1-17-9887/46 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-9887

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2019. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9887 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed

Pavel Gontšarov Orvi Koik ja Ivi Kesküla Kohtuistungi

sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi J.T süüdistuses KarS § 296 lg 1 § 25 lg 2; § 298 lg 2 - p 3 - -

§ 22 lg 2; KarS § 209 lg 1 § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. septembri 2018. a otsus menetluses üld Apellatsiooni esitajad Prokuratuur ja s vandeadvokaat

üüdistatava kaitsja Ahti Kuuseväli Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Marek Vahing 17.12.2018 avalikul kohtuistungil Tallinnas Süüdistatav J.T,

isikukood: XXX; kodakondsus Eesti Vabariigi; emakeel eesti keel; töökoht: X , X ; elukoht: X ; varem XX XX XX kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Vandeadvokaat

Ahti Kuuseväli

RESOLUTSIOON

1. 13.09.2018 otsus J.T osas KarS Tühistada Harju Maakohtu õigeksmõistmise § 296 lg 1 § 25 lg 2 järgi ning tema kasuks Eesti Vabariigilt õigusabikulude väljamõistmise -

osas.

2. Teha uus otsus, millega:

2.1. Tunnistada - J.T süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 296 lg 1 § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2.2. KarS § 64 lg 1 alusel mõista J.T-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

2.3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 31.01.2017. a kuni 01.02.2017. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrat , et kandmisele jääb 1 (üks üksteist a ) aasta, 11 ( ) kuud ja 28 (kakskümmend t. kaheksa) päeva vangistus

2(28)

2.4. Jätta J.T maakohtus tekkinud õigusabikulud J.T kanda.

3. aakohtu otsus muutmata. Muus osas jätta Harju M

4. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada.

Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

5. kasuks apellatsioonimenetluses Mõista Eesti Vabariigilt J.T õigusabikulude hüvitamiseks välja 3081,99 eurot.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. Harju Maakohtu 13. septembri 2018. a otsusega mõisteti J.T õigeks KarS § 298 lg 2 p 3 -

§ 22 lg 2 järgi. Mõisteti J.T õigeks KarS § 296 lg 1 § 25 lg 2 järgi. -

Mõisteti J.T süüdi KarS § 209 lg 1 § 25 lg 2 järgi ning karistati teda 1 (ühe) aasta ja 6 -

(kuue) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 31.01.2017.a kuni 01.02.2017.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrati, et kandmisele jääb 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevane vangistus.

Määrati, et KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täimisele, kui J.T ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

- elukohast lahkumise keeld -

Mõisteti J.T-lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise 750 € (seitsesada viiskümmend eurot).

Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud sundraha summas 750 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 62,50 eurot.

M eti Eesti Vabariigilt õist välja J.T kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 7122,30 eurot. Ülejäänud lepingulise kaitsja tasu summas 3561,14 € (kolm tuhat viissada kuuskümmend üks eurot,

14 senti ) J.T kanda. jäeti

2. 03.04.2018. a esitas prokurör kohtule muudetud süüdistuse, mille kohaselt oli loobunud esialgsest süüdistusest KarS § 298 lg 2 p 3 § 22 lg 2 järgi. -

3. J.T on esitatud

’ile lõplik süüdistus selles, et tema pani toime kelmuse. Tegu jäi J.T tahtest hoolimata lõpule viimata.

Alates 2015. aasta juuli lõpust nõustas J.T kinnistu müügiga seoses püüdis SS, kes müüa külas asuvat kinnistut, millel paiknes endine liiva ja kruusa karjäär. Vastavalt XXX VVV SS ja J.T kokkuleppele pidi viimane leidma kinnistule ostjad ning korraldama kogu ostumüügi protsessi poolte vahel sõlmitud agendilepingu alusel, saades ise 5% müüdava kinnistu hinnast.

Esimesel kohtumisel 2015. aasta juuli lõpus jäi SS-le J.T-st positiivne mulje, J.T oli müügi suhtes optimistlik, tal pidid olema võimalikud kliendid, kellele karjääri

3(28)

pakkuda. Augusti alguses 2015. aastal toimus uus kohtumine ja J.T vahel. J.T SS sõnul huvilisi objektile oli, hind oli sobiv.

Poole aasta jooksul kohtusid ja J.T kahel korral ning suhtlesid omavahel e-posti SS ning telefoni teel. Suhtluse käigus väitis 28. oktoobril 2015 J.T taas, et tal on karjäärist huvitatud isik olemas. Tehinguni aga taas ei jõutud ja novembri alguses soovis koostöö J.T-ga SS lõpetada. Vaatamata sellele koostöö jätkus, kuid mitmetes edasistes kirjades tegi SS järjepidevalt etteheiteid J.T tegevusetusele. 26. detsembril 2015 küsimusele, mis karjäärist saanud on, vastas J.T 27. detsembril 2015, et ostjat on karjäärile raske leida, kuna protsessi pärssivaid tegureid on mitmeid. Seega hiljemalt 27. detsembriks 2015 oli J.T jaoks teada, et ostjat kinnistule pole ja ka tema kokkulepitud 5%- -le ta aga seda sell line vahendustasu jääb saamata. SS iselt ei väljendanud ning edasi otsustas ta pettuse teel jõuda soovitud eesmärgini, so varalise kasu saamiseni. Selleks, et varalise kasu saamiseni jõuda, pani J.T toime kelmuse. Nimelt pani J.T toime tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel

(a) varalise kasu saamise eesmärgil (b) teisele isikule varalise kahju tekitamise katse (c).

(a) Tegelikud asjaolud ja neist ebaõige ettekujutuse loomine

4. jaanuaril 2016. aastal kella 13 ajal toimus ja J.T vahel kohtumine Tallinnas SS

Sikupilli keskuse kohvikus Y , et tal on

. Kohtumise käigus teavitas J.T SS VVV

kinnistule olemas potentsiaalseid ostjad, kuid ilma kaevandamisloata ei taheta kinnistut osta. Seejärel avaldas J.T nõustub pärast , et ta saab kaevandamisloa osas aidata, kui

SS SS

kaevandamisloa saamist ja

VVV kinnistu müüki 50 000 euro suuruse annetuse tegemisega erakonnale. Seega lõi J.T SS ettekujutuse, et 50 000 euro suurune annetus erakonnale toob kaasa kaevandamisloa ja ostjad kinnistule.

Tegelikkuses ei olnud J.T kavas - SS lt annetusena küsitud summat täies mahus üle anda, vaid see vähemalt osaliselt omastada. J.T tahe oli suun ebaõige atud

SS ettekujutuse loomisele ja ta eksitusse viimisele.

Nimelt helistas J.T 22. märtsil 2016. aastal erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu

Tallinna Lasnamäe piirkonna juhatuse liikmele le ning uuris, kas ta võiks erako RT- nda umbes

mõnekümne tuhande euroga toetada (varasemalt oli J.T lt küsinud 50 000 euro SS- suurust annetust). Selleks, et annetust teha, soovis J.T kohtuda Isamaa ja Res Publica

Liidu erakonda kuuluva keskkonnaminister - MP ga. Samal päeval leppis J.T kokku

keskkonnaministri nõuniku ga, et viimane teavitab, millal oleks ministril võimalik J.T-ga AS- kohtuda, et arutada ühte Lõuna Eesti karjääri teemat. -

23. märtsi 2016. aasta kohtumisel Tallinnas väitis J.T, et Sikupilli keskuse kohvikus Y

SS SS saab tema vahendusel raha eest ja Keskkonnaministeeriumi ametnike kaudu -le vajalikke

otsuseid, ennekõike kaevandamisloa saamist mõjutada. Seejuures kirjeldas J.T SS-le üksikasjalikult oma tulevast kohtumist keskkonnaministriga, avas raha liikumise skeeme ning konspiratsiooni tagamaid, jättes le selge mulje ebaseaduslikust tegevusest, mida tuleb hästi SS-

varjata, kuid mis viib soovitud eesmärgini, müügiks vajaliku kaevandamisloa s.o. kinnistu VVV

saamiseni. Kohtumise käigus püüdis J.T saada SS SS -lt garantiid, et ta saab -lt

vajamineva raha enne ministriga kohtumist, lubades omalt poolt garanteerida, et kui maksab SS raha, siis J.T organiseerib kaevandamisloa.

24. märtsil 2016. aastal sai J.T-le teatavaks, et keskkonnaminister MP-ga ta kohtuda ei saa, vaid kohtub ministri nõunikuga, mistõttu annetuse pakkumist ta lõpule viia ei saanud. MP- le

Vaatamata sellele hoidis J.T pärast 24. märtsi 2016. aastal SS teadmatuses tegelikest asjaoludest. Tegelikult J.T teadis nüüdseks juba kindlalt, et ministrile annetuse pakkumise eest kaevandamisluba s

aada pole võimalik. Küll aga jätkas SS ebaõige ettekujutuse loomist ja juba loodu kinnistamist. J.T lõi ebaõige ettekujutuse, et kohtub SS keskkonnaministeeriumis ametnikega ning edastab neile - SS lt küsitud rahasummad vastutasuks nende tegevuse eest ametnikena.

4(28)

J.T jätkas asjaolude moonutamist ja ütles 6. aprillil 2016 SS-le, et ta ei tea, kui palju täpselt loa saamine maksma läheb, sest see selgub kohtumisel ministriga. Samas oli selleks ajaks J.T-le selge, et ministriga tema kohtuma ei lähe.

8. aprilli 2016 kohtumisel rääkis J.T sellest, kuidas tema saab kindlustada, et loa menetlus kiiresti liiguks. Vestluse käigus kasutas J.T erinevaid spetsiifilisi mõisteid, püüdes end näidata asjatundjana, kuigi eksis faktides. Ühtlasi püüdis J.T luua

SS-le ettekujutust, et loa menetlus on keeruline ja erinevaid aspekte, mis takistavad loa andmist, palju, mida tema abiga saaks vältida. Ebaõige ettekujutuse kinnistamiseks küsis J.T 12. aprillil 2016. aastal SS-lt 600 eurot ja väitis, et asjaajamine ministeeriumis läks odavamaks. Samal päeval Tallinnas Suur Karja tänaval - kohtudes ja raha vastu võttes väitis J.T, et 600 eurost tuleb osa ära anda, sest asjad ei liigu niisama. Muuhulgas avaldas J.T, et kui varem rääkis ta 50 000 kuni 70 000 eurost, mis tuleb maksta, siis summa on langenud alla 50 000, aga kõik sõltub sellest, kuidas asjad lähevad. Summa vähenemise põhjenduseks tõi J.T selle, et nad said seltsimehe vahelt välja, kes oli omamoodi mõtlemisega.

31. mail 2016. aastal jätkas J.T SS eksitamist, lubades organiseerida ametnike kiire tegutsemise ja „tagasilöökide“ välistamise, kuivõrd ministeeriumis on J.T sõnul positiivne hoiak

SS objekti suhtes. Ka sel kohtumisel käigus Tallinnas Sikupilli keskuses asuvas kohvikus Y S-lt raha küsis J.T

– 700 eurot pluss käibemaks (kokku 840 eurot), seega jätkas ebaõige ettekujutuse loomist, teades, et seda raha ta ministeeriumisse ei vii ja selle eest

SS lubatud kaeveluba ei saa.

Ka 21. novembril 2016. aastal toimunud suhtluses kinnitas J.T veel, et kaeveloa saamine on läbirääkimiste küsimus, st jätkas selleks ajaks juba 11 kuud kestnud ebaõige ettekujutuse loomist. Samal ajal teadis J.T , et ministriga ta annetuse ja kaeveloa küsimustes kohtuda ei saa.

Seega tegutses J.T süsteemselt ja pikaajaliselt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisel, tehes seda teadvalt. Nimelt ei olnud J.T algusest peale plaanis erakonnale 50 000 euro suurust annetust kaeveloa saamiseks teha. Samas just sellise mulje ta -le SS jättis.

(b)

Varalise kasu saamise eesmärk

Tegelike asjaolude moonutamise eesmärgiks oli varalise kasu saamine. Esmalt küsis J.T

- SS lt erakonna toetuseks 50 000 eurot. 23. märtsil 2016. aastal, helistades ministeeriumisse, uuris, kas ollakse huvitatud mõnekümne tuhande euro suurusest annetusest. Seega oli J.T algusest peale varalise kasu saamise eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks oli vaja viia eksimusse tegelikest asjaoludest. SS

(c) Teisele isikule varalise kahju tekitamine

12. aprillil 2016. aastal sai J.T -lt 600 eurot ning 31.mail 2016.aastal 840 eurot. SS Seega kokku tegi

SS ebaõigete asjaolude loomise tõttu varakäsutuse summas 1440 eurot. Seejuures pidi J.T aru saama, et -l tekib varaline kahju. SS Kuivõrd tegemist ei olnud SS enda varaga (raha oli talle eelnevalt antud Kaitsepolitseiameti poolt), siis varalist kahju - SS l J.T-st mitteolenevatel asjaoludel ei tekkinud. Seega jäi tagajärg saabumata ja J.T tegu katsestaadiumisse.

Seega varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani J.T toime KarS § 209 lg 1 -

§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ühtlasi süüdistatakse J.T KarS § 296 lg

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

1 - toimepanemises, so altkäemaksu vahendamise katses, mis seisnes alljärgnevas:

5(28)

Alates 2015. aasta juuli lõpust nõustas J.T kinnistu müügiga seoses , kes püüdis SS

müüa külas asuvat kinnistut, millel paiknes endine liiva ja kruusa karjäär. J.T XXX VVV pidi olema kontakte, kellele taolist objekti pakkuda. Vastavalt ja J.T SS

kokkuleppele pidi viimane leidma kinnistule ostjad ning korraldama kogu ostu-müügi protsessi poolte vahel sõlmitud agendilepingu alusel, saades ise 5% müüdava kinnistu hinnast.

Esimesel kohtumisel 2015. aasta juuli lõpus jäi SS-le J.T-st positiivne mulje, J.T oli müügi suhtes optimistlik, tal pidid olema võimalikud kliendid, kellele karjääri pakkuda. Augusti alguses 2015. aastal toimus uus kohtumine ja J.T vahel. J.T SS sõnul huvilisi objektile oli, hind oli sobiv.

Poole aasta jooksul kohtusid ja J.T kahel korral ning suhtlesid omavahel e-posti SS ning telefoni teel. Suhtluse käigus väitis 28. oktoobril 2015 J.T taas, et tal on karjäärist huvitatud isik olemas. Tehinguni aga taas ei jõutud ja novembri alguses soovis koostöö J.T-ga SS lõpetada. Vaatamata sellele koostöö jätkus, kuid mitmetes edasistes kirjades tegi SS järjepidevalt etteheiteid J.T tegevusetusele. 26. detsembril 2015 küsimusele, mis karjäärist saanud on, vastas J.T 27. detsembril 2015, et ostjat on karjäärile raske leida, kuna protsessi pärssivaid tegureid on mitmeid.

4. jaanuaril 2016. aastal kella 13 ajal toimus

SS ja J.T vahel järjekordne kohtumine

Tallinnas Sikupilli keskuse kohvikus Y. Ko , et tal on htumise käigus teavitas J.T SS VVV kinnistule olemas potentsiaalseid ostjaid, kuid ilma kaevandamisloata ei taheta kinnistut osta. Seejärel avaldas J.T, et ta saab nõustub pärast SS SS kaevandamisloa osas aidata, kui

kaevandamisloa saamist ja

VVV kinnistu müüki 50 000 euro suuruse annetuse tegemisega erakonnale.

11. jaanuaril 2016. aastal keeldus

SS J.T ettepanekust ja koostööst J.T tingimustel.

16. märtsi ja J.T kokku kohtumise 23. märtsiks 2016. Suhtlus l 2016. aastal leppisid

SS toimus

SS initsiatiivil, millega ta andis ühtlasi mõista, et soovib jätkata koostööd J.T-ga viimase tingimustel, ehk sisuliselt nõustus altkäemaksu andmisega. Vääriti mõistmise vältimiseks küsis J.T konkreetselt annetusele viitamata oma tingimustega nõustumise lt üle. SS-

16. märtsil toimunud suhtluse põhjal eeldas J.T nõusolekut annetuse tegemiseks SS

pärast kaevandamisloa saamist, ehk altkäemaksu lubamisega nõustumist ja J.T vahendustegevusega. Sellest tulenevalt asus J.T 22. märtsil 2016. aastal aktiivselt vahendustegevusse, leidmaks võimalust oma vahendustegevus lõpuni viia.

Selleks helistas J.T 22. märtsil 2016. aastal erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu

Tallinna Lasnamäe piirkonna juhatuse liikmele le ning uuris, kas ta võiks erakonda umbes RT-

mõnekümne tuhande euroga toetada. Selleks, et annetust teha, soovis J.T kohtuda Isamaa ja Res Publica Liidu erakonda kuuluva keskkonnaminister - MP ga. Samal päeval leppis J.T

kokku keskkonnaministri nõuniku AS-ga, et viimane teavitab, millal oleks ministril võimalik J.T-ga kohtuda, et arutada ühte Lõuna Eesti karjääri teemat. -

23. märtsi 2016. aasta kohtumisel Tallinnas Sikupilli keskuse kohvikus väitis J.T, et Y

SS SS saab tema vahendusel raha eest ja Keskkonnaministeeriumi ametnike kaudu -le vajalikke

otsuseid, ennekõike kaevandamisloa saamist mõjutada. Seejuures kirjeldas J.T SS-le üksikasjalikult oma tulevast kohtumist keskkonnaministriga, avas raha liikumise skeeme ning konspiratsiooni tagamaid, jättes seaduslikust tegevusest, mida tuleb hästi SS-le selge mulje eba

varjata, kuid mis viib soovitud eesmärgini, s.o. kinnistu müügiks vajaliku kaevandamisloa VVV

saamiseni. Kohtumise käigus püüdis J.T saada SS SS -lt garantiid, et ta saab -lt

vajamineva raha enne ministriga kohtumist, lubades omalt poolt garanteerida, et kui maksab SS

raha, siis J.T organiseerib kaevandamisloa. Seega andis kohtumise käigus J.T

-

SS le selge nõusoleku SS ülesandel keskkonnaministriga läbirääkimisi pidada, et vahendada suures ulatuses altkäemaksu keskkonnaministriga seotud erakonnale, s.o. kolmandale isikule vastutasuna selle eest, et keskkonnaminister kasutaks oma ametiseisundit temale alluvate

6(28)

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisalasse kuuluva Keskkonnaameti ametnike pädevusse kuuluvas kinnistule kaevandamisloa andmise menetluses. VVV

24. märtsil 2016. aastal sai J.T-le teatavaks, et keskkonnaminister MP-ga ta kohtuda ei saa, vaid kohtub minist M-Ple ta ri nõunikuga, mistõttu vahendustegevust annetuse pakkumiseks lõpule viia ei saanud. Seega pani J.T toime altkäemaksu vahendamise katse, so KarS § 296 lg 1 - 25 lg 2 ja järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ESITATUD APELLATSIOON

ID

4. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis J.T õigeks altkäemaksu vahendamise katses. Prokurör l , et maakohus on kohaldanud vääralt eiab materiaalõigust. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on viinud menetlusõiguse rikkumiseni, mille tulemusena on maakohus jätnud analüüsimata prokuröri süüdistuskõnes toodud väited ja hindamata väidete aluseks olevad tõendid. Lõpuks on see viinud olukorrani, kus osale J.T teo ebaõiglusele jäi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu hinnang andmata.

Maakohus mõistis J.T õigeks, kuna leidis, et altkäemaksu vahendaja ei saa tegutseda enda algatusel vaid altkäemaksuandja või altkäemaksuvõtja ülesandel. Maakohus leidis, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et oleks teinud J.T-le ülesandeks maksta kellelegi SS altkäemaksu. Vastupidi, ütlustest nähtub, et kui J.T käis välja vajaduse toetada üht SS erakonda 50000 euroga, mis tagaks dokumentide korrasoleku, siis taolise altkäemaksu andmisega ta ei nõustunud kunagi. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kellelgi oleks olnud soov saada altkäemaksu. Kui altkäemaksu maksmise initsiatiiv tuli J.T-lt, siis ei saa teda käsitleda altkäemaksu vahendajana. Prokuratuur leiab, et maakohus eksis

. Vaidlust ei ole selles, et tõesti SS ütles J.T-le „ei“ siis, kui J.T tegi ettepaneku maksta tema vahendusel ametnikule altkäemaksu. Samas on jätnud maakohus tähelepanuta, et pärast seda „ei“ õiguskaitse kontrolli all, -d toimus edasine juba ehk et S-

l oli luba matkida altkäemaksu andmist.

Nii nagu on kajastatud süüdistuses, siis 16. märtsil 2016. aastal leppisid SS ja J.T kokku kohtumise 23. märtsiks 2016. Suhtlus toimus iivil, millega ta andis ühtlasi mõista, SS initsiat

et soovib jätkata koostööd J.T-ga viimase tingimustel, ehk sisuliselt nõustus altkäemaksu andmisega. Vääriti mõistmise vältimiseks küsis J.T konkreetselt annetusele viitamata oma tingimustega nõustu lt üle. Viimativäidetu nähtub väga selgelt mise - SS jälitustoimingu käigus salvestatud kõnest.

16. märtsil toimunud suhtluse põhjal eeldas J.T nõusolekut annetuse tegemiseks SS

pärast kaevandamisloa saamist, ehk altkäemaksu lubamisega nõustumist ja J.T vahendustegevusega. Sellest tulenevalt asus J.T 22. märtsil 2016. aastal aktiivselt vahendustegevusse, leidmaks võimalust oma vahendustegevus lõpuni viia. Seega taandub selles asjas küsimus sellele, et kas J.T esialgne initsiatiiv tegutsemiseks, mis lükati tagasi ning võeti seejärel J.T tahtest sõltumata õiguskaitse kontrolli alla, välistab kehtiva õiguse tõlgenduse kohaselt isiku süüditunnistamise altkäemaksu vahendamises.

Prokuratuur leiab, et ei välista. Tegemist on sisuliselt sama olukorraga, kus matkimise käigus kontrollitakse kellegi valmisolekut altkäemaksu võtta. Antud juhul kontrolliti J.T valmisolekut altkäemaksu vahendada. Lihtsalt olude sunnil pidi matkijaks olema isik, kellele J.T oli varasemalt ise ettepaneku teinud altkäemaksu anda. Kuivõrd oli seaduskuulekas, jäi S kihutamistegu ja altkäemaksu andmisega nõustumise tegu lõpule viimata.

Kuivõrd altkäemaksu vahendamise katses isiku süüditunnistamiseks peab vähemalt katse staadiumisse jõudma altkäemaksu andmisega nõustumine, siis saab J.T süüdi mõista, sest õiguskaitse kontrolli all tegevus sellesse staadiumisse süüdistuse matkijana tegutseva SS

7(28)

kohaselt jõudis. Oluline pole sellisel juhul ka see, et kas on tuvastatud kellegi soov altkäemaksu saada.

Seega, andes kaasusele materiaalõiguslikult ebaõige hinnangu, jättis kohus tõendite analüüsi tegemata. Seetõttu palun ringkonnakohtul võtta seisukohad apellatsioonis esitatud väidete osas, arvestades sealjuures

. prokuröri süüdistuskõnes esitatud argumentidega Prokuratuur palub tühistada Harju Maakohtu 13. septembri 2018. aasta otsus osas, millega kohus mõistis J.T õigeks KarS § 296 lg 1 § 25 lg 2 järgi ning t - eha selles osas uus otsus,

millega

-

tunnistada süüdi J.T KarS § 296 lg 1 § 25 lg 2 järgi ning mõista karistus vastavalt sanktsioonile.

5. aitsja Esitatud apellatsioonis süüdistatava k leiab, et maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud nii ei materiaalõigust kui ka menetlusnorme, kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, ole rajatud kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, rikutud on ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, samuti on kohus sisuliselt hindamata jätnud jälitustoimingute seaduslikkuse.

5.1

Sündmuste käik Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et J.T ja SS SS tutvusid 2015. aastal, kui -l oli

soov võõrandada kinnistul asuv endine liivakruusakarjäär, mille müügi vahendajaks sai J.T VVV

. Esimesel kohtumisel jättis J.T-le kinnistu kohta avaldamata, et vahetult SS

enne nende

kohtumist oli kinnistusraamatusse kantud kinnistu käsutamise keelumärge ning et kinnistu koosnes kahest katastriüksusest, millest karjääriosa moodustus vaid üks katastriüksus ja teist katastriüksust soovis tulevikus oma koduna kasutada SS isa. Kuna need asjaolud piirasid kinnistu müügi võimalusi oluliselt ning SS seda J.T eest varjas, tekkis

J.T arusaam, et ei ole temaga aus ning tal tuleb en SS da vahendustasu kätte saamise tagamiseks näha tavapärasest rohkem vaeva.

Kaitsja on seisukohal, et J.T tegutses SS huvides kokkulepitud tasu eest. SS tasus J.T-le tehtud töö eest 12.04.2016 600 eurot (saades ka sellekohase arve) seejuures täpsustades, kas tegu on ikka ettemaksuga kokkulepitud lõpusummast. J.T seda kinnitas.

J.T jätkas SS asjade ajamist ministeeriumis ja ametnikega SS tasus J.T-le nõustamist ning

01.06.2016 840.- eurot (koos käibemaksuga, mille kohta sai ka arve). Ka selle kohtumise käigus arutasid pooled tasu suurust kaevandamisloa hankimise menetluse nõustamisel ning pooltel polnud arusaamatusi, miks J.T tasu saama ei peaks. Pärast seda kohtumist muutus pooltevahel geoloogilise uuringu loa taotlemise ine suhe vähemaktiivsemaks, kuivõrd jõuti ja andmise menetlusetappi, mis kestis oktoobrini 2016. J.T heaks sel ajal aktiivselt ei SS

töötanud. Oktoobris 2016 võttis J.T-ga uuesti ise ühen

SS dust ning avaldas soovi

kokkusaamiseks. Samuti asus J.T taas

oli muutnud SS nõustama, kuivõrd SS

geoloogiliste uuringute teostajat, keda oli soovitanud J.T . Samuti oli SS-l probleeme naaberkinnistutega. J.T viim

ast osa oma tasust nõustamise eest ei saanud. SS oli jõudnud geoloogiliste uuringute vaheetappi, J.T peeti aga 31.01.2017 kahtlustatavana kinni.

5.2.. Kelmuse süüdistus ja teoplaan

Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtuliku arutamise pi irid määravad ära süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud. Kaitsja leiab, et k pidada nii äesoleval juhul võib fantaasiaküllaseks süüdistusaktis J.T-le etteheidetava teo kirjelduse faktilisi asjaolusid, kui ka kohtuotsust, mis laiendab süüdistus – ainuüksi juba süüdistatava teoplaanid akti veelgi nimelt on erinevad kelmuse toimepanemise osas. Samuti on tähelepanuväärne, et kumbki esitatud teoplaan ei põhine faktilistel asjaoludel ega . kogutud tõenditel, vaid pigem prokuröri ja kohtu tajul toimunust Prokurör on asunud süüdistuses seisukohale, et J.T-le oli hiljemalt 2015. aasta detsembri lõpuks teada, et ostjaid kinnistule ei ole ja tema kokkulepitud 5%line vahendustasu jääb saamata.

SS- otsu le ta aga seda selliselt ei väljendanud ning stas pettuse teel jõuda soovitud eesmärgini, so

8(28)

varalise kasu saamiseni. Kaitsja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et sellise teoplaani etteheitmine on pelgalt prokuröri väljamõeldis, sest see ei nähtu ühestki kogutud tõendist. Selgusetuks jääb, le väljendama – mida oleks pidanud J.T SS- seda, et ta vahendustasu ei saa, kui ostjat pole, on niigi selge. Niivõrd abstraktne sõnastus, nagu on seda prokuröri etteheide J.T-le

, ilmestab tegelikkuses seda, et isegi prokurör ei ole suutnud sellist oletatavat teoplaani interpreteerides kogutud tõendite pinnalt selgeks saada, millist varalist kasu J.T pettuslikul teel saada lootis ja milline oli tema ausalt teenitud tasu konsulteerimise eest. On ju SS selge, et varaline kasu olek

s pidanud ületama 200 eurot selleks, et isikule üldse KarS § 209 lõikes 1 nimetatud kuritegu ette heita saaks. Veelgi vähem on aga prokurörile mõistetav, kas J.T kelmuse toimepanemise osas üleüldse teoplaan oli. Mis kinnitab tõendite puudumist ja süüdistuse põhinemist oletustel, on asjaolu, et kelmuse osas ei toimunud kohtueelset uurimist, vaid kelmuse kahtluse tõstatas süüdistaja esmakordselt süüdistusaktis.

Maak kohtuotsuse ohus otsesõnu J.T teoplaani ei sõnasta, kuid see on väljaloetav lehekülgedelt 12-13, mille kohaselt leiab kohus, et J.T valetas SS-le ja taolise vale jaoks pole muud elulist põhjust, kui et J.T oli silmis suurendada enda tähtsust, vajalik SS osakaalu ja mõjuvõimu , et hilisemalt kasseerida sisse võimalikult suur tasu selle SS asjade ajamisel

eest. Kaitsja leiab, et ei kohtu väljaöeldu tugine J.T eesmärkide kohta mitte ühelgi tõendil. Teiseks aga on selline teoplaan vastuoluline: nimelt kinnitab kohus ühelt poolt, et J.T ajas suuda ka kohus nimetada, mis on SS asju (ehk tegi tema heaks tööd), kuid samas ei see võimalikult suur tasu, mida J.T siis väidetavalt saada soovis ning milline osa oleks sellest moodustanud töötasu asjade a oleks väidetavalt see, mille J.T ajamise eest ja milline os pettuslikul moel omale saada eesmärgiks seadis. Ka on selline teoplaan vastuolus muude tõenditega, mida mh on käsitlenud ka kohus. Nimelt ütles J.T aprillis pärast asjade selgitamist ministeeriumis , et asi on läinud

- SS le odavamaks. Ei ole juba ainuüksi eluliselt usutav see, et kui inimene on seadnud eesmärgiks omale saada võimalikult palju rahalist kasu, väidab ta ühtäkki, et kõik on läinud palju odavamaks, teades, et selle võrra alaneks ka tema enda saadav rahaline kasu.

Kohus asub kohtuotsuses seisukohale (lk 7 4. lõik), et kelmuse koosseis eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse. Samuti tuleb kelmuse sisustamisel lähtuda asjaolust, et kelmuse toimepanemise korral peab süüdlasel juba enne tehingu sõlmimist esinema tahtlus tingimuste mittetäitmiseks. Ka sellist tahtlust pole kohus tuvastanud ning sellist faktilist asjaolu ei kinnita ka ükski asjas kogutud tõend. Samuti pole kohus tuvastanud J.T tahtlust kõigi kelmu objektiivsete tunnuste suhtes, nagu süüteokatse seda eeldab. se Samuti pole kohus hinnanud, kas J.T valed olid pettusteks kelmuse objektiivse koosseisu mõttes –

nimelt, kas tegemist oli selliste asjaoludega, mis oleks kujundanud või määranud üleül dse kannatanu otsuse teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega.

Kaitsja on seisukohal, et J.T-le etteheidetav tegu ei ole subsumeeritav KarS § 209 lõike 1 alla ega käsitletav ka sellise teo katsena. otsuse tegemisel tõendamislüngad Kaitsja leiab, kohus on lubamatult täitnud oma siseveendumusega. Fakt on see, et tasus J.T-le 1 440 eurot kahes osas: 12.04.2016 ja SS 01.06.2016 pärast

seda, kui J.T oli keeldunud 06.04.2016 vastu võtmast 5 000 eurot. Veelgi enam, SS kinnitas raha andmisel ka ise J.T-le, et tegu on ettemaksuga nö kokkulepitud summast ehk kaevandamisloa kogukulukuse 10 %st, mida oli ta J.T-le lubanud asjaajamise eest kaevandamisloa saamisel. Seega ei ole siinjuu

- res oluline, mida J.T raha vastuvõtmisel SS le rääkis selleks, et ennast nö „huvitavamaks teha” – see ei mõjutanud ega saanudki mõjutada

SS ettekujutust ning varakäsutuse tegemist, sest SS tasus J.T-le kokkulepitud tasu ja selles osas J.T SS ei eksitanud ega petnud.

5.3. Kelmuse katsest loobumine ja SS varakäsutus

9(28)

Kohtu veendumuse kohaselt oli märtsis 2016 J.T teoplaaniks petmine võimalikult SS

suure varalise kasu saamiseks. Kaitsj asjaolule, et juhul, kui J.T a osutas tähelepanu

valesid saab üldse käsitleda petmistena kelmuse mõttes, loobus ta süüteo toimepanemise katsest, sest olles väidetavalt korduvalt petnud, loobus ta seejärel 06.04.2016 SS SS pakutud 5 000 eurost

selgitades, et tema tegemised on küll seda väärt, kuid ta ei tea, milliseks see maksumus (kaevandamisloa hankimise koguhind) kujuneb ja ta ei usu, et kui ta seal läbirääkimiste laua taga on, siis keegi kohe lauast püsti tõusmata ütleks, palju se maksma läheb (KO lk 20 viimane lõik). e Ehk et kaevandamisloa hankimise koguhind või selle suurusjärk ei olnud J.T-le sel hetkel täpselt teada, kuivõrd ei olnud selge, mis etapid on vaja selleks läbida ja millised saab vahele jätta, mistõttu ei vinud ka J.T sellises teadmatuses võtta tasu vastu enne lõpliku selguse soo

saamist. Lähtudes prokuröri ja kohtu püstitatud versioonist, et J.T siiski soovis saada võimalikult suurt varalist kasu, on üheselt selge, et 06.04.2016 ta sellest varalisest kasust keeldus ehk teo toimepanemisest loobus ka kaitsja.

– millele juhtis tähelepanu Kohtuotsusest aga ei ole selgelt jälgitav kohtu hinnang sellele, miks süüteokatsest loobumine kõne alla ei tule. Nimelt leiab kohus (lk 20 viimane lõik), et süütegu jäi katse staadiumisse süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel ning antud juhul ei saa rääkida vabatahtlikust loobumisest, sest süüdistatava tegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Millised need süüdistatavast mitteolenevad

põhjused on, jääb selgusetuks.

Veelgi enam, kohus asendab veelkord tõendamislünga oma oletusega ja leiab vastupidi, et J.T teadis, et ei suuda kaevandamisluba mitte mingisuguse hinna eest tagada ja kui talle SS

raha pakkus, siis hakkas ta keerutama. Tegelikkuses nähtub tõenditest üheselt, et J.T polnud mõtet sellise asjaga keerutada, sest ta oli eelnevalt korduvalt juba informeerinud, et ta ei SS saa

garanteerida, et see luba tuleb; küll aga oli ta nõus selle nimel vaeva nägema, mistõttu lepitigi kokku, et J.T saab 10% kaevandamisloa kogumaksumusest endale tehtud töö eest. Maakohus asus seisukohale, et

J.T eesmärk oli osava jutuga väikeste summade kaupa venitada seni kuni

oleks saanud rinnale taguda ja kinnitada, et ilma SS saab kaeveloa kätte ja siis

tema kontaktideta ministeeriumist oleks oluliselt kauem läinud ja ehk sedagi, et ilma tema sekkumiseta ei oleks kaeveluba antud. Taoliselt käitudes ei oleks jäänud oma valedega vahele, aga kohe 5000 euro va selle summa eest ka konkreetseid

stuvõtmisel oleks SS tegusid nõudma. Kaitsja rõhutab, et selliseid asjaolusid ei nähtu mitte ühestki tõendist – ütlustest. Samuti on k. a SS

selline väidetav teoplaan vastuolus senisega: eelnevalt oli kohus asunud seisukohale, et J.T pettis

suurt varalist kasu (seejuures aga teades, et ta SS eesmärgiga saada võimalikult kaevandamisluba tagada ei saa). Nüüd leidis kohus, et tegelikkuses oli J.T eesmärgiks hoopis siiski kaevandamisluba hankida (saades selle eest pidevalt raha mis tegelikkuses ka – kokkulepitud oli) ning pettuse eesmärk oli hoopis hiljem rääkida, et kaevandamisluba sai hangitud tänu temale. Kohtu heitlikkus selles, mis oli J.T petmisteo eesmärgiks, väljendab esi teks

kohtu siseveendumuse puudumist, teiseks aga on ilmne märk sellest, et puuduvad tõendid, mis selliseid asjaolusid kinnitaksid. Pealegi on kelmuse koosseisuliseks tunnuseks varaline kasu, mitte aga emotsionaalne hüve („rinnale tagumine”).

Seega on kohus soovinud J.T igal juhul karistada tema valetamise eest, jättes seejuures, otsuses seda põhjendamata, kõrvale ka kõik J.T enda antud ütlused.

Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et J.T ei olnud eesmärki SS petta selleks, et saada varalist kasu. J.T tegutses huvides ja viimase SS soovil ning pidi saama töötasu 10% loa kogumaksumusest. J.T sai aga vaid osa oma tasust - 12.04.2016 ja 01.05.2016 kokku

1 440

eurot käibemaksuga. Kohus ei ole seejuures tuvastanud, kui palju tegelikkuses siis maksis J.T tehtud töö, vaid teeb üldsõnalisi järeldusi, et J.T ei teadnud midagi ja käis niisama igal pool kaevandamisloa ja karjääridega seonduvat uurimas. S kohus (lk 18 2. lõik): „… seega eejuures leiab

10(28) antud käikudest ei nähtu, et J.T oleks tegelenud -le kaevandamisloa saamiseks SS vajalikuga, vaid pigem olid need käigud ennast harivad.

Samuti on kohus sellise järelduse tegemisel jätnud hindamata muud tõendid: näiteks oli J.T informeerinud , et Soomes on tema tunnihinnaks 150 eurot. Samuti ei ole eluliselt SS

usutav ainuüksi juba see asjaolu, et J.T käis Eestis selleks, et ennast pelgalt ministeeriumis harida. Lisaks nähtub jälitustoimingute protokollidest, et ise kaevandamisloa SS

taotlemise tarbeks informatsiooni ei hankinud, vaid pigem iga tõstatunud probleemi korral J.T poole pöördus ja temal enda asjade ajamiseks tegutseda lasi. Seega olukorras, kus puuduvad tõendid, millel saaks tugineda süüdistatavale etteheidetav teoplaan, või kui menetluses on jäetud tuvastamata, kui suur pidi olema J.T töötasu – kas rohkem

või vähem kui 1 440 eurot, ei saa isikut süüdi mõista pelgalt seetõttu, et ta on asjade ajamisel üritanud näidata ennast parem osavama või asjatundlikumana, seda enam, kui selliste valede a, interpreteerimine ei

oleks kuidagi mõjutanud teise isiku kohustust tasuda kokkulepitud töötasu.

5.4. Tõendite hindamisest ja põhimõte

Kohus on käesolevas asjas leidnud, et antud kriminaalasja puhul ei ole niivõrd vaidlust sündmuste toimumises, vaid nende sündmuste pinnal tekkinud vestluste ja käitumiste erinevas tõlgendamises

(lk 8, 3. lõik). Kaitsja nõustub, et vestlusi ja käitumisi saabki erinevalt tõlgendada ning seda on s

üüdistatava kahjuks teinud nii prokurör kui ka kohus. Kaitsja leiab, et olukorras, kus isiku sõnad on mitmeti tõlgendatavad, peaks lähtuma põhimõttest, kui muud tõendid kahtlusi ei kinnita, mistõttu tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Maakohus on paraku otsuse tegemisel aga käitunud sellele põhimõttele vastupidiselt.

Kohus on otsuse tegemisel jätnud täielikult kõrvale J.T ütlused ning pole seejuures selgitanud, miks ta sellist tõendit arvesse ei võta. Kohus on küll otsuses (lk 9 üleval) leidnud, et J.T tegi SS-

le 10 kuud tööd ja 1 440 eurot oli tasu selle eest, kuid nagu otsusest nähtub, siis nende asjaoludega kohus arvestanud ei ole, sest vastasel juhul ei tuleks kelmuse koosseis kõne alla. Ka

ei ole kohus põhjendanud, miks ta sellekohast ütlust ebausaldusväärseks peab (KrMS § 312 p 2). Kaitsja on seisukohal, et kohus on otsuse tegemisel olnud ilmselt mõjutatud prokuröri väitest, et J.T keerutas ja valetas algusest peale, sest tegelikkuses ei olnud tal ostjaid kinnistule. Seejuures on prokurör kas tahtlikult või ekslikult kahe silma vahele jätnud iseenda esitatud tõendid kohtule nimelt einfovahetus erinevate potentsiaalsete ostjatega. Seega on – kirjad, millest nähtub ainuüksi väär juba põhiline eeldus, millele süüdistus on rajatud.

Mis puudutab see, mida J.T SS ütlusi, siis kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et tegelikkuses SS tegevuse või töötegemise kohta avaldas, ei pärine kogu ulatuses tema enda teadmisest, vaid sellest, mida Kaitsepolitseiamet talle

J.T kohta rääkis. Ja sellest võib järeldada, et ülevaade, mida

- anti, ei vastanud sellele, mis objektiivses tegelikkuses toimus. Seega oli SS le SS ütlused mõjutatud Kaitsepolitseiameti „ülevaatest” temale ning ainuüksi seetõttu ei saa need ütlused olla usaldusväärsed vähemalt selles ulatuses, mida ta Kaitsepolitseiameti andmetele tuginedes, mitte enda teadmisele tõendamiseseme asjaolude kohta, tunnistas. Kohus ei ole otsuse tegemisel sellele a

sjaolule tähelepanu pööranud, kuigi tõendite igakülgsel ja objektiivsel uurimisel, oleks selline kahtlus

pidanud tõusetuma.

Samuti olid

, et SS ütlused otseses vastuolus dokumentaalsete tõenditega: nimelt väitis SS suhtlemise initsiatiiv oli v

äga tugev J.T poolt, samas sideettevõtjatelt kogutud andmete ja jälitustoimingute protokollide pinnalt nähtub, et enamuse suhtlusest algatas ja sellele juhtis SS

tähelepanu ka kaitsja oma kaitsekõnes. Kohus on jätnud ka selle asjaolu otsuse tegemisel tähelepanuta.

Ka teeb ebausaldusväärseks ütlused see, et talle ei meenunud ükski asi, mida SS J.T reaalselt oleks teinud (kohtuotsus lk 11 keskel), ometi pea igal kohtumisel J.T-ga uuriti koos karjääri dokumentatsiooni või selgitas J.T

- , milliseid dokumente ja kuhu SS le SS esitama peab. Sama nt kirjavahetus SS U. kinnitasid ka kriminaalasjas kogutud muud tõendid – ja

11(28) J.T vahel. Seega soovis SS tema heaks midagi ei ütlusi andes jätta muljet, et J.T teinud. Võimalik, et see on tingitud mitte niivõrd soovist valeütlusi anda, kuivõrd sellest, et teda oli eelnevalt tugevalt mõjutanud Kaitsepolitseiamet „ülevaateid andes” ja ei olnud enam võimeline

SS eristama enda subjektiivset teadmist vahetult kogetust sellest, mida oli temale räägitud.

Kaitsja märgib, et selgusetuks jääb kohtu järeldus (lk 20), et kelmus jäi katse staadiumisse, kuna toimus antud matkimise raames. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et jälitustoimingute load olid vaid altkäemaksukuritegude matkimiseks ehk matkija tahtlus oli suunatud nimetatud süütegude toimepanemise jäljendamiseks. Kelmuse matkimiseks l luba polnud ning seetõttu saab ekslikuks SS- pidada järeldust, et kelmus jäi matkimise tõtt SS u katse staadiumisse. Kohus on veendumusel, et SS-l eksimust ei tekkinud. Seega ei teinud ta varakäsutust J.T väidetava eksitamise tõttu. Samas ei ole tuvastatud, kas J.T väidetavad petmisteod üleüldse nö kelmuse koosseisukõlbulikud olid. Samuti pole menetluses tegelikkuses tuvastatud, kas ja millises ulatuses J.T üldse valetas ja millises ulatuses mitte. Väär on kohtu väide kohtuotsuse lk 19 III lõigus, et süüdistatav on ise kinnitanud, et ta kellelegi raha edasi ei andnud. S

amuti on kohus põhjendamatult jätnud tõendikogumist välja kaitsja taotletud vabatõendi KrMS §

63 lõike 2 mõttes. Nimelt asus kohus seisukohale (lk 8 2. lõik), et kaitsja taotletud ettekannet kriminaalmenetluse alustamise kohta ei saa pidada

63 lg 1 kohaselt, sest sisult on tõendiks KrMS §

tegu mitte vormikohase tunnistaja ütlusega. Kaitsja kohtuga ei nõustu. Ettekande näol ei ole tegemist tunnistaja ütlusega, vaid kriminaalmenetluse ajendit sisaldava dokumendiga. Lisaks on ekslik e koostaja uurimisasutuse ametnik saaks olla samas asjas tunnistaja kohtu järeldus, et ettekand (KrMS § 66 lg 2). Isegi, kui tegu oleks mittevormikohase tunnistaja ütlusega, saaks seda käsitleda muu dokumendina ehk vabatõendina, millega saab tõendada kriminaalmenetluse asjaolusid KrMS §

63 lõike 2 kohaselt. Nimetatud tõend aga seab taaskord kahtluse alla antud ütlused, kuivõrd

SS

kriminaalmenetluse alustamise ajendis sisalduv teave nii väidetava kuriteo toimepanijate kui ka kuriteo muude tehiolude kohta ei ühti sellega, mida vä 04.01.2016 toimunud olevat. Seetõttu itis SS palub kaitsja kohtuotsuse tegemisel

nimetatud tõendiga arvestada.

Samuti on kohus ekslikult järeldanud, et ütlused (lk 11) ühtivad ütlustega osas, et aasta AS SS tagasi tema vastuvõtul käinud naisterahvas oli ja seega ajas omi asju ise. Nimelt kinnitas SS SS SS istungil (lk 17),

et ta pole kunagi uurinud geoloogiliste uuringute läbiviimise võimalusi, sest see oli väga suur kulutus. AS aga tunnistas, et aasta enne geoloogilise uuringuloa taotluse saamist (so 2016 suvi), käis tema juures naisterahvas. S tõendite vahel otsene vastuolu, mis seab eega on nimetatud

kahtluse alla veelkord

SS ütlused aga ka motiivid kriminaalasjas Kaitsepolitseiametiga koostöö tegemise osas.

5.5.

Jälitustoimingute seaduslikkus

02.04.2018, s.o kohtuliku uurimise ajal esitas kaitsja taotluse kriminaalasjas jälitustoimingutega kogutud tõendite aluseks olnud lubade lisamiseks kriminaalasja materjalide juurde. Riigiprokuratuur edas kohtutoimikusse alles 13.06.2018, s.o ca tas kõnealused jälitustoimingute load

2 kuud pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa.

22.06.2018 esitas kaitsja taotluse, milles palus tunnistada kõnealused jälitustoimingute load õigusvastasteks ja uuendada kohtuli 25.06.2018 tegi Harju Maakohus määruse, millega k uurimine.

lükkas kohtulahendi kuulutamise edasi 2,5 kuu võrra, määrates 28.06.2018 asemel uueks kohtuotsuse kuulutamise

päevaks 13.09.2018. Kaitsja taotluse osas kohus määrust ei teinud, vaid edastas 05.07.2018 kaitsjale vastuskirja, milles teatas, et kaitsjal oli võimalus esitada kõik tõendid ja seisukohad menetluse keskel ning kohtu hinnangul puudub vajadus menetluse uuendamiseks kaitsja esitatud alustel.

Kaitsja esitas 11.07.2018 kohtule seisukoha, milles 22.06.2018 selgitas, et tal ei olnud võimalik

taotluses nimetatud seisukohti esitada varem, sest kohtutoimikus puudusid dokumendid, mille pinnalt oleks kaitsja oma seisukohad saanud esitada. Kaitsja juhtis tähelepanu asjaolule, et

12(28)

dokumente ei lisatud kohtutoimikusse õigeaegselt ning see on vastuolus õiglase kohtumenetluse põhimõttega. Hinnangu andmine jälitustoiminguteks loa andmise õiguspärasusele ei saa olla takistatud sellest, et kaitsja argumenteeritud taotlus esitati alles 22.06.2018. Kaitsja palus kohtul jälitustoiminguteks väljastatud lubade õiguspärasuse osas võtta kohtuotsuses põhjendatud seisukoht.

Kohtuotsuses (lk 20) asub kohus seisukohale, et kohus on kohtuliku uurimise käigus jälitustoimingutele aluseks olnud lubade õiguspärasust kontrollinud ning leidnud, et nimetatud load sisaldasid väga üksikasjalikku ja põhjalikku tõendamisteavet ning mingeid rikkumisi kohus ei tuvastanud, samuti olid piiritletud matkimise piirid ja

- SS oli isikuks, kes vastas KrMS § 126 1 lõikele 5. Seejuures ei ühelegi kontrollitud dokumendile, mis kinnitaks, et viita kohus mitte SS oli KrMS § 126 1 lõike 5 kohaselt õigustatud jälitustoiminguid läbi viima. -

Kaitsja kohtu seisukohaga ei nõustu. Nimelt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud

(KrMS § 3 põhjenduseks, sest kohus ei 05-1 lg 1). Kaitsja leiab, et eeltoodut ei saa pidada sisuliseks ole sisuliselt hinnanud kaitsja väiteid selle kohta, et jälitustoimingute aluseks olnud lubade andmisel on rikutud

load on antud olukorras, põhimõtet; kus puudub küllaldane alus arvata, et

toime on pandud -1 kuritegu, ning load on matkimiseks antud isikule, kes ei kuulu KrMS § 126 lõikes 5 nimetatud isikute ringi ehk ei ole nõuetekohaselt salajasele koostööle registreeritud, millest tulenevalt ei tohtinud

SS jälitustoiminguid teha.

Eeltoodule tuginedes jääb kaitsja oma 22.06.2018 esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ja palub tunnistada õigusvastasteks Tartu Maakohtu 09.02.2016 kohtumäärus KM698/2016; Tartu

Maakohtu 08.04.2016 kohtumäärus 067/2016 ja Tartu Maakohtu 26.10.2016 kohtumäärus KM1

KM2193/2016. Nimetatust tulenevalt leiab kaitsja, et ka antud määruste alusel tehtud jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubamatud.

S kaitsja taotlust hinnata, amuti on kaitsja hinnangul kohtuotsus põhjendamata osas, mis puudutas kas tegutses matkijana kuriteo matkimise piires. Nimelt on kohtuotsuses endas selgelt tuginetud SS asjaolule (lk 11), et koostöö J.T vahel lõppes 04.01.2016. Mingil hetkel olevat SS ja

- SS

ga ühendust õtnud Kaitsepolitseiamet, kelle mahitusel J.T-ga mõned kuud v SS hiljem

ühendust võttis. Seega, leidsid edasised sündmused aset Kaitsepolitseiameti kontrolli all, aga ka

Kaitsepolitseiameti initsiatiivil ning nii mõneski jälitustoimingu protokollis on tajutav SS provokatsioon, sh ärgitamine teo toimepanemistele, millest ja J.T vahel eelnevalt SS

juttu ei olnud. Kaitsja on seisukohal, et

SS matkijana (seejuures isikuna, kes ei olnud õigustatud jälitustoiminguid läbi viima) ületas tegutsedes matkimise piire.

5.6. Ausa ja õiglase kohtupidamise rikkumine

KrMS § 8 punkti 2 kohaselt peavad nii uurimisasutus, prokuratuur kui ka kohus tagama süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul on seda

kohustust rikutud. Riigiprokuratuur ei edastanud õigeaegselt kohtutoimikusse taotletud jälitustoimingute lubasid, kohus jättis kaitsja taotluse aga tähelepanuta ning seejärel keeldus uut taotlust läbi vaatamast.

Ausaks ei saa pidada ka proku menetluse ratuuri käitumist selles osas, et prokurör ei soostunud kestel esitama jälitustoimingute protokolle täies mahus, kuigi kaitsjal oli (ja seda õigustatult) alust arvata, et protokollidest oli välja jäetud süüdistatavat õigustavad tõendid. Kohus rah uldas kaitsja

sellekohase taotluse, kuid prokuratuur terviklikke jälitustoimingute protokolle kohtutoimikusse ei esitanud, kuigi kohtueelse menetluse dokumentide vormistamine on uurimisasutuse ülesanne. Selle asemel

edastas prokurör kaitsjale otse nimetatud jälitustoimingute audiofailid.

Kuna prokurör oli terve kohtumenetluse kestel positsioonil, et tema roll on esile tõsta vaid süüstavad tõendid ja ainult süüstavad tõendid protokollidesse ka kantud on, siis võib sellest järeldada, et nimetatud kriminaalasja on välja lõigatud vaid need fragmendid, mis J.T ebasoodsas valguses näitavad. Seda kinnitasid ka kaks kaitsjale üle antud audiofaili, mis

13(28) tegelikkuses sisaldasid J.T õigustavaid tõendeid ja mis kohtusaalis kaitsja taotlusel ka esitati. Näiteks oli jälitustoimingu protokollist välja jäetud algusest lühike osa, mille stenografeerimine ei oleks olnud aeganõudev. Nimelt ütles J.T ühe : „Eesti asja tuleb kohtumise alguses - SS le ajada ausalt ja õiglaselt”. Selle ühe lause itsepolitseiamet jälitustoimingu protokolli algusest oli Ka välja lõiganud. Prokurör väitis küll istungil, et „ilmajuttu” ei panda protokolli, kuid ilmne on see, et tegu ei

oli olnud „ilmajutuga”. Teisest audiofailist oli välja lõigatud osa, kus ilmnes üheselt, et SS kohtumisele toonud järjekordselt dokumendid, mille läbivaatamiseks ja koostamiseks ta J.T abi vajas ning mille osas J.T teda ka

nõustama asus. Kaitsja on seisukohal, et need kaks näidet ilmestavad, et kohtutoimikus kajastatu ei ole tegelikkuses objektiivne tõde. Palju on J.T kohta kogutud tõendeid, mis tema süü ümber lükkavad, jääb paraku teadmata.

5.7. Süüteomenetluses kahju hüvitamine

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lõike 1 kohaselt on isikul sõltumata süüasja lõpptulemusest õigus nõuda kahju hüvitamist, kui menetleja on süüliselt menetlusõigust rikkunud. Käesoleval juhul on alust arvata, et menetleja on nõuetekohaselt jätnud salajasele ada menetleja raskeks hooletuseks koostööle kaasamata kolmanda isiku, mida saab pid ehk süüliseks tegevuseks, ning võimaldanud isikul, kes ei olnud selleks õigustatud, teha J.T suhtes jälitustoiminguid. Samuti on kaitsja seisukohal, et jälitustoimingute aluseks olnud load on õigusvastased, mistõt tu on

nende alusel teostatud põhiõiguste riive lubamatu ja sellega on samuti süüliselt, vähemalt hooletusega rikutud menetlusõigust.

S

KHS § 11 lõike 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju, kui süüteomenetluses on kahjustatud isiku eraelu puutumatust või rikutud isiku sõnumi saladust. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud mõlemad kahju hüvitamise eeldused.

Nimelt mõisteti J.T õigeks talle etteheidetud korruptsioonikuritegudes, mille kohta tõendite kogumiseks jälitustoimingud läbi viidi. Sellega kahjustati – J.T eraelu nimelt nii tema suhtes teostatud varjatud jälgimine kui ka kuriteo matkimine ning asukohas pealtkuulamine ja salvestamine oma olemuselt sekkuvad põhiseaduse § 26 kaitsealasse kuuluvasse põhiõigusesse, tuues sellega kaasa eraelu kahjustumise. Kuivõrd on alust arvata, et jälitustoimingute aluseks olnud load on õigusvastased, siis on ka nende alusel teabe kogumise rikutud nii õigust sõnumisaladustele kui ka eraelu puutumatusele. Kuivõrd kaitsja sai nimetatud load prokuratuurist alles peale kohtu siirdumist nõupidamistuppa, ei saanud kaitsja kahju hüvitamise taotlust varem esitada, sest puudus alust arvata, et süüdistatava õigusi on rikutud või kahjustatud. Kuivõrd kõnealused load jõudsid kait sjani hilinenult riigipoolse viivituse tõttu, siis palub kaitsja kohtul lugeda see mõjuvaks põhjuseks SKHS § 21 lõike 1 tähenduses.

Kuivõrd menetlus kulmineerus isiku kahtlustavana kinnipidamisega 31.01.2017, millega piirati tema isikuvabadust, ning lõpptulemusena teostati läbiotsimised nii isiku elukohas kui ka tema tuttava elukohas Pärnu linnas, siis on isiku vabaduse, kodu ja eraelu puutumatuse riive veelgi ulatuslikum, seega palub kaitsja rahuldada taotlus süüdistatavale mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5 000 eurot.

5.8. Menetluskulud Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et J.T ainuke sissetulek oli pension. Kohtuotsuses ei ole aga seadusekohaselt hinnatud J.T võimet kanda kulude hüvitamist (lk 22 all).

Kaitsja palub menetluskulu

de hüvitamise osas võtta arvesse süüdistatava sissetulek ja varaline seisund.

Samuti vaidlustab kaitsja kohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata kaitsja 04.09.2018 esitatud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 3 872,40 eurot, kuna kohtu hinnangul oli taotlus esitatud hilinenult (lk 23). Nimelt on antud õigusabikulude tekkimise

14(28) põhjuseks asjaolu, et prokuratuur ei esitanud kohtutoimikusse õigeaegselt jälitustoimingute lubasid, mistõttu ei saanud kaitsja ab, et õigustamatu oli kohtu nendega ka varem tutvuda. Kaitsja lei

tegevus, jättes jälitustoimingute load sisuliselt hindamata ning kohtulik uurimine uuendamata olukorras, kui on alust arvata, et kriminaalasjas enamus kogutud tõenditest on saadud põhiõiguste rikkumise teel. Minimaalselt oleks tulnud kohtul esitada otsuses seisukoht kaitsja väidete kohta, millel põhineb kaitsja järeldus lubade ebaseaduslikkusest. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et õigusriigis ei saa kohus tugineda asjaoludele (taotlus on esitatud hilinenult), mille on põhjus tanud

tema enda tähelepanematus ja riigipoolne tegevus (prokuratuur esitas load kohtutoimikusse hilinenult peale kohtu – siirdumist nõupidamistuppa), mistõttu palub kaitsja lugeda 04.09.2018 esitatud ega arvestada. taotlus õigeaegseks ning menetluskulude hüvitamisel nend

5.9. Eelnevale tuginedes taotleb kaitsja:

Tühistada kriminaalasjas 1-17-9887 13.09.2018 Harju Maakohtu otsus osas, millega J.T mõisteti süüdi KarS § 209 lg 1 § 25 lg 2 järgi, määrati talle karistus ning kohustati -

tasuma sundraha

. Tühistatud osas palub kaitsja teha uue otsuse, millega mõista J.T õigeks KarS § 209 lg 1 § 25 lg 2 järgi.

-

Tühistada kriminaalasjas 1 millega kohus jättis -17-9887 13.09.2018 Harju Maakohtu otsus osas, J.T kanda lepingulise kaitsja tasu summades 3 561,14 eurot ja 3 872,40 eurot ning uue otsusega mõista Eesti Vabariigilt J.T kasuks täiendavalt välja maakohtu menetluses tekkinud kaitsjatasuga seotud kulud summas 7 433,54 eurot.

Tunnistada õigusvastasteks Tartu Maakohtu 09.02.2016 kohtumäärus KM698/2016; Tartu

Maakohtu 08.04.2016 kohtumäärus KM1067/2016 ja Tartu Maakohtu 26.10.2016 kohtumäärus

KM2193/2016 ning nende alusel

kogutud tõendid ebaseaduslikeks. H summas 5 000 eurot. üvitada J.T-le SKHS § 7 lõike 1 alusel mittevaraline kahju Mõista Eesti Vabariigilt J.T kasuks välja kõik apellatsioonimenetluse kulud.

KOHTUISTUNG

6. Kohtuistungil oma apellatsiooni juurde ning palus see rahuldada. jäi süüdistatava kaitsja

Süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. rör vaidles Proku apellatsioonile vastu ning palus rahuldada prokuratuuri apellatsioon

. Prokurör palus jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide , kuulanud kohtuistungil ära ga

kontrollinud jälitustoimikutes kajastatud jälitustoimingute seaduslikkust, tutvunud kaitsja ja prokuröri võtab kõigepealt seisukoha kaitsja apellatsioonis apellatsioonides toodud seisukohtadega,

toodud menetlusküsimuste kohta (I), analüüsib seejärel prokuratuuri apellatsioonis toodud väiteid seoses süüdistatava õigeksmõistmisega KarS § § 25 lg 2 järgi

296 lg 1 - (II), annab hinnangu kaitsja

apellatsioonis tõstatatud materiaalõiguslikele ning tõendatuse küsimustele seoses süüdistatava süü KarS § 209 lg 1 § 25 lg 2 järgi käsitleb viimaks karistuste, ditunnistamisega - (III) ja

menetluskuludega

, süüteomenetluses võimaliku kahju tekitamisega seonduvaid probleeme ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV).

I.

8. Oma apellatsiooni lõp kaitsja kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingute us vaidlustab

seaduslikkust ning leiab, et kriminaalasja lahendamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet. Kohtukolleegium peab vajalikuks esmalt vastata just sellele kaitsja argumendile, kuna menetletavas kriminaalasjas on tõendid saadud suurimas osas jälitustegevuse tulemusena ning

15(28)

kriminaalasja õigeks lahendamiseks tuleb eelkõige vastata küsimusele, kas jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad ning nende kogumisel on järgitud põhimõtet.

8.1. Kaitsja märgib apellatsioonis, et 02.04.2018, s.o kohtuliku uurimise ajal esitas kaitsja taotluse kriminaalasjas jälitustoimingutega kogutud tõendite aluseks olnud lubade lisamiseks kriminaalasja materjalide juurde. Riigiprokuratuur edastas kõnealused jälitustoimingute load kohtutoimikusse alles 13.06.2018, s.o ca 2 kuud pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kaitsja osundab, et

Riigiprokuratuur ei edastanud õigeaegselt kohtutoimikusse taotletud jälitustoimingute lubasid, kohus jättis kaitsja taotluse aga tähelepanuta ning seejärel keeldus uut taotlust läbi vaatamast.

Kaitsja leiab, et ausaks ei saa pidada prokuratuuri käitumist selles osas, et prokurör ei samuti soostunud menetluse kestel esitama jälitustoimingute protokolle täies mahus, kuigi kaitsjal oli alust arvata, et protokollidest oli välja jäetud süüdistatavat õigustavad tõendid.

Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt kriminaaltoimiku materjalidest kriminaalasja kohtusse saatmise järgselt esitas 05.12.2017 süüdistatava kaitsja Natalia Lausmaa kaitseakti, milles ei seadnud kahtluse alla jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavust ega palunud kontrollida jälitustoimingute läbiviimise ja vormistamise seaduslikkust.

02.04.2018 toimunud kohtuistungil esitas süüdistatava uus lepinguline kaitsja kohtule taotluse hinnata

SS käitumise õiguspärasust kuriteo matkimisel, sh milliste kuritegude matkimiseks täpselt kohus talle loa andis; kujundada kohtul seisukoht jälitustoimingute seaduspärasuse osas; lisada kriminaalasja gute protokollide aluseks olevad loa (Kd II lk 111- materjalide juurde jälitustoimin d

112). Prokuratuur toetas kaitsja taotlust jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli osas ning lubas jälitustoimikud esitada Jälitustegevuse lubade maakohtule kontrollimiseks hiljemalt 03.04.2018.

(määruste) e juurde eraldi seisukohta ei võetud. lisamise osas kriminaaltoimiku materjalid

04.04.2018 jälitustoimikutega tutvumise järgselt avaldas maakohus kohtuistungil, et kohus tutvus toimikutega, kontrollis neid ja leidis, et Tartu Maakohtu poolt on jälitusload antud seaduslikel alustel ning põhjalikult motiveeritud. Rikkumisi maakohus ei tuvastanud. Maakohus sedastas, et tegemist on peitkuriteoga, mille uurimisel on tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega oluliselt raskendatud. Maakohus asus seisukohale, et

SS on isik, kes vastab KrMS § 1261

lg 5 nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja ei korranud oma taotlust jälitustoimingute protokollide aluseks olnud lubade lisamisest kriminaalasja materjalide juurde. Samuti ei väljendanud kaitsja kohtuvaidlusteni selgesõnaliselt soovi ise tutvuda Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku poolt ning jälitustoimikutes sisalduvate lubadega nr KM698/2016; KM1067/2016 ja KM2193/2016.

Ringkonnakohus märgib samuti, et maakohus on neid lubasid vahetult uurinud nagu ka teisi jälitustoimikutes sisalduvaid materjale ning andnud oma seisukohast 04.04.2018 kohtuistungil pooltele teada, mis on fikseeritud kohtuistungi protokollis.

Puudub vaidlus, et kaitsja on nimetatud Tartu maakohtu eeluur ise ka imiskohtuniku määrustega

tutvunud, kuid peale kohtuvaidlusi, kui maakohus eemaldus nõupidamistuppa kohtuotsuse tegemiseks. 22.06.2018 maakohtule edastatud taotluses, et 13.06.2018 Nii märgib kaitsja oma

edastas Riigiprokuratuur kaitsjale kõnealused jälitustoimingute load (Kd III lk 157). Väärib märkimist, et kaitsja leiab ekslikult, et kõnealused load on prokuratuuri poolt edastatud kohtule kriminaaltoimikusse lisamiseks. Kriminaalasja materjalides neid ei leidu, mis ei muuda fakti, et nii maakohus, a tutvunud, maakohus on oma kui ka kaitsja on Tartu maakohtu kõnealuste määrusteg seisukohti motiveerinud, kaitsja vastuseks kaitsja argumentidele jälitustoimingute osas otsuses jätkab nimetatud lubade seaduslikkuse vaidlustamist apellatsioonimenetluses. Sellest tulenevalt leiab kohtukolleegium, et põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et kriminaalasjas on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet põhjusel, et jälitustoimikutes sisalduvate lubadega nr

KM698/2016; KM1067/2016 ja KM2193/2016 sai ta tutvuda alles pärast maakohtu eemaldumist nõupidamistuppa.

16(28)

8.2. Esitatud apellatsioonis leiab , et kaitsja jätkuvalt jälitustoimingute aluseks olnud lubade andmisel on rikutud põhimõtet; load on antud olukorras, kus puudub küllaldane alus arvata, et toime on pandud kuritegu, ning load on matkimiseks antud isikule, kes ei kuulu KrMS § 1261 lõikes 5 nimetatud isikute ringi ehk ei ole nõuetekohaselt salajasele koostööle registreeritud, millest tulenevalt ei tohtinud menetleja kaudu inguid teha. SS jälitustoim Vastuseks kaitsja taotlusele kontrollida jälitustoimikus dokumentatsiooni olemasolu SS kaasamisest salajasele koostööle ning vastuseks argumendile, et ei ole nõuetekohaselt vormistatud KrMS § SS 1261 lg 5 nimetatud isikuks, märgib kohtukolleegium järgmist. Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 nr 3 kehtestatud määrusega Jälitustoimiku pidamise ja säilitamise ko lg 3 kohaselt rra § 2 „lähtudes jälitustoimingu tegemise asjaoludest võib jälitustoimik sisaldada järgmisi dokumente ja andmeid: 1) jälitustoimingu luba ja taotlus jälitustoimingu tegemiseks; 2) andmed jälitustoimiku avamise ja sulgemise kohta;

3) jälitustoimingu kokkuvõte;

4) koopia jälitustoimingust teavitamise teatest;

5) jälitustoimingust teavitamata jätmise luba;

itustoiminguga kogutud andmete tutvustamise protokoll; 6) jäl

7) jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise luba;

- 8) nimekiri isikutest, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikutest, kelle perekonna või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud;

9) jälitustoimikuga tutvumise registreerimisleht;

-s 126 10) andmed jälitustoimingute peale kriminaalmenetluse seadustiku §

16 toodud korras esitatud kaebuste ja nende lahendamiste kohta;

11) muud jälitustoimingu tegemise käigus koostatud ja kogutud dokumendid ning teabetalletused.

Nähtuvalt eelviidatud korrast ei jälitustoimikus salajasele koostööle kaasatud isiku pea sisalduma andmeid ega sellise isiku kaasamise tingimusi.

JAS § 241

lg 7 kohaselt kehtestab isiku salajasele koostööle kaasamise dokumenteerimise korra julgeolekuasutuse juht käskkirjaga (käesoleval juhul Kaitsepolitseiameti peadirektor)

.

Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaitsja arvamus, et salajasele koostööle kaasatud isiku dokumentatsioon peab sisalduma jälitustoimikus ja selle jälitustoimikus puudumisel tuleb asuda seisukohale, et jälitustoimingu tegemisel kaasatud isik ei vasta KrMS § 1261 lg 5 sätestatud nõuetele. Kaitsja on seisukohal, et kaudu kuriteo matkimiseks peab ta olema vormistatud KaPo SS

salajase kaastöötajana, kuid peadirektori käskkirja alusel vormistatud ta pole taotlenud KaPo

salajasele koostööle kaasatud isiku isikliku toimiku ning selles sisalduvate dokumentide väljanõudmist ega uurimist. Kohtukolleegium leiab, et puudub selleks ka käeolevas menetluses mõistlik põhjendatud ning vajadus. Kohtukolleegiuim märgib sedagi, et KrMS § 1262 lg 4 kohaselt võib jälitustoimingut teha ka isiku suhtes, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta suhtleb kuriteo toimepanemises kahtlustatavaga, kui jälitustoimingu tegemine selle siku suhtes võib anda jälitustoimingu eesmärgi saavutamise vajalikke andmeid. Eeluurimiskohtunikud on oma määrustes asjakohaselt märkinud, et

SS on vabatahtlikult kinnitanud enda nõusolekut Kaitsepolitseiameti käesolevas kriminaalasjas läbiviidavates jälitustoimingutes osalemiseks ja nende toimingute käigus tuleb tal eelduslikult suhelda nii J.T-ga ning võimalik, et ka mõne teise altkäemaksukuriteoga seotud isikuga

(riigiametnikuga), milline suhtlus võib kriminaalasja lahenemiseks juurde anda vajalikku tõendusteavet. Sel põhjusel pidasid eeluurimisekohtunikud vajalikuks ning põhjendatuks KrMS §

1262

lg 4 alusel anda taotletud loa ka SS suhtes KrMS § 1267 sätestatud teabe salajaseks

pealtkuulamiseks ja –vaatamiseks. Eeluurimiskohtunik asus põhjendatud seisukohale, et ühtlasi tagaks sellise toimingu SS l, suhtes läbiviimine ka tema julgeolekut altkäemaksu andmise matkimise et vajadusel oleks võimalik talle tult (sündmuskohalt) osutada operatiivselt abi ning ohu turvalisemasse kohta toimetada.

17(28) JAS § 241 lg 1 kohaselt on julgeolekuasutusel õigus kaasata teovõimeline füüsiline isik tema nõusolekul salajasele koostööle. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et on teovõimeline

SS füüsiline isik, kes andis Kaitsepolitseiametile nõusoleku enda poolt kuriteo matkimiseks KarS § 298 järgi ehk altkäemaksu andmise matkimiseks. Sellise nõusoleku andmist kinnitas maakohtus tunnistajana ülekuulatud Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendamatu on seega SS veelkord ise. kaitsja seisukoht, et load matkimiseks on altkäemaksu andmise antud isikule, kes ei kuulu KrMS § 1261 lõikes 5 nimetatud isikute ringi ehk ei ole nõuetekohaselt salajasele koostööle registreeritud, millest tulenevalt ei tohtinud SS jälitustoiminguid teha.

8.3. Vastuseks kaitsja argumentidele, et jälitustoimingute aluseks olnud lubade andmisel on rikutud e on põhimõtet; load on antud olukorras, kus puudub küllaldane alus arvata, et toim pandud kuritegu

, märgib kohtukolleegium järgmist.

8.3.1. Kuigi nr kõik vaidlustatud jälitustoimingute aluseks olnud kohtumäärused (load)

KM698/2016; KM1067/2016 ja KM2193/2016 olid kaitsjale 13.06.2018 edastatud ning ta sai nendes sisalduvate põhjendustega tutvuda, ei nähtu kaitsja poolt esitatud apellatsioonist ühtegi sisulist argumenti, ndus milliste määrustes toodud eeluurimiskohtuniku põhje tega kaitsja ei nõustu ning miks nende argumentide alusel . nimetatud määrused tuleb tunnistada õigusvastasteks

Tutvunud jälitustoimikutega ning nendes sisalduvate kohtumäärustega nr

KM698/2016; KM1067/2016 ja KM2193/2016 leiab kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga, et Tartu Maakohtu poolt on jälitusload antud seaduslikel alustel ning nendes toodud põhjendused on ammendavad.

Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjendustes peab muu hulgas kajastuma selge ja arusaadav argumentatsioon jälitustoimingu vajalikkuse ehk KrMS § 1261

lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise eelduste kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 28). Kohus peab jälitustoiminguks luba andes esitama selge argumentatsiooni, missugused konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 20 -1-1-68-14, p 22.3 ja 6. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-3-15,

14. a määrus asjas nr 3

p 11.) Seejuures võib kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta muu hulgas tugineda prokuratuuri taotluse asjasse puutuvatel argumentidel, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 32) (p 70). Ühtlasi peab kohus jälitustoimingu loas selgelt põhjendama, missugustest asjaoludest ja tõenditest nähtub põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Kuid jälitustoimingu eelduste kontrollimisel on kohtu põhistamiskohustus piiratum kui kohtuotsuse tegemisel isiku süüküsimust lahendades, mis on peamiselt tingitud nii jälitustoiminguks loa andmise menetluse kiireloomulisusest kui ka selleks ajaks olemasoleva tõendusteabe mahust ning fragmentaarsusest. Kohus ei pea jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendikogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud, vaid on piisav, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada. Ka ei eelda

-põhimõte, et menetleja oleks enne jälitustoimingute tegemist üritanud reaalselt muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest kokkuvõtlikult nähtuma, missuguse tõendusteabe alusel loa väljastamine otsustati (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1- 14-14, p 773) (p 71). Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik on j seks olnud älitustoimingute alu kohtumäärus eeltoodud põhimõtetega te nr KM698/2016; KM1067/2016 ja KM2193/2016 tegemisel täiel määral arvestanud.

Kõikides nimetatud lubades põhjenda sjaoludest ja tõenditest b eeluurimiskohtunik, missugustest a

nähtub põhjendatud kuriteokahtlu . Nimelt juba esimeses jälitustoiminguid se olemasolu

18(28)

sanktsioneerivas kohtumääruses on selgelt välja toodud, et J.T-le

KM698/2016 nr kui KrMS § 1262 lg 3 p 4 täheldatud isikule, kelle käitumises on hakanud ilmnema aususe kohustuse rikkumise tunnustele vastav käitumine, osundab tunnistaja SS sellekohastest ütlustest nähtuv. SS ütlustega on kooskõlas SS ja J.T vaheline elektroonkirjavahetus ning nende vahel sõlmitud agendilepingud, millised J.T on allkirjastanud OÜ juhatuse liikmena. R

Vastavasisulised põhjendused J.T käitumises aususe kohustuse rikkumise tunnustest sisalduvad ka kohtumäärustes nr Eriti põhjalikult on J.T KM1067/2016 ja KM2193/2016.

poolt aususe rikkumise kuriteo toimepanemise kahtlustuse asjaolud kirjeldatud määruses nr , millest nähtub, et määruses kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt (milliseid KM2193/2016

kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata) ei ole kahtlust selles, et J.T on ülimalt suure tõenäosusega otsingutel, kellele Keskkonnaministeeriumi ametnikest kaeveloa saamise protsesside kiirendamiseks rahasummasid anda. Lisaks on eeluurimiskohtuniku varasemates määrustes

põhjendustes asjakohaselt märgitud, et põhjendatud kuriteokahtlus on prokuröri taotluses üksikasjalikult kirjeldatud ning kohtumääruse vastavas osas põhjalikult kajastatud.

Eeluurimiskohtunikud on veatult tuvastanud, et lubade andmise ajaks ei ole konkreetse juhtumi asjaolude põhjal usutav, et altkäemaksu kahtlusega menetlemisel olevas kriminaalasjas isikud ise avaldaksid kõrvalistele isikutele sellega seonduvat, seega hindasid eeluurimiskohtunikud õigesti prokuratuuri taotluse rahuldamise vältimatult põhjendatuks, sest taotluse rahuldamata jätmisel võib osutuda äärmiselt raksendatuks või isegi võimatuks kriminaalasja lahendamiseks vajaliku tõendusteabe saamine.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et kaitsja järeldused selle kohta, et jälituslubade andmisel on rikutud

põhimõtet on põhjendamatud.

8.3.2. Kohtukolleegium on eelpool kirjeldanud, et jälitusload on antud olukorras, kus eeluurimiskohtunikud on tuvastanud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu, seega alusetu on ka kaitsja argument, et load on antud olukorras, kus puudub küllaldane alus arvata, et toime on pandud kuritegu. Kohtukolleegium märgib ühtlasi, et KrMS § 1262 lg 1 p 1 kohaselt KaPo võib muuhulgas teha jälitustoiminguid tulenevalt vajadusest koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil, s.t. jälitustoimingute tegemise eeldusena ei pea olema kuritegu juba toime pandud.

8.4. Esitatud apellatsioonis palub kaitsja ringkonnakohtul hinnata, kas SS võis lubamatult provotseerida J.T käituma viisil, milliseks viimasel puudus eelnev teootsus.

Riigikohtu praktikas on kuriteo matkimise lubatud piiride käsitlemisel leitud, et mitmed süüteod eeldavad matkija tegevust kontakti loova ja aktiivsema poolena ega nõua piirdumist n ö passiivse -

menetlemisega. Lubamatu on siiski teootsuse esilekutsumine isikul, kel see varem vähemalgi määral puudus ning kelle suhtes riigil puudus eelnev teave tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. Arvesse tuleb samuti võtta kahtlustatava teovalmidust ja tema enda initsiatiivil ettevõetud käitumisakte ehk teisisõnu, tema individuaalse osalemise ulatust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-110-04, p 11.3; 1-16-1036/96, p 14-1 ).

Nähtuvalt tunnistaja maakohtus antud ütlustest SS kohtusid nad 4. jaanuaril J.T-ga

kinnistu müügi edenemise teemal Tallinnas Sikupilli keskuse Y, kus J.T selgitas, et dokumendid ei ole korras ja sellepärast müük ei edene. Lubas uurida, kas on võimalik veneaegne kaeveluba ilma uuringuteta uuendada teatud summa eest. Täiendava kuluna jooksis läbi summa

50 000 eurot. Nimetatud summas tuli teha erakonnale toetus, et see garanteerib dokumentide korrasoleku. Selle peale loobus

SS koostööst, kuna see oli vastuvõetamatu. Mingi aeg hiljem võeti temaga KAPO- giga kursis. Siis tekkis teema taa st ühendust, kes oli tema üllatuseks kõi s

päevakorda. Mõned kuud peale 4. jaanuari võttis J.T-ga ühendust ning andis teada, et soovib siiski koostööd teha ja minna asjaga edasi nii nagu J.T pakkus (Kd II lk 98).

19(28)

Süüdistuse kohaselt toimus see esi koostöö lõpetamis märtsil mene kontakt alates poolt SS est 16. 2016. aastal, kui ja J.T SS leppisid kokku kohtumise 23. märtsiks 2016. Suhtlus toimus SS initsiatiivil, millega ta andis ühtlasi mõista, et soovib jätkata koostööd J.T-ga viimase tingimustel, ehk sisuliselt nõustus altkäemaksu andmisega.

Nähtuvalt jälitustoimingu protokollist helistas esimest korda J.T-le 23.02.2016 SS

sooviga ahepeal teemaga midagi kokku saada. Ühtlasi küsis SS J.T käest, kas ta on v mõelnud. J.T , et ta on natuke tagasi tõmmanud, kuna ärimaailmas on suhteliselt vastas

vaikne aeg. 16.03.2016 J.T vestluse alguses aga - toimunud telefonikõnes teatas SS le koheselt ise, et „me peame tegema mingisuguse väga põhjaliku nihukese otsuse, sellepärast et kui ma annan asjale natukene sellise tugevama impulsi, siis on vaja selleks tugevama impulsi“. Vestlusest nähtub, et avaldas üksnes soovi koostööd siiski jätkata ning selleks kohtuda 23.03. SS

Vahetult enne kohtumist helistas J.T 22.03.2016 IRL Tallinna Lasnamäe piirkonna juhatuse liikmele - RT le ning uuris, kas ta võiks erakonda umbes mõnekümne tuhande euroga toetada, mis riimub SS ütlustega selles osas, et J.T lubas tagada dokumentide korrasoleku ühele erakonnale annetuse eest summas 50 €

000 (Kd I lk 46-57).

Kohtukolleegium on seisukohal, et ülaltoodud tõendid kinnitavad, et poolt ei esinenud SS

J.T teo toimepanemistele, millest neil eelnevalt juttu ei olnud. Uuritud ärgitamist

tõenditest nähtub üheselt, et initsiatiiv toetada ühte erakonda 50 000 euroga kaevandamisloa saamise nimel tulenes just J.T-lt, SS üksnes nõustus sellise J.T ettepanekuga ning edasi asus J.T tegutsema poolt saadud volituse alusel, SS seega käesolevas kriminaalasjas matkimise lub

atud piire ei ületatud.

8.5. Apellatsiooni a kaitsja usa ja õiglase kohtupidamise põhimõtte rikkumist käsitlevas osas märgib veel, et prokurör ei soostunud menetluse kestel esitama jälitustoimingute protokolle täies mahus, kuigi kaitsjal oli alust arvata, et protokollidest oli välja jäetud süüdistatavat õigustavad tõendid. Prokuratuur edastas kaitsjale otse

üksnes nimetatud jälitustoimingute audiofailid. Kohtukolleegium märgib esmalt, et KrMS § 12610 lg 1 p 6 kohaselt jälitustoiminguga kogutud teabe alusel koostab jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik jälitustoimingu protokolli, kuhu kantakse jälitustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajali See tähendab, et protokolli kantakse üksnes k.

kriminaalasja lahendamise seisukohalt tähtis teabe tõendamiseseme asjaolude kohta. Kaitsja viidatud nö „täies mahus“ jälitustoimingute protokolle, milles oleks fikseeritud kogu pealtkuulatud vestluste sisu, tel ja menetlusnormid kriminaaltoimikusse lisamist ei nõua. Küll aga peab olema pool kohtul põhjendatud kriminaalasja õigeks lahendamiseks kahtluse tekkimisel, et protokoll ei sisalda kogu vajalikku teavet, tagatud võimalus võrrelda protokoll jälitustoimingu audiofailidega. Selline võimalus oli kaitsjale tagatud.

Tutvunud talle edastatud audiofailidega, tõi kaitsja apellatsioonimenetluses välja, et

jälitusprotokollidest väljajäetud tähtsa teabena tuleb käsitleda süüdistatava f „Eesti asja raasi, et

tuleb ajad . Kaitsja on seisukohal, et samuti a ausalt ja õiglaselt” jäeti põhjendamatult

jälitusprotokollist osa, mis kajastas poolt kohtumisele kinnistu müügiga seotud dokumentide SS toomist ja nendega tutvumist J.T poolt. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt apellatsioonis toodud näited ei ole selliseks teabeks, mis on vajalik jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja õigeks lahendamiseks. „Eesti Lause

asja tuleb ajada ausalt ja õiglaselt” on oma loomult demagoogiline ja deklaratiivne ning mingil juhul ei saa mõjutada järgneva vestluse sisu.

Kriminaalasjas puudub samuti vaidlus, et kinnistu müügi eesmärgil pidi süüdistatav tutvuma dokumentatsiooniga kinnistu kohta. Eeltoodu alusel leiab kohtukolleegium, et kõik jälitustoimingutega saadud tõendid on seaduslikud ja lubatavad, nende kogumisel on järgitud põhimõtet. Kaitsja seisukoht sellest, et kriminaalasja menetlemisel on rikutud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, on põhjendamatu.

20(28)

II.

9. Maakohus mõistis J.T altkäemaksu vahendamise katses õigeks põhjusel, et

SS ei ole teinud J.T-le

ülesandeks maksta kellelegi altkäemaksu. Maakohus leidis, et J.T tegutses üksnes enda ini ei saa teda käsitleda altkäemaksu vahendajana. tsiatiivil, seega

Prokuratuur leiab oma apellatsioonis, et altkäemaksu vahendamise katses isiku süüditunnistamiseks peab vähemalt katse staadiumisse jõudma altkäemaksu andmisega nõustumine, seega saab J.T gutseva tegevus sellesse süüdi mõista, sest õiguskaitse kontrolli all matkijana te SS staadiumisse süüdistuse kohaselt jõudis. Oluline pole sellisel juhul ka see, kas on tuvastatud kellegi soov altkäemaksu saada.

9.1. Maakohus jõudis seisukohale, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et SS oleks teinud J.T-le ülesandeks maksta kellelegi altkäemaksu. Maakohtu tõendite analüüs altkäemaksu vahendamise katse episoodi osas sisuliselt sellega piirdubki. Kohtukolleegium nõustub prokuratuuri apellatsioonis toodud etteheitega, et maakohus jättis tõendite analüüsi tegemata osas, milles

J.T tegevus jõudis staadiumisse, kus SS on andnud temale nõusoleku tegutseda omal äranägemisel kaevandamisloa saamiseks kinnistu müügi eesmärgil. Esmalt väärib tähelepanu see, et juba eeluurimiskohtuniku poolt sanktsioneeritud jälitustoimingu - altkäemaksu andmise nõutav nõus altkäemaksu matkimise loomult on SS olek teesklema soovi

andmiseks kaevandamisloa saamiseks ning vastav SS nõusolek oli eraldi välja toodud kõigis eeluurimiskohtunike

määrustes. Kogu järgnev SS lade käitumine pidi seisnema ja seisneski selles, et anda J.T-le üheselt mõista, et ta soovib J.T poolt pakutud tingimustel kinnistu realiseerimist. Tunnistaja et varasemalt ehk 4. jaanuaril 2016. toimunud SS kohtuistungil antud ütlustest nähtub, kohtumisest J.T-ga oli

- teada, et J.T on kinnistule olemas SS le VVV

potentsiaalseid ostjaid, kuid ilma kaevandamisloata ei taheta kinnistut osta. Seejärel avaldas J.T

, et ta saab SS kaevandamisloa osas aidata, kui SS nõustub pärast kaevandamisloa saamist ja

annetuse tegemisega erakonnale, millele VVV kinnistu müüki 50 000 euro suuruse viimane vastas esialgu eitavalt. Seda, et ühte erakonda tuleks toetada

000 € ulatuses ja see garanteerib

- do SS le kumentide korrasoleku rääkis J.T talle mitte sama hääletooniga mis kogu infot, vaid peaaegu sosinal (Kd II lk 97).

Ülaltoodust nähtub, et mõistis ühemõtteliselt, et J.T pakub tal SS le probleemi

lahendusena dokumentide korrasoleku eest andmist ning J.T ühele erakonnale altkäemaksu oli valmis vahendama. sellist altkäemaksu

Nähtuvalt kohtuistungil antud ütlustest peale mõne kuist pausi, pärast seda, kui temaga võeti SS , ühendust KaPo st, võttis ta J.T-ga uuesti ühendust ning andis talle teada, et - KaPo palvel ta soovib siiski seda koostööd edasi teha, et tema soov on ikkagi need dokumendid korda teha ja jõuda sinna kuhu ta jõuda tahtis – Süüdistuse kohaselt selle kaevandusloani (Kd II lk 98). on selle

k a, kui helistas J.T-le sooviga oostöö uuendamise kuupäevaks 16. märts 2016. SS koostööd jätkata viimase tingimu e 23. märtsiks 2016. stel ning lepiti kokku kohtumin

Tunnistaja . Seda, et SS SS ütlused riimuvad täielikult jälitustoimingu protokollis fikseerituga volitas J.T otsima võimalusi altkäemaksu vahendamiseks ning viimane sai sellest täpselt selliselt ka J.T -ga) kell aru, tõendab üheselt 22.03.2016 (ehk päev enne kohtumist SS

13.27 tehtud kõne IRL Tallinna Lasnamäe piirkonna juhatuse liikmele RT- , milles J.T le uuris, kas ta võiks erakonda umbes mõnekümne tuhande euroga toetada Kõnes palub ta annetuse .

tegemiseks kohtumist P-ga. J.T teatab, et tahaks ministriga natuke konsulteerida ühes küsimuses enne annetustest hakata rääkima. küsib , kui nendest RT vastu, kas J.T hakkab fosforiiti kaevandama. J.T vastab, et mitte päris. J.T teatab, et järgmine samm olekski kohtuda P-ga, et siis saaks need kaardid lauale. lubab 09.04 kuni RT

21(28) 13.04ni kohtumise organiseerimisega aidata, kui J.T on Eestis ning kui ministrile sobib. J.T lubab -le, et temal on ministrile selline konkreetne jutt ja ta arvab, et nad saavad RT

ka tema ( ) huvisid arvestada. Sellele vastab , et tema huvide arvestamine on loomulikult RT RT primaarne, see on enesest mõistetav; see on ikka niimoodi, et kott kartuleid, teine porgandeid alati (Kd I lk 52).

Kohtukolleegium märgib, et ka eeltoodud vestluse kontekstist tuleneb üheselt, et mõlemad osapooled mõistavad üheselt, et annetusega peab kaasnema teatud vastuteene. on oma iroonilise RT oletusega ministriga peab tule juttu just kaevandamisloast. tõele väga lähedale jõudnud – ma Kohe - RT le võetud kõne järgselt võtab J.T kell 13.34 telefoni teel ühendust - ning SS ga

valetab talle, et ta on just isiklikult rääkinud ministriga. J.T teatab

- , et homseks SS le

kohtumiseks võ kõik oma soovid (seoses kinnistu müügiga) võimalikult realistlikult läbi iks SS

mõelda. Ta tuleb järgmine kord Eestisse 08.04 ja kui ministrile sobib, siis J.T kohtub temaga vahemikus 11. kuni 13. aprill. J.T seletab, et neil 11. aprilliks peab olema see asi väga ühemõtteliselt selge, sest ta ei taha seal (ministrile) tühja juttu rääkida. SS vastab J.T-le , et ta on täiesti nõus sellega (Kd I lk 53). 23.04.2016 leidis aset ja J.T kohtumine Tallinnas Si Y SS kupilli keskuse söögikohas , mille sisu on samuti fikseeritud jälitustoimingu protokollis. Vestluse sisust nähtub, et J.T arutleb kuidas lubatud annetuse raha liigutada. J.T rõhutab, et kui nende vestluse sisu kuidagi lekib, siis tuleb rida ebameeldivusi. J.T pakub

- , et raha makstakse juba enne SS le

kaevandamisloa saamist temale pangaülekandega ja tema maksab siis selle neid (erakonda)

huvitava osa. Samuti käib J.T välja, et kui tema kohtumiselt ministriga selgub mingisugune huvi, siis võib kinnistu maha müüa hoopis riigile. SS andis J.T-le mitmel korral mõista, et ta on J.T poolt väljakäidud lahendustega põhimõtteliselt nõus.

Vestlusest nähtub samuti, et loa vormistamisega peavad tegelema ministri ülesandel

Keskkonnaministeeriumi ametnikud (Kd I lk 58-90).

Kohtukolleegium on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on üheselt ümber lükatud maakohtu seisukoht, et - sel SS l puudus igasugune initsiatiiv altkäemaksu andmiseks J.T vahendu kaevandamisloa saamiseks keskkonnaministrile. Nähtuvalt nii SS enda ütlustest, kui ka jälitusprotokollides fikseeritud vestlustest, mitmel korral J.T-le ühemõtteliselt on SS väljendanud, et tema jaoks on esmatähtis kaevandamisloa saamine ning selleks on ta valmis andma altkäemaksu. Käesoleval juhul ei ole üldse oluline, et esialgne initsiatiiv altkäemaksu vahendamiseks tuli J.T-lt. Oluline on, et SS nõustus sellise käitumisega ning peale - SS lt nõusoleku saamist edaspidi J.T tema ülesandel. tegutses

Kohtukolleegium märgib, et Riigikohus on lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09 12.1) asunud (p

seisukohale, et KarS - § s 296 sätestatud altkäemaksu vahendus kujutab endast koosseisutüübilt formaalset ja vajaliku osavõtuga kuriteokoosseisu, mille objektiivsed tunnused seisnevad altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra loomises. Soodusolukorra loomine võib väljenduda altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamises. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole seda võimalik käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana. Kuivõrd tegemist on vajaliku osavõtuga süüteoga, eeldavad selle subjektiks oleva isiku põhiteo objektiivsed tunnused realiseerumiseks ka mingi teise isiku lisategu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-08, p-d 10 ja 13). Ülaltoodust lähtuvalt äesolevas kaasuses mingil juhul asuda seisukohale, et J.T ei saa k

tegevus toimus SS kaudu matkitud altkäemaksu andmise soovist täiesti eraldiseisvana. J.T ei asunudki tegutsema ehk otsima kontakti Keskkonnaministriga enne, kui on talle SS selleks nõusoleku ehk volituse andnud.

Kohtukolleegium sedastab, et üldjuhul on karistusõigusliku vastutuse eelduseks süüteo jõudmine katsestaadiumisse, kusjuures isiku tegu kvalifitseeritakse selle süüteokoosseisu järgi, mille

22(28) realiseerimisele oli tema tahtlus suunatud. Süüteokatse on KarS § 25 lg 1 kohaselt tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, ja tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetu lt alustab süüteo toimepanemist.

Käesoleval juhul as altkäemaksu eseme tus J.T konkreetseid samme poolt SS üleandmiseks viimasele soodsa otsuse (kaevandamisloa saamise) tegemise eest keskkonnaministrile ehk alustas altkäem Temast olenemata põh aksu vahendamise katsega -le. MP jusel, et minister

otsustas, et J.T peab esmalt kohtuma tema nõunik AS-ga, vahendustegevust annetuse pakkumiseks -le J.T

MP lõpule viia ei saanud.

Eeltoodud tõendite analüüsimata jätmisega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mistõttu jõudis valele materiaalõiguslikule järeldusele. Maakohtu märgitud rikkumine on

apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et J.T süü altkäemaksu vahendamise katses vastavalt süüdistuses toodud asjaoludele on täielikult tõendamist leidnud.

III.

10. J.T - kuriteo toimepanemises mõisteti süüdi § KarS § 209 lg 1 § 25 lg 2 järgi kokkuvõtvalt selle eest, et . märtsil 2016. aastal sai J.T-le teatavaks, et

keskkonnaminister - MP ga ta kohtuda ei saa, vaid kohtub ministri nõunikuga, mistõttu annetuse pakkumist - MP le ta lõpule viia ei saanud.

Vaatamata sellele hoidis J.T teadmatuses tegelikest pärast 24. märtsi 2016. aastal SS asjaoludest. Ebaõige ettekujutuse kinnistamiseks küsis J.T 12. aprillil 2016. aastal -lt 600 eurot ja SS

väitis, et 600 eurost tuleb osa ära anda, sest asjad ei liigu niisama. Muuhulgas avaldas J.T, et kui varem rääkis ta 50 000 kuni 70 000 eurost, mis tuleb maksta, siis summa on langenud alla 50 000, aga kõik sõltub sellest, kuidas asjad lähevad. Summa vähenemise põhjenduseks tõi J.T kes oli omamoodi mõtlemisega, vahelt selle, et nad said seltsimehe, välja.

31. mail 2016. aastal jätkas J.T eksitamist, lubades organiseerida ametnike kiire SS

tegutsemise ja „tagasilöökide“ välistamise, kuivõrd ministeeriumis on J.T sõnul positiivne hoiak objekti suhtes. Ka selle kohtumise SS käigus Tallinnas Sikupilli keskuses asuvas kohvikus Y

-lt raha küsis J.T SS

– 700 eurot pluss käibemaks (kokku 840 eurot), seega jätkas ebaõige ettekujutuse loomist, teades, et seda raha ta ministeeriumisse ei vii ja selle eest SS lubatud kaeveluba ei saa. Ka 21. novembril 2016. aastal toimunud suhtluses kinnitas J.T veel, et kaeveloa saamine on läbirääkimiste küsimus, st jätkas selleks ajaks juba 11 kuud kestnud ebaõige ettekujutuse loomist. Samal ajal teadis J.T, et ministriga ta annetuse ja kaeveloa küsimustes kohtuda ei saa. Seega tegutses J.T süsteemselt ja pikaajaliselt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisel, tehes seda teadvalt. Nimelt ei olnud J.T algusest peale plaanis erakonnale 50

000 euro suurust annetust kaeveloa saamiseks teha. Samas just sellise mulje ta -

SS le jättis. Kuivõrd tegemist ei olnud SS enda varaga (raha oli talle eelnevalt antud Kaitsepolitseiameti poolt), siis varalist kahju -l J.T-st SS mitteolenevatel asjaoludel ei tekkinud. Seega jäi tagajärg saabumata ja J.T tegu katsestaadiumisse.

10.1. Kaitsja apellatsiooni põhiargument seisneb selles, et J.T tegutses huvides SS kokkulepitud tasu eest.

Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasjas pole vaidlust selles, et ning J.T vahel SS

eksisteerisid lepingulised suhted, mis seisnesid selles, et alates 2015. a juuli lõpust asus

J.T seoses

- on nõustama SS VVV kinnistu müügiga. E kirjavahetusest nähtub, et SS

23(28) edastanud J.T-le

info selle kohta, milliste firmadega ta on eelnevalt rääkinud seoses VVV kinnistu müügiga ning samuti on SS edastanud volikirja J.T-le , milles volitab J.T pidama müügi läbirääkimisi seoses VVV kinnistuga ja kinnitab, et kuni 06.09.2015. a ei tegele keegi teine nimetatud kinnistu müügiga. Novembris 2015 edastab uue SS J.T-le lepingu, mille allkirjastamist J.T ka 17.11.2015. a toimunud e-kirjavahetuses kinnitab.

Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisu nõustamise, kohaga, et osutatud teenuste - asjakohaste dokumentidega tutvumise, võimalike klientide otsimise, nendega läbirääkimiste pidamise eest, jms

võib küsida käsundisaaja käsundiandjalt tasu. Uuritud tõenditest nähtub, et J.T on

SS huvides

nt Keskkonnaministeeriumis juures teatud samme ka ette võtnud – käis ministri nõunik AS

ning Keskkonnaametis spetsialist RR juures kaevandamisloa taotlemise ja saamisega seotud küsimusi uurimas. ja J.T vahel 16.11.2015 sõlmitud Varasemalt viidatud SS

käsundusleping nähtub, et käsundiandja ( u p-st 1.2, SS) kohustub maksma Agendile (J.T-le ) lepingu täitmise eest tasu 5% lepingu p. 1.1 mainitud Objekti müügi hinnast, millele lisandub käibemaks 20% ja see sisaldab Agendi poolt tehtavaid kinnistu müügi läbirääkimisega seotud kulutusi (Kd I lk 33). Kohtukolleegium leiab, et õigeks vastuse andmiseks küsimusele, kas lt raha küsides

- SS , tegi seda

J.T osutatud teenuste eest hoopis J.T temale teadvalt tegelikest või lõi

asjaoludest ebaõige varalise kasu saamise eesmärgil, tuleb hinnata tõendeid kahe ettekujutust

süüdistuses toodud J.T poolt küsitud rahasummade maksmise asjaolude osas altkäemaksu vahendamise katse kontekstis.

Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus, kuigi ekslikult leidis, et altkäemaksu vahendamise katse ei ole J.T poolt aset leidnud, tegi eeltoo

õige lõppjärelduse dud küsimusele vastamisel.

Seejuures peab kohtukolleegium kaitsjaga nõustuvalt vajalikuks märkida, et kelmuse katse siiski

koosseisu sisustamisel on põhjendamatud maakohtu argumendid osas, millistes asutakse seisukohale, et teadvalt tegelikest asjaoludes e loomine seisnes J.T t ebaõige ettekujutus

poolt muuhulgas ka selles, et ta ei teadnud midagi kaevandamisloa taotlemise protseduurist ega selle saamise käigust, kuid ometi jättis muljet, et ta on nendes küsimustes pädev spetsialist.

- SS le

Tsiviilõigussuhetes, mis litsentseeritud tegevus) on pädeva ei ole eraldi reguleeritud (nt käsundisaaja valik tellija enda riisikoks. Asjakohatu on seega maakohtu võrdlus, et ei ole mõeldav, et muusik, kes ei tunne noote, võtab tasu suurteose kirjutamise eest, minnes ise alles noote õppima ja esitab noodiõppe tasu taotlused suurteose tellijale.

10.2.

12. aprillil 2016. a toimunud raha üleandmise osas kirjeldas maakohus üksikasjalikult sellele eelnenud sündmuste käiku, millist kohtukolleegium ei ja vestluste pea vajalikuks korrata, kuid millisest nähtub üheselt, et konkreetsele küsimusele SS , et mida selle raha eest saab J.T konkreetset vastust ei anna, ei karistataks vaid hämab ja lubab mängureeglid paika panna, et SS oluliselt suurema summaga. Lepitakse samas kokku, et ettemakstud summa läheb maha kokkulepitud tasust kinnistu müügi korral.

14.12.2016 vormistatud j 12.04.2016 ja J.T älitustoimingu protokollist nähtuvalt SS

vahel toiminud kohtumisel seletab J.T - SS le, et kuna tegemisi on üpris kõvasti olnud pikema perioodi vältel, siit veel ära anda, sest ega asjad ei liigu mitte kuidagi niisama. tuleb natuke Soovis saada 600 pluss käibemaks, aga -l oli kaasas ainult 600 (Kd I lk 132). SS

Nähtuvalt tunnistajana ülekuulatud ütlustest süüdistatavale raha üleandmise SS kahel korral

asjaolude osas, selgitas J.T talle, et see on tasu tehtud töö eest, mis seisneb läbirääkimistel käimistes ning rääkis reisimisega seotud kulutustes. Samuti J.T, et need

summad pidid minema jagamisse ministeeriumi ametnikega, sest nende summade üleandmised toimusid siis, kui tuli just ministeeriumist kokku saamast. See, et ta peab ka neid J.T summad jagama tuli tema jutust korduvalt välja (Kd II lk 99).

24(28)

Nende kahe tõendiga on leidnud kinnitust süüdistuse versioon sellest, et lõi J.T

- SS le teadvalt ettekujutuse , kui seletas, et tegelikest asjaoludest ebaõige varalise kasu saamise eesmärgil

osa poolt 12.04.2016 ummas 600 eurot tuleb viia ministeeriumi teadmata SS üleantud rahast s ametnikule vastutasuks - SS le soodsate otsuste eest kaevandamisloa taotlemisel. Tegelikult jättis J.T raha endale, mis on kaitseversiooni kohaselt legaalne tasu juba tehtud töö eest.

10.3. Tunnistaja SS kohtuistungil antud ütlustega kahel korral J.T-le summade üleandmise asjaolude osas riimub ka jälitusprotokollis fikseeritu, millest nähtub, et

31.05.2016 toimus Tallinnas Sikupilli Kaubanduskeskuse söögikohas Y kohtumine ja J.T vahel. SS

Selle käigus , et peavad hästi täpselt tegevuskava paika selgitas J.T muu hulgas - SS le panema, sest tähtajad pressivad peale, kriitiline aeg, et kõik saaks ilusti kokku on 4. august, siis on ministeeriumis maa selgitab, et varade komisjoni istung, kus see asi kinnitatakse ära. J.T saab seal seda asja toetada, et praegu on täiesti positiivne hoiak selle objekti suhtes tervikuna. Neil on kogu info käes, on neile palju edastanud ja palju arutanud teemasid, et tagasilööki sealt tulla ei tohiks. Kaevevaru suurendamise osas saab ka ministeeriumis aidata. J.T SS küsib käest,

et natuke pappi tahaks ka varsti saada kuna niisama midagi ei liigu. Ei saa öelda kellele peab isiklikult selle andma, s üle est iga ekspertnõuanne maksab. Kuskil üks 700 eurot oleks vaja pluss käibemaks j ega muidu ei liigu mitte midagi. Õigetele nuppudele a dokumendi saab ka selle kohta tuleb ka vajutada. Praegu asjad liiguvad, aga kui jõuab selle tasemeni, et kellelegi kanna peale vaja astuda või mingeid protseduure teha seal kiiremini siis seda tehakse ka (Kd I lk 181-197, J.T jutt 700 € edasiandmise vajadusest leheküljel 195).

Järgmisel päeval jälitustoimingu protok 01.06.2016 toimus olliga fikseeritud kohtumine

U. Bachamanni ja vahel, millel SS SS on süüdistatavale üle andnud päev varem kokkulepitud summa 840 eurot . J.T lubab selle peale arve saata ja seletab, et sellest (sh käibemaks) annab osa ära, eksperdid tahavad ju ka kõik peab olema kontrollitud, et kusagil viga ei oleks. J.T ja kinnitab, et mustalt ei ole vaja midagi teha, selge on see, et nemad arvet esitada ei saa, tema peab selle vormistama lihtsalt endale väljamaksuks osa ja siis vaatab kelle nimele selle veel paneb, ei saa tule alla panna ennast ja (Kd II lk 153-177). SS Ka sellest tõendist kogumis datud ütlustega järeldub, et J.T lõi SS varem vii

- teadvalt SS le tegelikest a

SS sjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, kui seletas, et osa poolt 01.06.2016

840 eurot tuleb viia teadmata ametnikule vastutasuks - üleantud rahast summas SS le soodsate otsuste eest kaevandamisloa taotlemisel.

10.4. Kohtukolleegium on seisukohal, et nimetades -

SS lt raha küsimise põhjenduseks vajadust anda ametnikele altkäemaksu lõi J.T udest ebaõige ettekujutuse ,

- teadvalt tegelikest asjaol SS le

varalise kasu saamise eesmärgil küsitud jättis endale. , kuna raha Seejuures ei ole oluline kaitsja põhiargument sellest, et J.T huvides ka tegelikult mingil määral tegutses. SS

-lt raha SS küsimise põhjendusteks ei olnud tasu J.T poolt konkreetsete tehtud toimingute eest, vaid väidetavalt mingis osas altkäemaksu andmine. Kohtukolleegium on eespool viidanud, et ja J.T SS vahel 16.11. - 2015 sõlmitud käsunduslepingu p st 1.2. nähtub, et käsundiandja (SS) kohustub maksma Agendile (J.T-le) lepingu täitmise eest tasu 5% lepingu p. 1.1 mainitud

Objekti müügi hinnast, millele lisandub käibemaks 20% ja see sisaldab Agendi poolt tehtavaid kinnistu müügi läbirääkimisega seotud kulutusi (Kd I lk 33). Sellest nähtub, et vastavalt oma lepingulistele suhetele ei saanudki J.T oma tegevuse eest tasu

. küsida enne lepingu täitmist ehk kinnistu müümist Tõsi, nähtuvalt uuritud tõenditest on lepingupooled suuliselt lepingutingimusi ka korrigeerinud ning otsustasid kontsentreeruda esmalt kaevandamisloa hankimisele, kuid oma kulutatud ajast ja jooksvate teenuste hinnast hakkas J.T esmakordselt rääkima 01.06.2016 toimunud jälitustoimingu protokolliga fikseeritud kohtumisel - , millel SS SS ga on süüdistatavale üle andnud päev varem kokkulepitud summa 840

25(28) eurot. , valetaski J.T -le, et Kohtukolleegium järeldab, et lähtudes sellest teadmisest SS raha on sisuliselt vaja altkäemaksudeks.

10.5. Esitatud apellatsioonis ei vaidlusta kaitsja sisuliselt süüdistuse väidet sellest, et kuigi alates 24. märtsist 2016. aastal sai J.T-le teatavaks, et keskkonnaminister -ga ta kohtuda ei saa, MP vaid kohtub ministri nõunikuga, mistõttu annetuse pakkumist le ta lõpule viia ei saanud, hoidis MP- ta ka 21. novembril 2016. aastal

SS eksituses, et kaeveloa saamine on läbirääkimiste küsimus, st jätkas selleks ajaks juba 11 kuud kestnud ebaõige ettekujutuse loomist. Seega tegutses J.T süsteemselt ja pikaajaliselt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisel, tehes seda teadvalt. Kaitsja leiab, et kui J.T valesid saab üldse käsitleda petmistena kelmuse mõttes, loobus ta süüteo toimepanemise katsest 06.04.2016, kui loobus SS pakutud 5 000 eurost selgitades, et tema tegemised on küll seda väärt, kuid ta ei tea, milliseks see maksumus (kaevandamisloa hankimise koguhind) kujuneb ja ta ei usu, et kui ta seal läbirääkimiste laua taga on, siis keegi kohe lauast püsti tõusmata ütleks, palju see maksma läheb.

Kohtukolleegium kaitsja ei nõustu sellise argumendiga ning juhib tähelepanu, et juba peale 06.04.2016 ehk 12.04.2016. a

- 600 eurot

- , et asjaajamine ministeeriumis SS lt küsides väitis ta SS le läks odavamaks. amal päeval Tallinnas Suur Karja tänaval kohtudes ja raha vastu võttes väitis J.T S -

, et 600 eurost tuleb osa ära anda, sest asjad ei liigu niisama. Muuhulgas avaldas J.T

, et kui varem rääkis ta 50 000 kuni 70 000 eurost, mis tuleb maksta, siis summa on langenud alla 50 000, aga kõik sõltub sellest, kuidas asjad lähevad. Summa vähenemise põhjenduseks tõi J.T kes oli omamoodi mõtlemisega selle, et nad said seltsimehe, , vahelt välja Seega on ümber lükatud kaitsja argument, et 06.04.201 .

6 J.T loobus kelmuse katse toimepanemisest. Sellest tulenevalt tuleb nõustuda maakohtu järeldusega selles 5000 € pakkumise tagasilükkamise , et

põhjuseks oli J.T kartus, et SS selle summa eest hakkab ka konkreetseid tegusid nõudma, mida ta objektiivsetel põhjustel täita ei saa. Selgitades

- korduvalt ka hiljem, et SS le

kaevandamisloa hankimise

- koguhind läheb väiksemaks ja andes ühtlasi SS le mõista, et selle hankimiseks tuleb anda tema vahendusel altkäemaksu jätkas J.T kelmuse katse teoimepanemist. J.T kohtu poolt analüüsitud käitumisest tulenevalt tuleb nõustuda süüdi lt väikeste osade kaupa võimalikult stuse versiooniga selles, et tema tahtlus oli suunatud - SS suure summa väljapetmisele.

Kohtukolleegium leiab, et ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaitsja apellatsioonis toodud argumendid e kohaldamise vajadusest. põhimõtt

10.6. Esitatud apellatsioonis juhib luba SS kaudu kaitsja tähelepanu, et menetlejal ei olnud kohtu kelmuse matkimiseks. Ringkonnakohus märgib, et sellist luba ei pidanudki ega saanud menetlejal olla. Tuleb sedastada, e menetlejal oli eeluurimiskohtuniku matkimiseks t luba altkäemaksu andmise SS SS kaudu. K ski äesoleval juhul matki kahel korral

altkäemaksu andmist tuvastamata ametnikele

J.T vahendusel. poolt makstud r J.T väitis, et SS aha mingis osas läheb altkäemaksudeks. Eeluurimise käigus selgus, et altkäemaksu maksmiseks lt küsitud summasid

- SS J.T ametnikele edasi ei vii, vaid jätab raha endale, mis moodustabki kelmuse koosseisu.

Lõpuleviidud kelmuse koosseisu realiseerimine nõuab varalise kahju tekitamist vähemalt 200 € ulatuses. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, millist osa SS poolt antud rahast soovis J.T näiliselt ametnikele altkäemaksudeks viia. Tõendatud on, et J.T sai käest SS

1440 €, millest mingit osa moodustas tema teenuste tasu. Kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidunud, et J.T moonutas

- tegelikke asjaolusid mitme kuu jooksul, mille SS le eesmärgiks suuremas summas kui 200 € (ehk J.T tahtluseks) oli varalise kasu saamine . Kuna altkäemaksu andmine poolt oli matkitud, siis varalist kahju

- ei tekkinud. Kuid kuna SS SS le

süüdistuses puudub etteheide ning kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis osa pidid moodustama

26(28)

altkäemaksud , siis ka sellel põhjusel õig SS poolt antud summadest e on J.T tegevuse kvalifitseerimine kelmuse katsena KarS § § 25 lg 2 järgi

209 lg 1 - .

IV.

11. Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, et käesolevas kriminaalasjas on alust arvata, et menetleja on nõuetekohaselt jätnud salajasele koostööle kaasamata kolmanda isiku, mida saab pidada menetleja raskeks hooletuseks ehk süüliseks tegevuseks. Samuti on kaitsja seisukohal, et jälitustoimingute aluseks olnud load on õigusvastased, mistõttu on nende alusel teostatud põhiõiguste riive lubamatu ja sellega on palus samuti süüliselt, vähemalt hooletusega rikutud menetlusõigust. Sel põhjusel kaitsja

1 alusel rahuldada taotlus SKHS § 7 lg süüdistatavale mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5 000 eurot.

Ringkonnakohus leidis eespool, et kaitsja poolt apellats ioonis tõstatatud argumendid

ning ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtete osas on põhjendamatud. Kaitsja poolt rikkumiste nimetatud rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud, seega kaitsja taotlus jääb rahuldamata.

12. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles J.T oli õigeks mõistetud KarS

§ 296 lg 1 § 25 lg 2 järgi, tunnistab ta selle kuriteo toimepanemises süüdi ning mõistab talle - karistuse ning liitkaristuse. J.T kaitsja temale mõistetud karistust eraldi ei vaidlustanud.

Prokurör taotles KarS § 296 lg 1 § 25 lg 2 järgi karistuse mõistmist selle J.T-le -

sanktsiooni keskmises määras ehk 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna mõlemad J.T poolt toime pandud kuriteod jäid katse staadiumisse ning olid k – antud samast tahtlusest saada

varalist kasu, siis palus prokurör mõista J.T-le liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks rakseimaga.

Kohtukolleegium leiab, et kuivõrd J.T on varasemalt kohtulikult karistamata, ta on pensionär, on teda võimalik mõjutada hoiduma süütegude toimepanemises karistuse määraga, mis t

on raskeima karistuse keskmisest määrast veidi väiksem ehk 2 aastase vangistusega.

Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et tulenevalt J.T poolt kuritegude toimepanemise asjaoludest on võimalik liitkaristus moodustada, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Muus osas nõustub kohtukolleegium täielikult maakohtu põhjendustega J.T-le karistuse mõistmise osas ning J.T karistusest tingimist vabas KarS § tamisega

73 lg 1 ja lg 3 alusel ning ei pea vajalikuks neid korrata.

13. J.T kaitsja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli esitas Tallinna Ringkonnakohtule 17.12.2018. a taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus esmalt märgib, et käeoleva otsusega ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse J.T õigeksmõistmise osas ning teeb süüdimõistva otsuse, mis tähendab, et maakohtu poolt J.T kasuks seoses tema õigeksmõistmisega väljamõistetud õigusabikulud peavad jääma J.T kanda.

Seoses apellatsioonimenetlusega taotleb J.T kaitsja välja mõista menetluskulud kokku summas 4013,50 (sh käibemaks 668,92 eurot). Taotluse kohaselt hõlmab nimetatud õigusabi maakohtu otsuse kuulutamisel osalemist (15 min), kohtuotsusega tutvumist õigusliku seisukoha kujundamiseks apellatsioonkaebuse esitamise osas (kokku 3 h), kohtuotsuses etteheidetavate tegude tõendatuse analüüsi võrdluses kriminaalasja raames kogutud tõenditega (3 h 15 min), apellatsioonkaebuse struktuuri ja põhiargumentide koostamist, kriminaalasja materjalides oleva tõendusbaasi sidumist väidetega (kokku 9 h 55 min), apellatsioonkaebuse koostamist (kokku 7 h 10 min), kliendi märkustega tutvumist apellatsioonkaebuse projekti kohta ja apellatsioonkaebuse täiendamist (1 h 10 min), telefoninõupidamist kliendiga (20 min), apellatsioonkaebuse täiendamist

27(28)

ja kohtule esitamist (1 h 35 min), prokuratuuri apellatsioonkaebuse väidetega tutvumist ja

16.03.2016 jälitustoimingu protokolliga tutvumist selles sisalduvate asjaolude otsimiseks, millel põhineb prokuratuuri kaebus, kliendi seisukohaga tutvumist (45 min) ning vastuse koostamist prokuratuuri apellatsioonkaebuse kohta ja vastuse kohtule esitamist (1 h 40 min). Seega on taotluse kohaselt apellatsioonimenetluses kulunud 29 tundi ja 5 minutit. Advokaadi ühe töötunni hind on

115 eurot, millel lisandub käibemaks (kokku 138 eurot). Õigusabiteenuse arve on väljastatud J.T-le. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14, p 44).

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-58-15, p 14). Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. Esmalt annab kriminaalkolleegium hinnangu kaitsja töötunni hinnale. Kohtukolleegium asub seisukohale, et arvest nähtuv tunnitasu suurus vastab õigusabi tavapärasele hinnatasemele. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud õigusabiteenuse ajaline kulu. Täies ulatuses on põhjendatud maakohtu otsuse kuulutamisel osalemise eest 15 minutile vastav tasu, prokuratuuri apellatsioonkaebuse väidetega tutvumise ja 16.03.2016 jälitustoimingu protokolliga tutvumine selles sisalduvate asjaolude otsimiseks, millel põhineb prokuratuuri kaebus, kliendi seisukohaga tutvumise eest 45 minutile vastav tasu ning telefoninõupidamise eest kliendiga 20 minutile vastav tasu. Ka taotluses märgitud kohtuotsusega tutvumist õigusliku seisukoha kujundamiseks apellatsioonkaebuse esitamise osas 3 töötunni ulatuses saab arvestades maakohtu otsuse arvestades mahtu pidada mõistlikuks. Küll aga ei pea kohtukolleegium põhjendatuks samas ulatuses (3 h 15 min) taotluses märgitud kohtuotsuses etteheidetavate tegude tõendatuse analüüsi võrdluses kriminaalasja raames kogutud tõenditega. Arvestades seda, et kohtuotsuses etteheidetavad teod ning käsitletud tõendid ei saanud tulla kaitsjale üllatusena ning et neid on varasemalt maakohtu menetluses analüüsitud, tuleb pidada selles osas mõistlikuks hüvitada tasu 1 töötunni ulatuses.

Taotluse kohaselt on apellatsiooni koostamisele (apellatsiooni koostamisele on taotluse kohaselt kulunud 7 h ja 10 min ning apellatsioonkaebuse struktuuri ja põhiargumentide koostamisele, kriminaalasja materjalides oleva tõendusbaasi sidumisele väidetega 9 h ja 55 min) kulunud kaitsjal sisuliselt kokku 17 h ning 5 minutit. Lisaks sellele on kaitsja apellatsiooni täiendanud ning kohandanud vastavalt kliendi märkmetele, millele on kulunud kokku 2 h ja 45 min. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsiooni mahtu, selles esitatud väiteid, asjaolu, et kaitsja viibis asja arutamise juures ka maakohtus, ei saanud advokaadist kaitsjal kuluda

apellatsioonkaebuse koostamiseks enam kui 16 tundi. Prokuratuuri apellatsioonile vastuse koostamise eest peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaitsjale tasu 1 töötunni ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus menetluskulu kokku 22 töötunni ja 20 minuti ulatuses, summas 3081,99 eurot (sh käibemaks 513,66 eurot) J.T kasuks KrMS § 185 lg 1, lg 2 teise lause ning § 189 lg 2 alusel välja Eesti Vabariigilt.

14. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 340 lg 4 p 2 tühistab ringkonnakohus Harju maakohtu 13.09.2018 otsuse J.T õigeksmõistmise osas KarS §

296 lg 1 - ning

§ 25 lg 2 järgi tema kasuks Eesti Vabariigilt õigusabikulude väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega süüdi tunnistab J.T kuriteo toimepanemises - , - KarS § 296 lg 1 § 25 lg 2 järgi mõistab talle KarS § 296 lg 1 § 25 lg 2 järgi karistuse ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu .

28(28)

otsuse muutmata. Ringkonnakohus rahuldab prokuratuuri apellatsiooni ning jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata.