Legislator Case Law & Legislation
2-18-10301/17 AI generated

2-18-10301/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-18-10301/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E.L (isikukood XXX) esitab kohtutäitur Taive Peedosaarele avalduse täitemenetluse Pärast täitemenetluse lõpetamist ja E.L S. poolt kohtutäiturile tasu maksmist,

Legislator headnote

AI generated

2-18-10301/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: poolt kohtutäiturile tasu maksmist,

Keywords

AI generated
unsuccessful bidder action for price reduction satisfaction of claim withdrawal following settlement withdrawal of action termination agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10301

Tsiviilasi

Q.I hagi E.L S. (E.L) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: Q.I - isikukood XXX, elukoht XXX,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

E-post:

Kostja: E.L (endine F. ) – isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx

14. jaanuar 2019. a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Q.I hagi E.L S. (E.L) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes alljärgneva kompromissi kinnitamisega:

1.1. E.L (isikukood XXX) esitab kohtutäitur Taive Peedosaarele avalduse täitemenetluse

täiteasjas nr 119/2011/660 lõpetamiseks seoses nõudest loobumisega hiljemalt

21.01.2019. a.

1.2. Pärast täitemenetluse lõpetamist ja E.L S. poolt kohtutäiturile tasu maksmist,

hüvitab Q.I (isikukood XXX) E.L S. ühe nädala jooksul pool kohtutäiturile tasutud

summast, millest on maha arvatud 75 eurot tasutud riigilõivust. Ülejäänud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.3. Menetlusosalised loobuvad määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada Q.I taotlusel tsiviilasjas nr 2-18-10301 hagiavalduse esitamisel

selgitusega „Q.I M. Riigiloiv: kostja E.L, hageja Q.I J. online“ tasutud riigilõivust

150 (ükssada viiskümmend) eurot M. Q.I arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx.

4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 661 lg 4).

ASJAOLUD

Q.I (hageja) esitas 05.07.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 1-2) kohtutäitur Taive

Peedosaare poolt algatatud täiteasjas nr 119/2011/660 sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks seoses nõude täidetusega ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse

tühistamiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on E.L F. esindaja avaldus ja Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 2-07-24266.

Hageja jääb oma täiendavates seisukohtades (tl 29, 31, 41) nõude juurde tunnistada

sundtäitmine lubamatuks ning palub menetluskulud ja täitemenetluse seadustiku (TMS) §

221 lg 4 alusel täitekulud jätta sissenõudja (kostja) kanda, kuna kostja ei ole iseseisvalt

täitemenetlust lõpetanud.

E.L (kostja) hagi ei tunnistanud ja ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt on hageja

täitnud kõik kohtuotsusest tulenevad nõuded, kuid nõustus otstarbekuse kaalutlustel

täitemenetluse lõpetamisega. Kostja palus täiendavalt (tl 34) lõpetada hagimenetlus ning

rahuldada hageja nõue, kuid taotles menetluskulude jätmist hageja kanda, kuna hageja ei ole

enne kohtu poole pöördumist andnud kostjale võimalust täitemenetlust iseseisvalt lõpetada.

14.01.2019. toimunud kohtuistungil otsustasid pooled sõlmida kokkuleppe, mille järgi esitab

kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning tasub täitemenetluse kulud.

Hageja hüvitab seejärel kostjale poole täitemenetluse kuludest, millest on maha arvatud ¼

hageja poolt tasutud riigilõivust. Pooled taotlesid seoses kompromissi kinnitamisega kohtu

poolt menetluse lõpetamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu

allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Käesolevas asjas on pooled kompromissi tingimused avaldanud kohtuistungil ning need on

kantud kohtuistungi protokolli.

Tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-10301 esitatud kompromiss ei sisalda tingimusi, mis

välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel, ning kohus kinnitab kompromissi.

Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kui menetlus

on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel

kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled

oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on

kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuse. Kohus jätab vastavalt poolte

kokkuleppele kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, vastavalt TsMS § 150 lõikele 4

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riiigilõiv

tasuti. Riigolõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel

muule isikule.

Hageja on taotlenud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osalist tagastamist. Hagi

esitamisel on tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel

hageja taotlusel tagastatava riigilõivu M. Q.I arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx.

Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses TsMS § 661 lg 4

järgi lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et

välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. Määruse peale ei saa seega esitada

määruskaebust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik