2-18-14157/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-14157

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14157 Tsiviilasi L L ja L L hagi M L vastu tagasiulatuva elatise nõudes ja edasise ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustamiseks Tsiviilasja hind 4860 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja I: L L (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja II: L L (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: M L (isikukood xxxx, xxxx, e-post ) Kostja: M L (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt M Llt hageja L L kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 21.10.2017.a kuni 20.09.2018.a eest summas 2720,05 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M L’lt igakuine elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. aastal 250 eurot ning alates 2019.a 270 eurot) hageja L L kasuks tema ülalpidamiseks alates 21.09.2018.a kuni M L täisealiseks saamiseni.

4. Mõista kostjalt M Llt hageja L L kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 21.10.2017.a kuni 20.09.2018.a eest summas 2720,05 eurot.

5. Välja mõista kostjalt M L’lt igakuine elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. aastal 250 eurot ning alates 2019.a 270 eurot) hageja L L kasuks tema ülalpidamiseks alates 21.09.2018.a kuni L L täisealiseks saamiseni.

6. Käesoleva otsusega resolutsiooni punktides 3 ja 5 väljamõistetud elatise summad

2-18-14157

2

muutuvad koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

7. Jooksev elatis tuleb kostjal tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja M L arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is.

8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 80 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused ja selgitused

1. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017.a oli igakuise elatise alammääraks 235 eurot, 2018.a oli selleks 250 eurot ning alates käesolevast aastast on selleks 270 eurot). Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa. Seega on hagejad PKS § 97 p 1 kohaselt õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul on kohus hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 31.12.2018.a. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus peab siiski põhjendatud selgitada järgnevat.

2-18-14157

3

PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise seadusjärgses alammääras alates 01.10.2017.a kuni 20.09.2018.a. Kohus mõistab kostjalt tagasiulatuva elatisena iga hageja kasuks välja 2720,05 eurot. Lisaks tuleb kostjalt iga hageja kasuks välja mõista elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21.09.2018.a kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni.

2. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejad oleksid kandnud kulutusi seoses lepingulise esindajaga. Seega ei ole käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

3. Võttes arvesse, et hagi menetlemise ajal on elatise alammäär muutunud (s.o alates 2019.a on elatise igakuiseks alammääraks 270 eurot), siis loeb kohus tsiviilasja hinnaks 4860 eurot (st mõlema hageja eest 2430 eurot; TsMS § 134 lg 4 ja Riigikohtu seisukoha asjas nr 3-2-1-165- 13, p 19 alusel).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik