2-17-8370/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-17-8370

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-8370 Tsiviilasi R R hagi Luminor Bank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1882 Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R R (isikukood xxx; elukoht xxx); Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik Partnerid; e-post: tarmo.friedenthal@entsik.ee); Kostja: Luminor Bank AS (registrikood xxx; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn); Lepinguline esindaja: Taago Pähkel (isikukood xxx, e-post Taago.Pahkel@luminorgroup.com). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R R ja Luminor Bank AS vahel 15.01.2019.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Hageja tasub kostjale kompromissisummana kokku 140’000.00 (ükssada nelikümmend tuhat) eurot (edaspidi: kompromissisumma) ühe kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Hageja tasub kompromissisumma kostja arveldusarvele nr xxx selgitusega laenulepingust nr TAL08K/33 tulenevate nõuete tasumine. Pooled kinnitavad, et käesolevas punktis sätestatud kohustuse võib täita hageja eest kolmas isik ning kostjal on kohustus võtta vastu täitmine kolmanda isiku poolt. 1.2 Kompromissisumma tasumisega kostjale eelnevas punktis sätestatud tingimustel loetakse täies ulatuses lõppenuks kõik kostja nõuded (nii võlaõiguslikud nõuded kui ka asjaõiguslikud realiseerimisnõuded) hageja, E M K (sünd. xxx) ning järgmiste korteriomandite suhtes: (i) Korteriomand xxx (reg osa nr xxx); (ii) Korteriomandi xxx (reg osa nr xxx); (iii) Korteriomand (parkimiskoht) xxx (reg osa nr xxx); (iv) Korteriomand (panipaik) xxx (reg osa nr xxx).

2-17-8370

2

(ülaltoodud korteriomandeid nimetatakse käesoleva kompromissilepingu tähenduses edaspidi ühiselt kui korteriomandid). 1.3 Pärast kompromissisumma tasumist kohustub hageja kahe nädala jooksul arvates kompromissisumma laekumisest esitama Tallinna kohtutäitur T S avalduse täiteasjas nr 194/2016/1882 täitemenetluse lõpetamiseks sissenõudja avalduse alusel. Täitemenetluse lõpetamisega seotud kulud kannab hageja ning poolte täpsustatuna on nende suuruseks 409,16 eurot. 1.4 Ühe kuu jooksul arvates kompromissisumma tasumisest kohustub kostja kustutama kõik kostja kasuks korteriomandeid koormavad hüpoteegid, tehes selleks vajalikud (notariaalsed) avaldused ning andes vajalikud nõusolekud ja vajadusel tehes mistahes muud tehingud ja toimingud, mis on vajalikud korteriomandeid koormavate hüpoteekide kustutamiseks. Eelnimetatud kohustuse täitmiseks teevad pooled igakülgset koostööd ning kooskõlastavad tehinguaja notari juures, mille broneerimise korraldab hageja. Hüpoteekide kustutamisega seotud kulud kannab hageja. 1.5 Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel poolte enda kanda. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-17-8370. 3. Tagastada R R’le tasutud riigilõiv taotluse alusel summas 150 eurot ning kanda see Advokaadibüroo Entsik & Partnerid arvelduskontole nr xxx (Swedbank). 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on R R hagi Luminor Bank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1882.

2. Pooled on 15.01.2019.a allkirjastanud kompromissilepingu. Pooled paluvad selle kinnitada määrusega, millega ühtlasi lõpetatakse tsiviilasja menetlus, kohtuistungit pidamata. Pooled paluvad tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.t 150 eurot. Pooled leppisid kokku, et kõik käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole õigusvastane või heade kommetega vastuolus, samuti ei piira kompromiss kolmandate isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et

2-17-8370

3

kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises.

7. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool, s.t 150 eurot. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagilt riigilõivu kokku 425 eurot.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

9. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada taotletud ulatuses tasutud riigilõiv, s.o 150 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Advokaadibüroo Entsik & Partnerid arvelduskontole nr xxx (Swedbank).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik