2-18-7492/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-18-7492

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-7492 Tsiviilasi Oxxx Nxxxxxxx hagi Oxxx Nxxxxxxx vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OxxxxNxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja Anastassia Rumjantseva (anastassia@arjurist.ee); Kostja: Oxxx Nxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx, esindaja Janika Drobot (janika@juristaitab.ee) Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus Oxxx Nxxxxxxxxhagi Oxxx Nxxxxxxx vastu ühisvara jagamise nõudes.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud Oxxx Nxxxxxxxxkanda. 2. Jätta menetluskulude suurus summaliselt kindlaks määramata. Kohus selgitab, et kulude summalise kindlaksmääramise taotlust pooled enam esitada ei saa. 3. Tagastada Oxxx Nxxxxxxxxe tema poolt tasutud riigilõivust pool, s.o summas 150 eurot ning lisaks enammakstud riigilõiv summas 5 eurot, kokku 155 eurot arvelduskontole nr EE162200001100849995.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Oxxx Nxxxxxx esitas 14.05.2018 hagi Oxxx Nxxxxxxx vastu ühisvara jagamise nõudes. Kostja leidis, et menetlus tuleb lõpetada, sest asja tuleb kohtualluvuse järgi lahendada Rootsis.

2-18-7492

2 Hageja esitas kohtule 19.12.2018 avalduse hagist loobumiseks ja palus asjas menetlus lõpetada. Avalduse kohaselt sai hageja teada, et asja hakkab menetlema ikkagi Rootsi kohus. Hageja leidis, et otstarbekas pole pidada kahte kohtumenetlus erinevates riikides. Kohus andis kostjale tähtaja taotluse osas seisukoha esitamiseks. Kostja oma seisukohta ei esitanud.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei loobunud hagist põhjusel, et kostja oleks nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei esitanud oma seisukohta loobumise osas ega ka menetluskulude nimekirja. Kohus ei määra seetõttu käesolevalt menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Hageja taotles hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohtu andmetel tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu seadusega ettenähtud ulatusest rohkem. Ühisvara jagamise nõudes hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja tasus 305 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool riigilõivust 150 eurot ning lisaks riigilõiv enamtasutud osas, s.o 5 eurot, kokku summas 155 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik