4-09-6830/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.november 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-6830 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Tõlk Evelin Tuur Julia Zautina Väärteoasi N.P väärteoasi Liiklusseaduse § 74 1 lg 2 ja § 747 ning NPALS § 151 järgi

Menetlusalune isik

Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil osalenud isikud

N.P, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub, viibib vahi all

09.november 2009.a.

Menetlusalune isik N.P

Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna, esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS §-dest 48, 63 lg 1, lg 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.P LS § 74 1

lg 1 ja § 747 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

Süüdi tunnistada N.P NPALS § 15 1

järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

Arest pöörata täitmisele pärast kriminaalasjas kohaldatud tõkendi muutmist või pärast teises süüteoasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

Välja mõista N.P-lt ekspertiisitasu 1239 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber 2800049777.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 27.11.2009.a. Selgitada, et juhul kui pooled loobuvad apellatsiooniõiguse kasutamise soovist või ei teata sellest tähtaegselt, märgitakse kohtuotsuses üksnes V™S § 109 ja § 111 loetletud andmed.

Asjaolud ja menetluse käik N.P-le on koostatud 30.03.2009.a väärteoprotokoll nr AB 909675 selle kohta, et ta juhtis

30.03.2009.a kell 21:03 Tallinnas Erika tn 11 maja juures, sõidukit, Mercedes-Benz, reg. märgiga xxx,omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud

ning juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus. Sellega rikkus N.P LS § 20 lg 1 ja LE § 219 sätestatut, millega pani toime LS § 71 1 lg 2 ja § 747 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Samuti on N.P-le koostatud 08.06.2009.a väärteoprotokoll nr AB 873554 selle kohta, et

ta viibis 08.09.2009.a kella 21:45 ajal Tallinnas Kopli tn 4 juures, olles eelnevalt tarvitanud

narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus N.P NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1. Samuti on N.P-le koostatud 01.06.2009.a väärteoprotokoll nr AB 1110455 selle kohta,

et ta viibis 31.05.2009.a kella 23:30 ajal Tallinnas Kivila tn 42 maja ees, olles eelnevalt

tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus N.P NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1.

Kohtuistungil N.P kinnitas, et protokollid on arusaadavad ja tunnistas end süüdi. Andis ütlusi selle kohta, et 31.05.2009.a ta narkootikume ei tarvitanud, oli tarvitanud varem, nädal enne kinnipidamist fentanüüli seda suitsetades. Narkootikumi oli ostnud Kivila bussipeatusest. Samuti

suitsetas fentanüüli 08.06.2009.a. Narkootikumide tarvitamist alustas uuesti eelmise aasta algusest, enne seda ei olnud 4 a tarvitanud pärast 2-aastast metadooni asendusravi. Miks uuesti tarvitama hakkas, seletada ei osanud. Kinnitas, et sõitis 30.03.2009.a Mercedesega, et kuna autol

puudus tehnoülevaatus, tahtis seda teha ja parkida auto ülevaatuse kohta, mis asub Angerja

peatuses. Auto kuulub JG’le, oli omanikuga koos. Omanik ei teadnud, et N.P puudus juhtimisõigus. Ise oli N.P teadlik, et tal õigus autot juhtida puudus. On elektrik ja traktorijuht, kunagi ametlikult töötanud ei ole, kuna on palju trahve ja ametliku töötamise korral peab neid maksma. Kardab ka, et kui tööandja saab teada, et ta on karistatud narkootikumide eest, siis jääb tööst ilma. Täitur on ühe korra ühendust võtnud. Varem on arestiga karistatud, 4 korda käis ise, aga arestimajas polnud ruumi.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus menetlusalust isikut karistada LS järgi 10 päevase arestiga ja ka NPALS järgi 10 päevase arestiga, samuti välja mõista temalt menetluskulud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha

ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et N.P käitumises esinevad

30.03.2009.a sündmuse puhul LS § 711

lg 1 ja § 747

sätestatud väärtegude tunnused ning nii 31.05.2009.a kui 08.06.2009.a sündmuste puhul NPALS § 151 sätestatud väärteo tunnused ning ühegi teo puhul ei esine ei teo õigusvastasust ega menetlusaluse isiku süüd välistavaid asjaolusid,

seega tuleb teda nende tegude toimepanemise eest karistada ning taotlus karistuseks aresti mõistmiseks on põhjendatud.

3 LS § 741 lg 2 kohaselt on väärteokorras karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Mootorsõiduki

või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt on karistatav LS § 741 lg 1 järgi. LS § 747 alusel on karistatav tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine.

Väärteoprotokolli nr AB 909675 kohaselt juhtis N.P 30.03.2009.a kell 21:03 sõidukit,

omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samas

puuduvad väärteoasja toimikus tõendis selle kohta, et N.P oleks seisuga 30.03.2009.a olnud eelnevalt kehtivalt juhtimiselt kõrvaldatud. 27.01.2008.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsuse kohaselt oli N.P kõrvaldatud juhtimiselt kuni kainenemiseni. Kuivõrd see tingimus oli seisuga 30.03.2009.a aga ilmselgelt saabunud, ei saanud N.P olla 30.03.2009.a

enam 27.01.2008.a otsuse alusel juhtimiselt kõrvaldatud. Samas on karistusregistri teatisega juhiloa andmete väljatrükiga ning registriandmeid kinnitavate menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et 30.03.2009.a kell 21:03 ajal juhtis ta Tallinnas Erika tn 11 maja

juures sõidukit Mercedes Benz, selleks vastava sõiduki juhtimise õigust omamata. Seega on

väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud asjaolude ja väärteoasja materjalide põhjal võimalik tuvastada LS § 741

lg 1 alusel väärteona karistatava väärteo objektiivsete tunnuste esinemine.

Kohtul on õigus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel muuta teo kvalifikatsiooni, kui kohus ei välju sellega väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Kuivõrd käesoleval juhul kohus väärteokirjelduse piiridest ei välju ja

võrreldes LS § 741

lg 2 kvalifikatsiooniga kergendab teo kvalifitseerimine LS § 741

lg 1 menetlusaluse isiku olukorda, tulebki tema tegu kvalifitseerida ümber LS § 741 lg 1 järgi. Samuti ei ole väärteoasjas vaidluse all, et 30.03.2009.a oli N.P kasutuses olnud sõidukiga läbimata nõuetekohane tehnoülevaatus. Menetlusalune isik on võtnud kohtuistungil selle omaks ning tehnoülevaatuse mitteläbimist tõendab ka ARK andmebaasi väljatrükk. Eeltoodu alusel on tõendatud nii LS § 20 lg 1 kui LE § 219 rikkumine ehk nii LS § 711 lg 1 kui § 747

järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivsete tunnuste esinemine. Kuna N.P on kohtuistungil kinnitanud, et ta oli nii juhtimisõiguse puudumisest kui sõiduki suhtes teostamata

ülevaatusest teadlik, pani ta mõlemad väärteod toime otsese tahtlusega, seega esinevad tema käitumises ka väärtegude subjektiivse külje tunnused. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu ka N.P tegude õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist, tuleb teda LS § 71 1 lg 1 ja § 747 sätestatud väärtegude toimepanemise eest karistada.

NPALS § 151

sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Nii 31.05.2009.a kui 08.06.2009.a väärteoprotokolli kohaselt seisnes N.P-le etteheidetav

tegevus narkootilise või psühhotroopse aine eelnevas tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on mõlema väärteoprotokolli aluseks oleva juhtumi korral väärteoasja materjalidega tõendatud NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu ehk narkootikumide tarvitamine N.P poolt.

Lisaks N.P enda kohtuistungil antud ütlustele on väärteo objektiivse koosseisu esinemine tema käitumises 31.05.2009.a sündmuse puhul tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 1395/7 märkega, mille kohaselt oli N.P süstinud end eelmisel päeval

fentanüüliga ning samas aktis sisalduva arsti otsusega, mille kohaselt oli N.P joove

fentanüülist; samuti laboratoorse analüüsi nr 273 tulemusega, mille kohaselt oli N.P-lt

võetud uriinis positiivne fentanüüli leid. Ka on väärteoprotokollis nr AB 1110455 N.P

omakäeline kinnitus, et ta tarvitas „hiinlast“. 08.06.2009.a sündmuse puhul on väärteo objektiivse koosseisu esinemine N.P käitumises tõendatud lisaks tema enda kohtuistungil

4 antud ütlustele joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 1465/77 märkega, mille kohaselt oli ta süstinud samal päeval „hiinlast“ ning samas aktis sisalduva arsti otsusega, mille kohaselt

oli N.P fentanüüli tarvitamisest tingitud joove; samuti laboratoorse analüüsi nr 375 tulemusega, mille kohaselt oli N.P-lt võetud uriinis positiivne fentanüüli leid.

Fentanüül on narkootiline aine vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 lisale nr 1. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise aine tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa.

Nii 31.05.2009.a kui 08.06.2009.a sündmuse kohta on menetlusalune isik tunnistanud

narkootikumide varasemat tarvitamist, sh kirjeldanud tarvitamise viisi ja ka selle hankimist.

Menetlusaluse isiku ütlustest selle kohta, et ta on viibinud narkootikumide võõrutusravil ning

jätkanud pärast ravi uuesti narkootikumide tarvitamist, nähtub üheselt tema teadlik olemine

narkootikumide olemusest ja toimest. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist

ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii N.P poolt

narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 151 sätestatud

väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes

asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli ühel või mõlemal juhul tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu.

Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo nii 31.05.2009.a kui

08.06.2009.a ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, tuleb N.P karistada ka NPALS § 15 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo on eest on isikut võimalik karistada rahatrahviga kuni

100 trahviühikut või arestiga, LS § 747

järgi kvalifitseeritava teo eest rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Kuivõrd 30.03.2009.a toime pandud tegu vastab mitmele süüteokoosseisule, tuleb N.P karistada KarS § 63 lg 1 alusel LS § 74 1 lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et arvestades varasemaid arvukaid väärtegude toimepanemise eest

karistuseks mõistetud rahatrahve ning menetlusalusel isikul kindla ja seadusliku sissetuleku puudumist ei ole tema järjekordne rahatrahviga karistamine otstarbekas. Samuti arvestab kohus

isikule varasemalt mõistetud lühiajalist aresti, mis ei ole samuti suutnud mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Kohus mõistab KarS § 63 lg 1 kohaldades nii LS § 741 lg 1 kui § 747

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest aresti 10 päeva. Samadel põhjendustel mõistab

kohus aresti kestvusega 10 päeva ka NPALS § 151

järgi kvalifitseeritava kahe väärteo

toimepanemise eest. Arvestades asjaolu, et N.P viibib vahi all, tuleb arest pöörata

täitmisele pärast kriminaalasjas kohaldatud tõkendi muutmist või pärast teises süüteoasjas

mõistetud karistuse ärakandmist, aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest, aresti kandmise kohaks määrata Põhja Politseiprefektuuri arestimaja. Samuti tuleb N.P-lt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on ekspertiisitasu 1239 krooni.

Aulike Salo Kohtunik

5