2-16-12941/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-16-12941

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav

Kohtuasi

XX

hagi

OÜ

A-Investment

vastu

sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1263

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. augusti 2018. a menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Kostja

OÜ

A-Investment

(registrikood

12084901),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja

vandeadvokaat Alo Noormets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 29. augusti 2018. a määrus muutmata.

2. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

3. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Hageja ja kostja avaldused ning menetluse käik

1. Harju Maakohus jättis 25. mai 2017. a otsusega XX (hageja) hagi OÜ A-Investment

(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1263

rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 28. veebruari 2018. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis

menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus 88% ulatuses hageja kanda ja 12% ulatuses

kostja

kanda.

Riigikohus

keeldus

18. juuni

2018. a

määrusega

hageja

kassatsioonkaebuse menetlemisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja

kanda. Kohtulahend jõustus 18. juunil 2018. Kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määranud.

2. Hageja esitas 17. aprillil 2017. a ja 7. veebruaril 2018. a kohtule avaldused

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud

seisnevad hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivus 475 eurot

(menetluskulude kindlaksmääramise avalduses jäetud ekslikult märkimata, kuid

tuvastatav kohtutoimikust), apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 425 eurot ja

õigusabikulus 5834 eurot 40 senti (käibemaksuga; koos istungikuludega esindaja

töömaht kokku 44,2h, tunnihind 132 eurot). Hageja menetluskulud on kokku 6734

eurot 40 senti.

3. Kostja esitas 18. aprillil 2017. a, 7. veebruaril 2018. a ja 19. juulil 2018. a kohtule

avaldused

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks.

Kostja

menetluskulud seisnevad õigusabikulus 4312 eurot 50 senti (käibemaksuta; esindaja

töömaht koos istungikuludega 34,5h tunnihinnaga 125 eurot). Kostja palus tulenevalt

menetluskulude jaotusest hagejalt välja mõista 3630 eurot.

4. Mõlemad menetlusosalised palusid märkida menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldustes sisaldus

kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

5. Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

avaldusega ning palus kohtul anda hinnang menetluskulude põhjendatusele ja

vajalikkusele. Kostja on hagiavaldusega tutvumise ja sellele vastamise osas märkinud

ülemäärase ajakulu 12 tundi olukorras, kus hagiavalduse sisuline osa oli 5 lk pikk.

Hageja palus kohtul rahuldamata jätta kostja 21. juuni 2018. a menetluskulude

määramise taotluse punktis 1.5 esitatud taotlus, et kohus kostja menetluskulusid enam

ei vähendaks, kuivõrd maakohus vähendas neid oma 25. mai 2017. a otsuses juba niigi

125 euro võrra. Maakohus vähendas kostja menetluskulusid põhjendatult ja õigesti

ning see ei anna alust selleks, et neid ei võiks põhjendatud juhul täiendavalt

vähendada.

6. Hageja tähtaegselt kostja avaldustele vastuväiteid esitanud.

Maakohtu määrus

7. Harju Maakohus rahuldas 29. augusti 2018. a määrusega hageja ja kostja avaldused

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 675 eurot 86 senti ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 3080 eurot.

Maakohus

tasaarvestas

hageja

ja

kostja

vastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 2404 eurot 14 senti. Maakohus märkis, et määruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (2404 eurot 14 senti) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Hageja menetluskulude hindamisel tuvastas maakohus esmalt, et hageja kohtukulud,

s.o riigilõiv kokku 900 eurot, kandmine on tõendatud ja leidis, et tegemist on

põhjendatud ja vajaliku kulutusega.

9. Hageja esindaja toimingute analüüsimisel leidis maakohus, et 15. detsembri 2016. a

menetlusdokumendi koostamise ajakulu 4,8h on mõnevõrra ülemäärane. Vastuse

sisuline maht oli ca 3 lk ja sellele ei olnud lisatud tõendeid. Samuti oli hageja esindaja

kostja seisukohaga juba varasemalt tutvunud. Kohus leidis, et toimingu põhjendatud

ajakulu on 3,5h ja kulu tuleb vähendada 1,3h võrra.

10. Maakohus leidis, et kostja ei pea hüvitama hageja aegumise taotluse esitamisega

seotud kulu (3,3h), kuna nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et hageja

aegumise käsitlus ei vasta seadusele ning alusetu. Samuti ei pea kostja hüvitama

menetlusabi määrusele määruskaebuse esitamisega ja menetlemisega seotud

toiminguteks kulunud perioodil 31. augustist 2017 kuni 3. oktoobrini 2017 (3,75h),

kuna Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Seega on nimetatud toimingud

põhjendamatud ja mittevajalikud.

11. Maakohus,

kontrollinud

hageja

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

kõigi

õigusabitoimingute

põhjendatust

ja

vajalikkust,

leidis,

et

kõik

ülejäänud

menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja

vajalikud. Samuti on kohtupraktikaga kooskõlas hageja esindaja tunnitasumäär.

12. Seega luges maakohus hageja esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks mahus

35,85h (kogumaht 44,2h – põhjendamatu maht 8,35h), mis hageja esindaja

tunnitasumäära (132 eurot käibemaksuga) arvestades moodustab rahaliselt 4732 eurot

20 senti. Kokku luges maakohus hageja menetluskulusid seoses kohtumenetlusega

põhjendatuks mahus 5632 eurot 20 senti (riigilõiv 900 + lepingulise esindaja kulud

4732,20). Kohus mõistis tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 675 eurot 86 senti (12% x 5632,20). Maakohus jättis

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 6058 euro 54 sendi

ulatuses (taotletud summa 6734,40 eurot – rahuldatud summa 675,86 eurot).

13. Kostja menetluskulude hindamisel osundab maakohus, et ringkonnakohus on

28. veebruari 2018. a otsuses ekslikult märkinud, et maakohus ei ole 25. mai 2017. a

otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Maakohus analüüsis

eelnimetatud otsuses kostja menetluskulude rahalist suurust ning mõistis hagejalt

kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 2125 eurot. Ringkonnakohus, muutes

menetluskulude jaotust, jättis ekslikult võtmata seisukoha menetluskulude rahalise

suuruse

osas.

Maakohus

arvestas

käesolevas

määruses

menetluskulude

kindlaksmääramisel siiski ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud

kehtiva resolutsiooni sõnastust ning analüüsis segaduse vältimiseks kostja

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust täies ulatuses uuesti.

14. Maakohus leidis, et hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamine (5h) oli

põhjendamatu ning mittevajalik toiming, kuna ringkonnakohus jättis määruskaebuse

rahuldamata ning leidis, et see on alusetu. Hageja 15. detsembri 2016. a

menetlusdokumendiga tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulunud 2h on

maakohtu hinnangul mõneti ülemäärane ajakulu, pidades kliendinõupidamise

põhjendatud ajakuluks 30min. Ka hageja 10. aprilli 2017. a menetlusdokumendiga

tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja menetlusdokumendi koostamisele kulutatud

3h pidas maakohus mõneti ülemääraseks ajakuluks. Arvestades hageja 10. aprilli

2017. a menetlusdokumendi ja kostja esitatud seisukoha sisu ja mahtu, leidis

maakohus, et eelnimetatud ettevalmistavate toimingute põhjendatud ajakuluks on

kokku 1h 30min. Kliendinõupidamise põhjendatud ajakuluks luges kohus 30min.

15. Maakohus,

kontrollinud

kostja

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

kõigi

õigusabitoimingute

põhjendatust

ja

vajalikkust,

leidis,

et

kõik

ülejäänud

menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja

vajalikud. Ka kostja lepingulise esindaja tunnihind ei ole keskmisest kõrgem ning on

kooskõlas käesoleva tsiviilasja keerukusega.

16. Seega luges maakohus kostja esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks mahus

28h (kogumaht 34,5h – põhjendamatu maht 6,5h), mis kostja esindaja tunnitasumäära

(125 eurot käibemaksuta) arvestades moodustab rahaliselt 3500 eurot. Kohus mõistis

tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

summas 3080 eurot (88% x 3500). Maakohus jättis kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 550 euro ulatuses (taotletud summa 3630

eurot – rahuldatud summa 3080 eurot).

17. Lähtudes TsMS § 445 lg-st 1 ja TsMS § 463 lg-st 2 määras kohus tasaarvestada hageja

ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning

tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

2404 eurot 14 senti (3080 eurot – 675,86 eurot).

Määruskaebus

18. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ulatuses,

milles maakohus jättis hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt

rahuldamata ja ulatuses, milles kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks kohtumääruses märgitud summas. Hageja palub teha uue

määruse, millega rahuldada hageja 17. aprilli 2017. a ja 7. veebruari 2018. a avaldused

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

19. Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust, leides et esitatud 44,2 töötunnist on 8,35 töötundi põhjendamatud ja

ebavajalikud.

20. Maakohus leidis, et 15. detsembri 2016. a menetlusdokumendi koostamiseks on hageja

esindaja märgitud 4,8 tunnist põhjendatud ajakulu vaid 3,5 tundi, kuivõrd koostatud

dokumendi sisuline maht oli ca 3 lk, sellele ei olnud lisatud tõendeid ning hageja

esindaja oli kostja seisukohaga juba varasemalt tutvunud. Hageja sellega ei nõustu ja

leiab, et ajakulu põhjendatust ei ole võimalik määrata ainult koostatud lehekülgede

arvu ja esitatud lisade arvu järgi, vaid arvestada tuleb menetlusdokumendi sisulist

keerukust. Kostja esitas hagiavaldusele põhjaliku vastuse, sisulise osaga ca 6

lehekülge, mis sisaldas lisaks arvukalt numbrilist infot viivise ja intresside arvestuste

kohta. Hageja palub ringkonnakohtul anda uus hinnang hageja 15. detsembri 2016. a

menetlusdokumendi koostamiseks kantud ajakulule ning määrata põhjendatud kuluks

hageja algselt nõutud 4,8 tundi.

21. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on põhjendamatu ja

mittevajalik hageja esindajal aegumise taotluse esitamisega seotud toiminguteks

kulunud 3,3 tundi.

22. Samuti ei nõustu hageja maakohtuga selles, et maakohus pidas põhjendamatuks ja

mittevajalikuks hageja esindajal menetlusabi määrusele määruskaebuse esitamisega ja

menetlemisega seotud toiminguteks kulunud ajakulu 3,75 tundi. Maakohus tõi välja, et

Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja alusetu toimingu teostamisega seotud

kulusid ei peaks vastaspool hüvitama. Hageja maakohtu käsitlusega ei nõustu, kuna

hageja määruskaebus Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a

kohtumäärusele, millega ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse menetlusabi

saamiseks osaliselt, oli sisuliselt põhjendatud ega olnud esitatud alusetult või

pahatahtlikult. Hageja leiab, et menetlusabi määrusele määruskaebuse esitamise ja

menetlemise toimingute kulud kokku 3,75 tundi on seetõttu põhjendatud.

23. Hageja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud kostjalt hageja

kasuks välja mõistma menetluskulud vähemalt mahus 808 eurot 13 senti (12% x 6734

eurot 40 senti).

24. Seoses kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisega märgib hageja,

et maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja 16. augusti 2018. a vastuväite

kostja menetluskuludele. Kostja on hagiavaldusega tutvumise ja sellele vastamise osas

märkinud ülemäärase ajakulu 12 tundi olukorras, kus hagiavalduse sisuline osa oli ca 5

lk pikk. Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja

menetluskulusid ning lugenud põhjendatuks ja vajalikuks kostja menetluskulud

ülemäärases summas.

Menetluse edasine käik

25. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.

26. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

27. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

28. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse

hindamine,

sh

nii

lepingulise

esindaja

tunnihind

kui

ka

menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu

9. märtsi

2016. a

määrus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-182-15, p 14; 11. veebruari 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14,

p 11; 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud

lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus

leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu

kaalutlusotsust

ümber

hinnata

üksnes

siis,

kui

maakohus

on

ületanud

diskretsioonipiire.

Ilmselgete

eksimuste

puudumisel

jääb

kohtulik

kontroll

menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

29. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud nii hageja kui ka kostja lepinguliste esindajate töö mahtu

ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses

märgitud ulatuses, rahuldanud hageja ja kostja menetluskulude hüvitamise taotlused

põhjendatud ja vajaliku menetluskulu osas ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja

tasarvestuse tulemusena õigesti 2404 eurot 14 senti. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui

tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku.

Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja

arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

30. Vastusena hageja määruskaebuse väitele, et maakohus vähendas ebaõiglaselt hageja

15. detsembri 2016. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu, märgib kolleegium, et

maakohus ei ole ajakulu põhjendanud üksnes lehekülgede ja lisade arvuga. Maakohus

on ajakulu analüüsimisel tuginenud menetlusdokumentide sisule, samuti sellele, et

hageja oli kostja vastusega eelnevalt tutvunud ning kõige muu hulgas võtnud

põhjendatult arvesse kostja vastuse ja hageja seisukoha mahtu. Kolleegium lisab, et

dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise

aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub

rohkem aega. Kolleegium leiab, et maakohus on hinnanud hageja lepingulise esindaja

toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning oma sellekohaseid järeldusi

piisavalt põhjendanud.

31. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja määruskaebuse väitega, mille kohaselt on

maakohus ebaõiglaselt pidanud mittehüvitatavaks menetluskuluks hageja kulu seoses

aegumise taotluse esitamisega ja menetlusabi määrusele määruskaebuse esitamisega.

Kohus hindab menetluskulude hüvitamisel iga menetlusdokumendi vajalikkust

eelkõige sellest aspektist, kas antud kulu peab vastaspool hüvitama. Menetluse käigus

võib menetlusosaline enda õiguste kaitseks esitada erinevaid taotlusi ja kaebuseid,

kuid mitte kõik ei ole kulude hüvitamise mõttes põhjendatud ja vajalikud, mistõttu

peab menetlusosaline arvestama, et kõiki kulusid ei pruugi kohus vastaspoolelt välja

mõista.

32. Seoses määruskaebuse etteheitega, et maakohus ei arvestanud hageja 16. augustil

2018. a esitatud vastuväidetega, selgitab ringkonnakohus, et toimikust nähtuvalt on

maakohus edastanud kummalegi poolele vastaspoole menetluskulude hüvitamise

taotlused 3. augusti 2018. a määrusega, milles andis seisukohtade esitamiseks tähtaja 7

päeva määruse kättetoimetamisest. Hageja sai määruse kätte 9. augustil 2018. a. Seega

oli seisukoha esitamise tähtaeg 16. august 2018, millal hageja oma vastuväited kostja

menetluskuludele ka esitas. Seda arvestades on maakohus ekslikult pidanud hageja

vastuväiteid hilinenult esitatuks, kuid see ei muuda siiski kõnealusel juhul maakohtu

järeldusi kulude põhjendatuse ja hüvitamise osas ebaõigeks. TsMS § 174 lg 8 kohaselt

määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole

kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolu, et maakohus on

määruse kirjeldavas osas märkinud, et hageja ei esitanud tähtaegselt enda seisukohta

kostja menetluskulude osas, ei tähenda, et maakohus on seetõttu kostja kantud

õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata jätnud. Kohus peab hindama

kulude vajalikkust ja põhjendatust sõltumata teise poole vastuväidetest.

33. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või

selle

täiendamise

määruse

peale

esitada

määruskaebuse

menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse

hind ületab 200 eurot.

34. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm

Liis Arrak

Ande Tänav