on kehtiv kriminaalkaristus, ta mõisteti süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2

p 1, 3 ja 4 (kelmus) järgi ning mõisteti karistuseks tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 3 aastat.

Kriminaalkaristus kustub 4. juulil 2020. Otsuse tegemise ajal kehtinud RelvS § 36 lg 1 p 6

sätestab, et soetamisluba ei anta füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud. See säte ei

võimalda kaalutlusõigust.

3.2. RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 41 lg 9 koostoimes RelvS § 36 lg 1 p-ga 6 on tunnistatud

põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks, kuna need sätted ei võimaldanud arvestada

kriminaalkorras karistatud isikut ja tema toimepandud tegu relvasoetamisloa või relvaloa

kehtetuks tunnistamisel ja relvaloa või relvakandmisloa vahetamisel. Kohtu arvates ei ole

tegemist sama olukorraga ning käesolevas asjas ei ole alust põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks. Kaebajal ei ole varasemalt relvasoetamisluba ega relvaluba olnud.

Kaebaja on esitanud taotluse relvasoetamisloa saamiseks esmakordselt.

3.3. Kriminaalkorras karistatud isikule relvasoetamisloa andmisest keeldumine aitab ennetada

võimalikust tulirelvade õigusvastasest kasutamisest tulenevat ohtu inimeste elule ja tervisele.

Kriminaalkorras karistatud isik on näidanud üles ükskõiksust õiguskorra vastu, mistõttu

relvasoetamisloast keeldumisega püütakse vältida olukorda, mis võiks tekkida tulirelva

omamisega. Tulirelv on suurema ohu allikas ja isiku teod ei pruugi olla alati õiguspärased.

Õiguskorra rikkumine sellisel määral, mis on endaga kaasa toonud kriminaalkaristuse, muudab

isiku ebausaldusväärseks ning ei saa eeldada, et ta täidab relva käitlemisega sätestatud nõudmisi.

Kaalutlusõiguse puudumine ei tähenda vastuolu põhiseadusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. T. T. apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb arvesse võtta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

korras tehtud otsuseid asjades 3-4-1-9-00, 3-4-1-10-10 ja 3-4-1-12-13. Ei ole mõistlikku

põhjendust, miks relvaloa varem saanud isik, keda karistatakse kriminaalkorras, kujutaks endast

ühiskonnale vähem ohtu kui esmataotleja, kes on samuti karistatud. See läheb vastuollu PS §-s

12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Ebavõrdselt koheldakse esmataotlejaid võrreldes

varasemalt relvasoetamisluba või relvaluba omanud isikutega. Isikutele, kellel on varem

relvaluba või relvasoetamisluba olemas, võimaldatakse loa kehtetuks tunnistamise puhul

kaalutlusõigus, kuid esmataotlejatele mitte. Relvasoetamisloa esmataotlemisel kaalutlusõiguse

võimaldamata jätmist saab võrrelda viidatud kohtuasjades käsitletud relvaloa kehtetuks

tunnistamisega või vahetamata jätmisel kaalutlusõiguse võimaldamata jätmisega.

5. Politsei- ja Piirivalveameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata

järgmistel põhjendustel.

5.1. Keeldumise otsus vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele.

5.2. Viidatud Riigikohtu otsused käsitlesid soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamist (3-4-

1-10-10) ja relvakandmisloa vahetamist (3-4-1-12-13). Põhiseadusevastaseks ei ole tunnistatud

RelvS § 36 lg 1 p-i 6 osas, mis välistab soetamisloa väljastamise isikule, kes taotleb neid

esmakordselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja põhiväide on, et Riigikohus on sarnastes olukordades RelvS-i sätted

põhiseadusevastaseks tunnistanud. Tõepoolest on Riigikohus tunnistanud põhiseadusevastaseks

ja kehtetuks RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 p-ga 6 osas, milles see ei võimalda

soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja

tema toimepandud tegu (RKPKo 3-4-1-10-10) ja RelvS § 41 lg 9 koostoimes § 36 lg 1 p-ga 6

osas, milles see ei võimalda relvaloa või relvakandmisloa vahetamisel arvestada kriminaalkorras

karistatu isikut ja tema toimepandud tegu (RKPKo 3-4-1-12-13). Need regulatsioonid

koostoimes nägid kokkuvõtlikult ette seda, et relvaluba tunnistatakse kehtetuks või relvaloa

vahetamisest keeldutakse, kui isikut on kriminaalkorras karistatud. Riigikohus põhjendas seal

regulatsiooni põhiseadusevastasust eeskätt sellega, et kui sellisel juhul tehakse relvaloa suhtes

negatiivne otsustus ilma kaalutlusõigust kasutamata, siis riivab see PS § 19 lg-st 1 tulenevat vaba

eneseteostuse õigust ebaproportsionaalselt, sest see riive ei ole mõõdukas (RKPKo 3-4-1-10-10,

p-d 54). Riigikohus leidis, et kuriteo eest süüdi mõistmine ei tähenda seda, et isik oleks seetõttu

relva kasutades edaspidi alati ohtlik ja seetõttu pole põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine

kuriteo toime pannud isikut ja kuriteo asjaolusid arvesse võtmata. Kaalutlusõigust välistav

relvaseaduse regulatsioon ei arvesta võimalusega, et iga kriminaalkorras karistatud isik ei pruugi

kaitstavaid õigushüvesid relvaga rünnata. Kolleegiumi arvates ei saa igasuguse kuriteo ja iga

isiku puhul olla tõenäosus, et kaitstavaid õigushüvesid relvaga rünnatakse, sedavõrd suur, et ilma

kaalumata tunnistada isiku relvaluba kehtetuks (RKPKo 3-4-1-10-10, p 58-59; 3-4-1-12-13, p

26).

8. Kaebaja arvates tuleks neist lahenditest juhindudes ka tema kaebus rahuldada ja RelvS § 36 lg

1 p 6 põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata jätta. Vastasel juhul rikutaks PS §-st 12 tulenevat

võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka kaebaja puhul oli relvasoetamisloa väljastamisest keeldumise

aluseks RelvS § 36 lg 1 p 6, mis koostoimes muude sätetega osaliselt eeltoodud lahendites

põhiseadusevastaseks tunnistati. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal sätestas RelvS § 36 lg 1 p 6, et

soetamisluba ei anta füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud.

Ringkonnakohtu arvates on käesoleva asja ning viidatud Riigikohtu lahendatud asjade vahel aga

oluline erinevus. Riigikohtu lahendatud asjade puhul oli tegemist juba väljastatud relvaloa

kehtetuks tunnistamisega või juba väljastatud relvaloa väljastamisest keeldumisega. Käesolevas

asjas on aga kaebaja esitanud relvasoetamisloa taotluse esmakordselt. Talle ei ole varem

relvasoetamisluba väljastatud ja seega ei ole tal varem relva olnud.

Riigikohus pidas viidatud lahendites kaalutlusõiguse kasutamist oluliseks seetõttu, et

haldusorgan saaks hinnata lisaks kuriteo asjaoludele ka kuriteo toime pannud isikut.

Ringkonnakohus mõistab Riigikohtu poolt rõhutatud isiku hindamise vajadust selliselt, et

muuhulgas on isiku hindamine vajalik seetõttu, et haldusorgan saaks arvesse võtta isiku senist

käitumist relva omamisel ja kasutamisel. Senine isiku käitumine relva omamise ajal ning relva

kasutamisel annab olulist infot selle kohta, kui usaldusväärne ning õiguskuulekas on isik

seonduvalt relva omamise ja kasutamisega ning võimaldab hinnata, kas hoolimata mingit laadi

kuriteo toimepanemisest on tagatud see, et relvaga see isik teistele isikutele ohtlik ei ole.

Kui aga isik taotleb relvaluba või relvasoetamisluba esmakordselt, siis haldusorgan isikut

selliselt hinnata ei saa. Puudub info, kuidas see isik relva omamise korral seni on käitunud. Selle

olulise info puudumise tõttu on haldusorganil omakorda keerulisem teha prognoose selle kohta,

kuidas isik edaspidi relva omamisel käituda võiks. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu arvates pidada

haldusorganil kaalutlusõiguse puudumist relvasoetamisloa esmakordsel väljastamisest

keeldumisel põhiseadusevastaseks.

9. Lisaks seisneb isikutevaheline erinev seisund selles, et Riigikohtu poolt lahendatud asjades

jäid isikud sisuliselt ilma seni neil olemas olnud relva omamise ja kasutamise õigusest.

Käesolevas asjas ei võeta aga kaebajalt seda õigust ära, ta lihtsalt ei saa seda õigust.

Ringkonnakohus leiab, et esimesel juhul, kus isik jääb ilma konkreetsest vaba eneseteostuse

õiguse viisist, mis tal juba olemas oli, on tema põhiõiguse riive intensiivsem, võrreldes sellega,

kui isikule keeldutakse võimaldamast vaba eneseteostuse viisi, mida tal ei ole veel olnud.

10. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et teda tuleks kohelda samamoodi

nagu neid isikuid, kes olid kaebajateks viidatud Riigikohtu poolt lahendatud asjades. Kaebaja

ning need isikud on erinevates olukordades. Ebavõrdses olukorras olevate isikute kohtlemine

ebavõrdselt on võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas. Seetõttu pole kaebuse rahuldamiseks

alust.

11. Ringkonnakohus märgib, et käesolevaks ajaks on kõnealune RelvS § 36 lg 1 p 6 regulatsioon

muutunud. Alates 1. juulist 2018 kehtiv RelvS § 36 lg 1 p 6 sätestab, et soetamisluba ega

relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest,

tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või

sellega ähvardades, või KarS §-des 231–239 või §-s 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424

sätestatud kuriteo eest. Kuritegu, mille eest karistati kaebajat (KarS § 209, st kelmus) eeltoodud

regulatsiooni alla ei kuulu.

Samas ei tähenda see, et käesoleva asja lahendamisel tuleks lähtuda kehtivast regulatsioonist.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 ls 2 järgi peab halduskohus hindama

haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Käesolevas asjas on vaidlustatud

keeldumist, mis ei ole ajas kestva mõjuga haldusakt ning seetõttu puudub vajadus sellest

põhimõttest kõrvale kalduda. Seetõttu peab ringkonnakohus lähtuma vaidlustatud akti ajal

kehtinud RelvS § 36 lg 1 p-st 6.

12. Samuti ei saa RelvS § 36 lg 1 p 6 muutumisest järeldada seda, et varem kehtinud kujul oli

säte põhiseadusevastane. Regulatsiooni muutmine on seadusandja õiguspoliitiline valik ning iga

regulatsiooni muutuse korral ei saa teha järeldust, et varem kehtinud regulatsioon oli

põhiseadusevastane. Eelnevast ilmnes, et kaebaja puhul viis ka varem kehtinud RelvS § 36 lg 1 p

6 põhiseaduspärase tulemuseni.

13. Samas tähendab regulatsiooni muutumine seda, et kaebajal on võimalik esitada soovitud

relvasoetamisloa taotlus uuesti ning seni takistuseks olnud asjaolu relvasoetamisloa väljastamist

ei keelaks.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetluskuludega seonduvaid taotlusi kaebaja apellatsioonimenetluses ei esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/