2-18-17691/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-18-17691

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M L ja G Ti vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

(1) G T tasub hiljemalt 25.-ks kuupäevaks jaanuari 2019. a 350 eurot.

(2) G T tasub hiljemalt 25.–ks kuupäevaks veebruari 2019. a 350 eurot.

(3) Juhul, kui G T ei täida käesolevat kompromissi lisandub nõudelt 700 eurot viivis 0,10% iga viivitatud päeva eest alates 01.03.2017. a.

(4) G T tasub viiviseid, kui ta kompromissi ei täida kuni nõue on täielikult rahuldatud.

(5) G T tasub nõude järgmiselt: Saaja: A L Konto: xxx Selgitus: G T, nõude tasumine.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-17691 menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Vabastada M L riigilõivu summas 87,50 eurot Eesti Vabariigile tasumise kohustusest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17691 Tsiviilasi M L hagi G Ti vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: M L (isikukood xxx) Kostja: G T (isikukood xxx)

2-18-17691

2(3) Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on M L hagi G Ti vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt kolmas isik (hagiavalduses nimetatud loovutaja) ja hageja sõlmisid 21.03.2018 loovutamislepingu nr 9. Lepingu alusel on hagejal kostja vastu nõue 700 eurot. Kostja lõhkus kolmanda isiku sõiduki 02.01.2017 ja andis suusõnaliselt lubaduse tasuda sõiduki lõhkumisega seotud kulud. Loovutaja ja kostja pidasid läbirääkimised sotsiaalvõrgustiku kaudu, kuid tulemustega. Kostja ei täitnud kohustust.

Pooled esitasid 09.01.2019 kohtule kompromissilepingu, milles leppisid kokku hüvitatava kahju suuruses ja selle tasumise korras. Pooled paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobuvad apellatsioonikaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte pakutud tingimustel tuleb kompromiss kinnitada ja lõpetada asja menetlus.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-18-17691

3(3)

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Pooled ei sõlminud kokkulepet menetluskulude kandmise osas. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda.

Viru Maakohtu 06.12.2018 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati ta hagi esitamisel riigilõivu 175 euro tasumise kohustusest.

Kuivõrd hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, siis käesoleval juhul peab hageja hüvitama riigile menetluskulude kandmiseks saadud menetlusabi.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

TsMS 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et tuleb tasaarvestada Eesti Vabariigi nõue hageja vastu menetlusabi kulu 87,50 eurot hüvitamiseks hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks ning TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada ta tasumata jäänud riigilõivu 87,50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik