2-18-17162/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-18-17162/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1
Full text
1
K O H T U O T S U S
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Kohtujurist
Beata Skitiba
Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-17162
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M Pi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8 478,47 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood xxx, asukoht
Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115);
Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (isikukood xxx,
PlusPlus Legal OÜ, e-post menetlused@plusplus.ee);
Kostja: M P (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja M Pi suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt
määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.
2. Mõista kostjalt M Pilt (isikukood xxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood
xxx) kasuks välja poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud võlatunnistuse alusel võlgnevus
5 906,08 eurot (võlg 4 559,47 eurot ja enne 27.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivis
1 346,61 eurot), lepingu sõlmimise tasu 20 eurot ja alates 26.04.2017 kuni 14.11.2018
viivis summas 1 553,87 eurot.
3. Mõista kostjalt M Pilt hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis määras
0,06% päevas alates 15.11.2018 põhivõlasummast 4 559,47 eurot kuni põhivõla
tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 1 658,99 eurot (arvestatuna põhinõudelt).
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2.
Mõista kostjalt M Pilt hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja
menetluskulu hüvitamiseks 920 eurot (riigilõiv 500 eurot ja esindajakulud
420 eurot).
2
4.3.
Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (920 eurolt) hagejale viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse
jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud
mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile
vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul
oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel
tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus
selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel
päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Kohtuotsuse selgitused
TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu
märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1. Hageja esitas 14.11.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 20.11.2018
määrusega menetlusse. Nõude aluse osas toob hageja esile järgmist:
Hageja omas kostja vastu nõudeid, mis tulenesid järgmistest lepingutest:
-
Järelmaksuga müügileping Nr. 402226, 23.10.2014,
-
Väikelaenuleping Nr. 744793, 29.10.2015,
-
Väikelaenuleping Nr. 761792, 11.11.2015,
-
Väikelaenuleping Nr. 789321, 04.12.2015,
-
Väikelaenuleping Nr. 838463, 30.12.2015,
-
Väikelaenuleping Nr. 881928, 09.02.2016,
-
Väikelaenuleping Nr. 901581, 29.02.2016.
Kuna kostja kõnesolevate lepingute alusel tekkinud võlgnevust kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis
sõlmisid pooled 27.02.2017 kompromissilepingu (võlatunnistus/vahekohtu kokkulepe). Kostja ei
täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja kokkuleppes märgitud summa muutus terves osas
sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 5 906,08 eurot (võlg 4 559,47 eurot ja enne
3
27.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 346,61 eurot), lepingu sõlmimise tasu 20 eurot ja
alates 26.04.2017 kuni 14.11.2018 viivis summas 1 553,87 eurot ning edasiulatuvat viivist. Hageja
taotleb menetluskulude hüvitamist summas 920 eurot (riigilõiv 500 eurot ja esindajakulud
420 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
2. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 12.12.2018 isiklikult elektrooniliselt veebielehe www.e-
toimik.ee kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (02.01.2019) ega käesoleva ajani
hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ja tuleb rahuldada.
3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja esindajakulu põhjendatud kulutused ja
need tuleb kostjalt hageja kasuks kokku summas 950 eurot (500 eurot riigilõiv ja esindajakulud
420 eurot) välja mõista. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise
menetluskuludelt.
5. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada
üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa
ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp
kohtunik