1-18-7816/37 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

16. jaanuar 2019

Kohtuasja number

1-18-7816

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Kriminaalasi Kaido Kase (Kask) (37206122731) süüdistuses

KarS § 424 ja § 200 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. detsembri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaido Kase kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kaido Kase kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Kaido Kasele apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks

5 (viis) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kaido Kaselt Eesti Vabariigi

kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, advokaadist kaitsja, samuti

kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Kaido Kask anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 424 ja § 200 lg 1 järgi

kvalifitseeritavates kuritegudes.

2. KarS § 424 järgi süüdistatakse K. Kaske selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 6. jaanuaril

2018 kella 09.12 paiku Tartu linnas Narva mnt 112 Maxima parklas mootorsõidukit Volvo 850.

3. KarS § 200 lg 1 järgi süüdistatakse K. Kaske selles, et tema 27. juulil 2018 kella 01.00 paiku

Tartus Rebase 5 maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis kallale

2(4)

A.G. Ta lõi kannatanut rusikaga näkku, mille tõttu kannatanu kukkus asfaldile maha. Siis peksis

K. Kask A.G. jalgadega keha ja pea piirkonda. Seejärel võttis K. Kask kannatanu pükste taskust

mobiiltelefoni Nokia väärtusega 140 eurot, sularaha 170 eurot ja Swedbanki deebetkaardi. Taolise

tegevusega põhjustas K. Kask A. G füüsilist valu ja tekitas talle tervisekahjustuse: vasakul peas

marrastused, vasakul käel marrastused, parema käe küünarnuki juures hematoom, rindkere

vasakul pool marrastus. Röövimisega põhjustas K. Kask kannatanule ka 310 eurot varalist kahju.

Maakohtu otsus

4. Tartu Maakohtu 11. detsembri 2018. a otsusega tunnistati K. Kask nii KarS § 424 kui ka

§ 200 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega vastavalt 6 kuuks ja 2 aastaks ning 4 kuuks.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus K. Kasele liitkaristuse 2 aastat ja 6 kuud vangistust, millest

KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha 2 päeva eelvangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis maakohus

K. Kasele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust algusega

27. juulist 2018. Maakohus rahuldas ka kannatanu tsiviilhagi ja tegi menetluskulude hüvitamise

otsustuse.

5. Maakohus asus tõendeid käsitledes seisukohale, et K. Kask on toime pannud mõlemad talle

süüdistuses etteheidetavad kuriteod. Karistust mõistes osutas kohus muu hulgas sellele, et

K. Kaske on varem karistatud nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Uued kuriteod

pani K. Kask toime ajal kui ta oli tingimisi vabastatud Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2016. a

otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi

mõistetud vangistusest. Kuna röövimise käigus kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud väga

intensiivne, tuleb K. Kaske KarS § 200 lg 1 järgi karistada sanktsiooni alammäärale lähedase

karistusega. KarS § 424 lg 1 järgi karistust mõistes pidas kohus piisavaks 6-kuulist vangistust,

kuna K. Kaske ei ole varem selliste süütegude eest karistatud.

APELLATSIOON

6. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Kase kaitsja vandeadvokaadi abi A. Kello,

kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega K. Kask tunnistati süüdi KarS § 200 lg 1

järgi, ja palub süüdistatava selles kuriteos õigeks mõista. Võimaluse korral palub kaitsja

kergendada K. Kase karistust.

7. Apellant märgib, et K. Kask ei ole kohtuotsusega nõus ja soovib selle ringkonnakohtusse

edasikaebamist. Kaitsja on seotud oma kaitsealuse kaitsepositsiooniga. K. Kask tunnistas ennast

nii eeluurimisel kui ka kohtus süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises.

Samas on ta kogu aeg eitanud röövimise toimepanemist. K. Kase ütluste kohaselt hoidis ta üksnes

taksoarve maksmisest keeldunud kannatanut kinni, et taksojuht saaks politsei kutsuda. Kannatanu

hakkas vastu, K. Kask lükkas kannatanu pikali ja hoidis teda maas kinni, kuid ei löönud teda.

Kannatanu üritas püsti tõusta, siples käte ja jalgadega, tema tõrjus lööke eemale. Ta võttis

kannatanu lähedusest üles mingi musta kandilise asja ja läks vene poiste juurde, kes olid eemal.

Ta viskas neljakandilise nahkkaantega asja minema. Kannatanu taskutes ta ei sobranud ja raha ei

võtnud. Kahjuks leidis kohus, et K. Kase ütlused ei ole kooskõlas teiste kohtus uuritud isikuliste

tõenditega. Kohus on analüüsinud kohtuotsuses kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning asunud

kahjuks seisukohale, et K. Kase süü röövimises on tõendatud ja ta tuleb süüdi mõista

KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises. Nagu juba eelpool kirja pandud,

on kaitsja seotud K. Kase kaitsepositsiooniga. Selle kohaselt on kohus valesti hinnanud tõendeid

ning kohaldanud seetõttu valesti seadust. K. Kask ei ole pannud toime KarS § 200 lg 1 järgi

kvalifitseeritavat tegu.

3(4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et K. Kase kaitsja apellatsioon

on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

9. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata

ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni,

mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased

(nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult

asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise

kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu

kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas

kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku

kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a määrus asjas

nr 3-1-1-88-11, p 7) Ringkonnakohtu hinnangul saab KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jätta

ka sellise apellatsiooni, kus pole üldse sisulisi argumente selle kohta, miks maakohtu otsus

apellandi arvates seadusele ei vasta, kui teise astme kohus ei näe samas perspektiivi tühistada

maakohtu otsus mõnel apellatsioonis märkimata põhjusel.

10. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja

teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse

kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2011. a

otsus asjas nr 3-1-1-23-11, p 18; 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 718 ja 20. novembri

2017. a otsus nr 1-16-6115/67, p 28). Riigikohus on leidnud sedagi, et olukorras, kus

ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, puudub õigustus nõuda ringkonnakohtult

täiemahulist põhjendamist, mis tähendaks esimese astme kohtu argumentatsiooni ülekordamist.

Seda arvestades ongi KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu

otsuse muutmata, võib ta enda otsuses jätta maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja

vajaduse korral lisada omapoolseid põhjendusi. Siiski ei õigusta esimese astme kohtu otsuse

muutmata jätmine loobumist apellatsioonis esitatud selliste argumentide analüüsist, mida esimese

astme kohtu otsuses ei ole käsitletud. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme

kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud argumente.

(Riigikohtu otsus nr 1-16-6115/67, p-d 30–31)

11. K. Kase kaitsja apellatsioonis järgneb varasema menetluse lühikokkuvõttele apellandi tõdemus,

et K. Kask ei ole kohtuotsusega nõus ja soovib selle ringkonnakohtusse edasikaebamist. Kaitsja

märgib, et ta on seotud oma kaitsealuse positsiooniga. Pärast seda taasesitatakse apellatsioonis

süüdistuse tekst, sedastatakse, et K. Kask on eitanud röövimise toimepanemist ja korratakse

maakohtu otsuse leheküljel 6 ära toodud kokkuvõtet K. Kase kohtus antud ütlustest. Kogu edasine

kaitsja põhjendus selle kohta, miks ringkonnakohus peaks maakohtu otsuse osaliselt tühistama,

piirdub sõna-sõnalt järgnevaga:

Kohus leidis kahjuks, et Kaido Kase ütlused ei ole kooskõlas teiste kohtus uuritud isikuliste tõenditega.

Isikulisteks tõenditeks antud kriminaalasjas olid kannatanu A.G. ja tunnistajate A.T., M.K., A.P., G.P., T.K., K.K.,

M.O., P.G. ütlused.

Kohus on analüüsinud kohtuotsuses kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning asunud kahjuks seisukohale, et Kaido

Kase süü röövimises on tõendatud ja ta tuleb süüdi mõista KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo

toimepanemises.

Nagu juba eelpool on kirja pandud olen mina kaitsjana seotud Kaido Kase kaitsepositsiooniga. Selle kohaselt on

kohus valesti hinnanud tõendeid ning kohaldanud seetõttu valesti seadust.

4(4)

Kaido Kask ei ole toimepannud KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

12. Kolleegium märgib, et eeltoodust nähtuvalt ei ole apellant tuginenud mitte ühelegi võimalikule

maakohtu veale kriminaalasja lahendamisel. Apellatsioonis isegi ei väideta, et maakohus oleks

rikkunud kriminaalmenetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Muu hulgas jääb

selgusetuks, milles seisnes maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu ebaõigsus. Üldsõnaline

tõdemus, et süüdistatava arvates on maakohus tõendeid valesti hinnanud, ei ole subsumeeritav

mitte ühegi KrMS §-s 338 ette nähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluse alla.

Menetletavas asjas esitatud apellatsioonis ei ole ühtki argumenti, mida ringkonnakohus saaks

analüüsida.

13. Olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsusega, ei näe kolleegium ka võimalust, et

apellatsioonimenetluse tulemuseks võiks olla kohtuotsuse tühistamine mõnel apellatsioonis

märkimata põhjusel. Faktiliste asjaolude tuvastamisel tehtud maakohtu järeldused rajanevad

kaalukal tõendikogumil ja on igati veenvad. Muu hulgas on kohus oma otsuse lehekülgedel

5–10 esitanud süüdistatava kaitseversiooni ülekaalukalt põrmustava käsitluse, mis kinnitab seda,

et K. Kask kasutas 27. juuli 2018. a öösel A. G suhtes füüsilist vägivalda ja võttis selle abil

kannatanult ära mobiiltelefoni ja pangakaardi. Ringkonnakohtul jääks kohtuotsust tehes vaid

maakohtu põhjendusi korrata, mis KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt on aga tarbetu. Ka süüdistatava

käitumisele antud materiaalõiguslik hinnang on veatu. K. Kasele KarS § 424 ja § 200 lg 1 järgi

üksikkaristusi mõistes on maakohus järginud KarS § 56 nõudeid ja oma seisukohta asjakohaselt

põhistanud. Samuti ei ole kohus eksinud liitkaristuse moodustamise reeglite vastu.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus K. Kase

kaitsja apellatsiooni Tartu Maakohtu 11. detsembri 2018. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna

kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel apellatsioonil vähimatki edulootust.

15. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks K. Kasele apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks kaks

pooltundi. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure 50 eurot, millele

lisandub käibemaks 10 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja

kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10; §-st 3, § 6 lg-st 3 ning § 17 lg-test 1 ja 2, leiab, et kaitsja taotlus

on põhjendatud üksnes osaliselt. Nagu märgitud, koosneb apellatsiooni põhiosa vaid menetluse

lühikokkuvõttest, varsematest menetlusdokumentidest „kopeeri-kleebi“ meetodil üle kantud

tekstist ja selgitusest, et süüdistatava arvates hindas maakohus tõendeid valesti ning kaitsja on

seotud K. Kase kaitsepositsiooniga. Sellise apellatsiooni koostamise ja esitamise põhjendatud

ajakulu RÕS § 22 lg 7 mõttes ei saa kolleegiumi hinnangul ületada üht pooltundi. Seetõttu määrab

ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni koostamise ja esitamise eest riigi õigusabi tasu summas

25 eurot, millele lisandub käibemaks 5 eurot.

16. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis

nimetatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise summa kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud

menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel K. Kaselt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas