1-18-4330/28 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme kohtuotsus

1-18-4330

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.detsember 2018.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-4330 ( ) 17274000273 Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Kriminaalasi T.O 2 p 2 süüdistusasjas kuriteos KarS § 121 lg järgi Kohtuistungi toimumise aeg Avalikul kohtuistungil 05.11, 15.11 ja üldmenetluses 06.12.2018.a. Prokurör Ringkon Rainer Amur naprokuör Süüdistatav T.O,

ik. XXX, . Kaitsja Lepinguline kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski RESOLUTSIOON

1. T.O Süüdi tunnistada kuriteos KarS § 121 lg järgi ja mõista 2 p 2 karistuseks vangistus ) aasta s (6) kuud. 1 (üks kuu

2.

KarS § 73 alusel jätta T.O ’ile mõistetud vangistuslik karistus kohaldamata tingimisi katseajaga . üks (1) aasta kuus (6) kuud

3. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 06. detsembrist 2018.a.

Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui T.O ei

pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS §-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.

Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse

vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2

2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus

uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras. -

4. T.O suhtes

tõkendit ei ole kohaldatud.

5. T.O ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista ’ - sundraha 750 ( ) eurot; seitsesada viiskümmend - kohtueelsest menetlusest

määratud kaitsja tasu 60 (kuuskümmend eurot). kokku menetluskulu 810 (kaheksasada kümme) eurot 00 senti.

T.O menetluskulud peab tasuma riigi kasuks välja mõistetud Maksuja

Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE502200221014193355 Swedbank AS- EE401700017002872300 Luminor is või a/a nr:

Bank AS- , is kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99918700065273“. Selgituseks märkida: menetluskulu, T.O, kr asi 1-18-4330.

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub

temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud

tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse

tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule tes 15 päeva jooksul ala päevast salistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. , mil kohtuotsus tervikuna on menetluso

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on tervikkohtuotsus

menetlusosalistele kättesaadav Kuressaare kohtumaja kantseleist alates 08. jaanuarist 2019.a. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.

Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.

Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi,

3

esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 1 päeva 5 jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Märkus : Kohus on pikendanud otsuse resolutsioonis märgitud tervikkohtuotsuse kättesaamise

tähtaega ja teavitanud sellest menetlusosalisi. Tervik kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav Kuressaare kohtumaja kantseleist alates 14. jaanuarist 2019.a.

SÜÜDISTUS

T.O on kohtualla antud selles, et tema olles alkoholijoobes, süüdistatatuna 03.12.2017 kella 02.00 ajal Saare maakonnas talus tu X.Y`ale kuna ngis tüli käigus kallale X.Y - oli ilma tema loata käinud kultuurimajas peol ja tahtlikult lõi teda 4 5 korda käega pea ja näo piirkonda ja haarates kannatanul juustest lõi tema pead korduvalt vastu kapi ust, tekitades X.Y - `ale füüsilist valu ja tervisekahjustusi mõlemale silmakoopale verevalumid, ninaseljale nahaaluse verevalumi, vasakule põsele hematoomi, ülahuulele limaskesta turse ja hematoomi, parema ülemise lõikehamba liikuvuse, juustega kaetud peanaha valusese. Seega pani T.O toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

15. novembril 2018.a. toimunud kohtuistungil esitas prokurör KrMS § 268 lg2 alusel

süüdistuse paranduse. , mille järgi kohus asja lahendab on Muudetud süüdistuse tekst järgmine:

T.O süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes, 03.12.2017.a.

ajavahemikul kell 02.05-02.20 Saare maakonnas tungis tüli käigus kallale oma elukaaslasele X.Y`ale - ja tahtlikult lõi teda 4 5 korda käega pea ja näo piirkonda ja haarates kannatanul juustest lõi tema pead korduvalt vastu kapi ust, tekitades ale füüsilist valu ja X.Y`

tervisekahjustusi - mõlemale silmakoopale verevalumid, ninaseljale nahaaluse verevalumi,

vasakule põsele hematoomi, ülahuulele limaskesta turse ja hematoomi, parema ülemise lõikehamba liikuvuse, juustega kaetud peanaha valusese. Seega pani T.O toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUS

Prokurör peab kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega T.O süüdistuse KarS §

121 lg 2 p 2 järgi tõendatuks ja süüdistatava tegevuse õigesti kvalifitseeritudks. T.O tegu on õigusvastane, ta on teo toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud

puuduvad. T.O on kuriteod toime pannud kavatsetult s.t ta on oma tegevuse suunanud kannatanu teadlikule vigastamisele, millele viitab tema konkreetne käitumise viis. Kuna ta oma tegu ei tunnista, siis ühtki kergendavat asjaolu ei ole. rokurör P on kohtule teinud järgmise karistusettepaneku: KarS § 121 lg 2 p 2 alusel mõista T.O-le vangistus 2 aastat 6 kuud (sanktsiooni

keskmine määr), kuna ühtegi kergendavat mitte täitmisele asjaolu ei ole. Vangistust palub pöörata KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel ning määrata T.O-le katseaeg 3 aastat. Katseajal peab T.O alluma kriminaalhooldusele ja täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 kontrollnõudeid - ja lg 2 p 2, 8 kohustusi: ei tohi tarvitada alkoholi; peab osalema sotsiaalprogrammis "Pereja

4 lähisuhte vägivalla vähendamine".

Süüdistatav T.O ta ei kinnitas kohtus, et süüdististus on temale arusaadav,

tunnista temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ennast süüdi. Oma viimases sõnas väitis süüdistatav, et ta ei ole kannatanut löönud, temal ei ole löömise kombeid.

Süüdistatava kaitsja on seisukohal, et tema kaitsealune ei ole temale süüks arvatud kuritegu toimepannud, süüdistus on tõendamata ja T.O tuleb temale süüks arvatud kuriteos

õigeks mõista. Süüdistatava T.O-ni kohtuistungil antud ütlused on tõepärased,

kannatanu ütlused juhtunu kohta ei ole tõepärased. Kaitsja möönab, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus süüdistatava elukohas, kus ka , võimalik, et süüdistuses märgitud

ajal rüselus, mille käigus võis da ukselöögist vigastusi, kuid see ei ole kriminaalkorras X.Y saa karistatav. Kaitsja leiab, et kannatanu poolt politsei poole pöördumine ja süüdistatava suhtes seni antud süüstavad ütlused on tingitud kättemaksu soovist T.O-le, kuna viimane

soovis nendevahelise suhte lõpetamist. Kaitsja palub õigeksmõistmise korral riigilt välja mõista süüdistatava kokkuleppelise kaitsjatasud süüdistatava T.O kasuks.

Kannatanu X.Y kohtulike vaidluste l kinnitas käigus ei soovinud midagi öelda. Ülekuulamise süüdistuses märgitud faktilisi asjaolusid toimunu kohta. Kahjutasunõuet ei ole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

KrMS § 3051

lg2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes kohtulikul uurimise esemeks olnud

tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik

oma arvamust avaldada. Kohus olles uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et T.O

2 p2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises muudetud süü KarS § 121 lg järgi

süüdistuse kohaselt on leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, T.O

süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Oma järeldustes tugineb kohus järgmistele kohtuistungil uuritud tõenditele:

Kannatanu X.Yütluste kohaselt olid nad T.O-ga elukaaslased alates 2016.a.

sügisest. Elasid nad koos T.O-le kuuluvas vallas. Kuskil pool aastat olid

omavahelised suhted head, siis hakkasid suhted nagu jahenema ja nad hakkasid T.O endasse tõmbumise tõttu teineteisest eemalduma.

Ivo ilmutas ka armukadeduse

märke. tuleb valla lõpupidu. Tema Oli juba pikalt ette teada, et 02.12.2017.a. l oli juba varasemalt plaan minna valla lõpupeole. Ta kutsus Ivot ka, kuid Ivo keeldus peole tulemast. Ta pani peole 10-se laua kinni, kutsus ühised sõbrad kokku ja läks siis peole ilma Ivota. Ivo tarvitas 02.12.2017.a. kodus koos A.K pojaga viina, oli vihane ja ei lubanud temal peole minna. Ta ütles , et läheb küll, kõik ette Ivo ütles siis, Ivole valmistused on juba tehtud. et vali kas Ta otsustas ikkagi minna peole. Peo toimumise koht talu või pidu. oli mõned

kilomeetrid nende elukohast eemal ja ta sinna naabrimehe J.M auto koos nendega sõitis s, sõitis ka tema õde . Kannatanu ütluste kohaselt tarvitas ta peol olles alk M.M oholi, milleks oli põhiliselt šampus, eitab peolt lahkumisel raskes joobes olemist. Kella 02.00 paiku lahkus

ta

peolt, koju viis teda J.M jällegi naabrimees oma autoga. Kojusõit võttis kuskil 10 minutit aega. Koju jõudes oli maja välisuks lukustatud. Ta koputas uksele. Ivo avas ukse ja järgnes

temale tagumisse tuppa. Ivo oli joobes. Ta läks läbi köögi magamistuppa ja jäi kapi ning voodi vahele seisma öeldes Ivole, et läheb magama ja see vihastas Ivot. Ivo meenutas temale, et enne peole minekut pidi ta valima kas peo või talu vahel. Kuna ta valis peo, siis pole

kannatanul enam asja. Siis Ivo kannatanu tõukas kannatanut, ning tõukamisest kukkus

maha kapi ja voodi vahele. Ta tahtis püsti tõusta, kuid Ivo lükkas voodi eemale, haaras

5

kannatanul juustest kinni ja hakkas lööma. Voodi tõmbas Ivo eemale, kuna ei mahtunud muidu voodi ja kapi vahele, so. kohta kuhu kannatanu kukkus. Kuna Ivo krabas juustest, siis ei saanud ta püsti tõusta. Ivo hakkas käega lööma, pani oma näole käed ette, et teda kannatanu löögijõud oleks väiksem. Vaba käega äsas Ivo talle vastu nägu lõi k 5 korda, lõi sinna , uskil 4- kus nägu vabamaks jäi. lõi ka Ivo kannatanu pead vastu kappi, tiris juustest. Kuna ta oli Ivo

sellis al ei olnud est vägivaldsest käitumisest šokis, siis ta ei mäleta enam kõike täpselt. T mujale minna kui naabri, J

ra nii .M juurde. Tal ei olnud aega midagi kaasa võtta, läks kodust ä nagu oli. J.M J.M-U uksele ja J.Mlasi ta tuppa. J-

elab lähedal. Ta koputas LE rääkis ta ka kohe juhtunust, sellest, et Ivo tuli talle kallale. J juures ta vaatas peeglisse, juuksed olid kõik sassis, huul oli katki, nina jooksis tugevalt verd, ta oli sinine, lapiline, peanahk oli hell. Kuna ta oli

Ivo käitumisest šokis, siis pole temast endast politsei kutsujat olnud ja ka J ei hakanud kutsuma.

, Ta ööbis naabri juures. Kui üles ärkas, saatis Ivo sõnumi, et ta oma hilbud ära viiks mida ta siis teiste abil ka tegi. Ühe tuttava soovitusel läks ta siiski mõne aja pärast haiglasse vigastusi fikseerima ja tegi juhtunu kohta avalduse ka politseisse. Ta iski ei tahtnud, et Ivo si

pooolt selline peksmine karistuseta jääks us Ivoga hiljem ka läbi Facebook . Nendel toim i vestlus, Ivo tunnistas selles vestluses, et ta kannatanut lõi ja tal on selle üle kahju. Väljavõtte

sellest Facebooki vestlusest on ta edastanud kohtueelses menetluses uurijale. Peale juhtunut elavad nad T.O-ga lahus.

Kannatanu X.Y unnistaja J.M. J.Moli kannatanu ütluseid kinnitab kohtuistungil ülekuulatud t ja süüdistatava Tunnistaja ütluste kohaselt naaber ajal mil X.Yja T.O elasid koos.

viis ta naabermajas elava X.Yoma autoga 02.12.207.a. õhtul peole ja tõi kannatanu

X.Y koju T.O-ni elukohta. J.M-U 03.12.2017.a. öösel kella 2.00 ajal ütlused

tõendavad, et enne peolt koju jõudmist 03.12. X.Y 2017 kella 02.00 ajal kehavigastusi ei olnud. Peol olles tarvitati ka alkoholi, kuid M. L peolt lahkudes silmaga nähtavalt joobes ei

olnud. X.Y kella 02.00- T.O-ga läks tema autost natuke peale i oma ühisesse kodusse

. Mingeid kehavigastuse M ei enne ega peale pidu ei olnud. Tema autost .L väljus kella 02.00 paiku tervena. Natuke aega pärast seda kannatanu M. L , kui X.Y oli koju läinud palus võim juures ööbida. , umbes kella 02.20 ajal oli X.Ytema ukse taga. X.Y alust tema Nüüd oli nägu üleni verine ja ta oli endast täiesti väljas. ütles talle, et elukaaslane X.Y X.Y T.O oli talle kodus kallale tunginud, Rohkem nad sellel teemal teda korduvalt löönud. ei rääkinud. Tema andis X.Y Hommikul oli X.Yterve hommikuni öömaja. nägu paistes, silmad sinised.

Kuressaare Haigla SA Tervisekaart Haigusjuht nr A39373 2017 /t.l. 6-8/ - tõendab kannatanu tervisekahjustusi ning seega ka kannatanu ütluste usaldusväärsust. Tervisekaardist nähtub, et

X.Y Anamneesis on tuli 06.12.2017.a. kell 13.27 Kuressaare Haigla üldvastuvõtutuppa. patsient andnud teavet selle kohta, et sai peksa elukaaslase käest. Juhtus asi 02.12.2017.a. ja toimus elukaaslase majas. Elukaaslane lõi rusikatega, käristas juustest, tagus pead vastu kappi.

Vigastustena on fikseeritud: mõlema silmakoopa verevalumid, ninaseljal nahaalune

verevalyum. Vasemal põsel 2 cm diam. ematoom. Vasakul submand. Piirkonnas väike h

verevalum. Ülahuule limaskesta turse, hematoom. Parem ülemine lõikehammas tugevasti liikuv. Juustega kaetud peanahk hästi valus palpatsioonil. Põhidiagnoosiks on arsti poolt

märgitud peanaha pindmine vigastus. Kaasuv diagnoos-nina pindmine vigastus, huule ja suuõõne pindmine vigastus. Välispõhjus – rünne kehalise vägivallaga. Kodu. Puhke

- ja vaba aja tegevus (tl. 24-25,26). Kannatanu X.Ypoolt esitatud T.O-ga väljavõte Facebook’i vestlusest süüdistatava

(tl.28- va omavahelises vestluses on 42). Sellest vestlusest nähtub, et kannatanu ja süüdistata

süüdistatav löömist (vt. täpsemalt tl.35 T.O tunnistanud kannatanu

-36, 37). T.O

selline ülestunnistus vestluse käigus kinnitab omakorda kannatanu ütluste tõepärasust selle kohta, et T.O kasutas 03.12.2017.a. öösel kannatanu

X.Y suhtes

6 füüsilist vägivalda. Süüdistatava Facebook’i konto olemasolu tõendamiseks on kohtuistungil uuritud konto kohta i (t.l. tud, et kannatanu poolt tehtud väljatrükk 27). Väljatrükiga on tõenda

esitatud Facebook’i vestluses teine osapool on süüdistatav

T.O. Kohus erinevalt kaitsjast leiab, et tegemist on lubatud tõendiga KrMS § 63 lg1 alusel on tõendite liikideks: . kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi

antud ütlus kohtuistungil ekspertiisiakti selgitamiseks, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või muu teabetalletus. Facebooki vestluse väljavõte koos kannatanu kirjaliku kinnituse ning väljavõttega vestluse teisepoole konto kuulumise kohta süüdistatavale vastab tõendina KrMS § s 63 sätestatule. -

Kaitsja poolt taotletud tunnistaja T.V kinnitas kohtus, et tema viibis 02.12.2017.a.

aastavahetuse peol. Peol oli ka kannatanu X.Y J.M Peol tarvitati ka alkoholi. tema õde ja X.Ytarvitas ka alkoholi, kuid raskes joobes ei olnud peol keegi.

Kahtlustatava T.O ’i antud ütluste kohaselt kohtuistungil hakkasid nad

kannatanuga koos elama 2016.a. teises pooles. Alguses oli kõik ilus, siis hakkasid suhted jahenema. X.Y oli armukade. 02.12.2017.a ta ise peole ei soovinud minna, kuna oli nendest suurtest ettevalmistustest väsinud. sellel õhtul kodus, jõi X.Y ta ei keelanud ka minna. Ta oli ka natuke õlut. X.Ytuli koju kella 02.-03.00 vahel. X.Y ei saanud ust lahti, ta tegi lahti. X.Y oli koju tulles kuri selle pärast, et uks oli tema eest kinni pandud. Ta ütles, et võtab oma asjad kohe ja läheb minema. Läks õnavahetus, mille käigus magamistuppa, neil tekkis omavahel s

läks veel kurjemaks ja tahtis teda kotiga lüüa. Ta pani käe ette. X.Y X.Y taganes

magamistuppa ja ta mõtles, et tõmbab ukse kinni aga X.Y ei lasknud ust ka kinni panna,

hakkas ust enda poole rebima ja tema tõmbas enda poole. Uksel on väike haak, millest ta enam kinni hoida ei jaksanud. Ta lasi uksehaagist lahti, X.Y ütles, et tuled teda lööma. Enda meelest ta X.Y tsatust. t ei löönud, istus seejärel kööki laua taha ja kuulis magamistoast mür

X.Y oli voodi pealt maha kukkunud vastu kappi. Kui X.Y X.Yl nina püsti tõusis siis oli verine. Seejärel läks minema ja rohkem sellel ööl ta t ei näinud. X.Y X.Y

Süüdistatava T.O ütlused sündmuste kohta alates sellest hetkest kuni X.Y03.12.2017.a. peale kella 0 kodust lahkus on vastuolulised 2.00 koju jõudis ja 02.20 paiku ega haaku teiste eelpool nimetatud tõenditega. Süüdistatav ei ole kordagi väitnud, et X.Y oli

öösel koju jõudes kehavigastused millised on loetletud kannatanu terviseepikriisis. Ei ole eluliselt usutavad süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanu võis saada kukkumisest vastu magamistoas asunud kappi kehavigastused, mis esinesid temal koju jõudmisest paarkümmend

minutit hiljem k

naabri J.M-U juurde ja on ui kannatanu jõudis teda peolt koju sõidutanud

loetletud arsti poolt koostatud terviseepikriisis (mõlema silmakoopa verevalumid, ninaselja verevalumid, põsel hematoom, ülahuule limaskest turse, hematoom, juustega kaetud peanahk hästi valus palpatsioonil).

Kohtus on veenvalt leidnud tõendamist kannatanul X.Y esinenud kehavigastuste tekkimise

aeg, so. peale peolt T.O juurde jõudmist ja enne seda kui X.Yumbes 20 minuti

pärast läks naabri juurde öömaja paluma. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu J.M-U

X.Ysai ise endale loetletud vigastused need tekitada või, et ta võis need muul viisil kehavigastused Ei ole eluliselt usutav, et inimene saada kui muudetud süüdistuses märgitud. ,

kes on just tulnud tekitab endale peolt läheb koju ja väga lühikese aja jooksul süüdistuses märgitud vigastused. Kohus leiab, et kannatanu X.Yütlused on kooskõlas teiste kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditega ja on seetõttu usaldusväärsed. ütluseid Kuna kannatanu kinnitavad muud kogutud

tõendid (tunnistaja stlus), kuid süüdistatava ütluseid , meditsiinidokument, FB ve mitte ning need on täiesti erinevad kannatanu ütlustest, leiab , et süüdistatava ütlused tuleb kõ kohus rvale jätta kui ebausaldusväärsed ning kannatanu ütlusi tuleb pidada usaldusväärseteks. Süüdistatav

on ise kaudselt Facebooki vestluses kannatanuga

ka kannatanu löömise omaks võtnud.

7

Süüdistatava ebausaldusväärsed ütlused ei ole kohtul tekitanud selliseid kahtlustusi, mida võiks tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava kaitsja poolt tõenditena kohtule esitatud majaplaanilt ei nähtu, millise maja plaaniga on tegemist ellel pole ühtegi kirjet talu või maja , s

nimele või a tõendi päritolu peab olema nähtav ja tõendatav. Antud juhul see aadressile. Ig seda ei ole. Sama kehtib ka kaitsja poolt esitatud piltide kohta - kelle poolt need on tehtud, kus need on tehtud, millal need on tehtud (tl.54-57), s Seega leiab eda infot piltidelt ei nähtu.

kohus, et kaitsja poolt esitatud dokumente ei saa käsitleda tõenditena KrMS § 63, 123 tähenduses ning need tuleb kõrvale jätta.

Kohus on peab tõendatuks süüdistatava T.O poolt temale süüks arvatud kuriteo

KarS § 121 objektiivse külje realiseer sellega, et tema süüdistuses kirjeldatud ajal ja ituks kohas tungis tüli käigus kallale oma ja tahtlikult lõi teda 4 5 korda käega elukaaslasele X.Y - pea ja näo piirkonda ja haarates kannatanul juustest lõi tema pead korduvalt vastu kapi ust,

tekitades X.Y ja tervisekahjustusi - füüsilist valu mõlemale silmakoopale verevalumid, ninaseljale nahaaluse verevalumi, vasakule põsele hematoomi, ülahuulele limaskesta turse ja hematoomi, parema ülemise lõikehamba liikuvuse, juustega kaetud peanaha valusese, so. teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kuna vägivald

kannatanu suhtes on toimepandud tema elukaaslase T.O poolt, siis on tegemist

lähisuhtes toimepandud kuriteoga, ehk KarS § 121 lg2 p2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga.

Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusidsüüdistatav andis kannatanule enne peole minekut mõista, et peole minnes tuleb valida kas tema või peo vahe , süüdistatav oli alkoholi l

tarvitanud kannatanu koju jõudmise aja – siis kõik see annab alust käsitleda ks, oli vihane kuriteo toimepanemist otsese tahtlusega ja seega on realiseeritud ka KarS § 121 lg2 p2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne külg.

Karistuse mõistmine.

Karistuse mõistmisel T.O-le lähtub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56

kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü. Kohus on tuvastanud süü T.O

KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 121 lg2 p2 T.O on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid jaolusid ei ole tuvastatud. T.O poolt on as toimepandud tahtlik II astme isiku isikuvastane 121 lg2 vägivallaga seotud kuritegu. KarS § p2 rahaline karistus järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks või vangistus k ja väärteomenetluse korras uni viis aastat. T.O on varem kriminaalkaristamata isik. Ta omab püsiva töökoha. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

h

T.O ei ole oiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

oma süüd tunnistanud KarS § . -s 57 ja 58 loetletud karistust raskendavad ja kergendavad

asjaolud puuduvad. Kannatanu ei kinnitanud kohtus leppimist süüdistatavaga. Arvestades

eespool välja toodud kuriteo toimepanemise tehiolusidkannatanule tekitatud kehavigastuste

raskust, süü mitte tunnistamist millised asjaolud mõjutavad T.O süü suurust ja

täidab karistuse eesmärke T.O süüdi tunnistamisel KarS § 121 lg2 p2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on põhjendatud mõista T.O-le karistuseks

vangistus, mis on sanktsiooni keskmisest määrast allapoole mõistetav karistus. Kohus peab

põhjendatuks mõista vangistu lik karistus tähtajaga 1 s aasta 6 kuud. Kuna isik on varem

karistamata, kooselu kannatanuga on lõppenud, siis puudub kohtul alus arvamuseks, et T.O võiks panna toime uusi kuritegusid. Kohus arvestades T.O poolt kuriteo

toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et temale mõistetav tähtajalise vangistuse

8 ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ja mõistetud vangistuse võib KarS § 73 alusel jätta

täielikult tingimisi kohaldamata. Katseaja pikkuseks on põhjendatud määrata mõistetava vangistusliku karistuse pikkus. Kohtus uuritud tõendite põhjal puudub kohtul alus arvata, et T.O näol on tegemist alkoholi kuritarvitava isikuga, mis tingiks ilmtingimata tema isikut arvestades KarS § 74 sätete kohaldamise vajadusega määrata temale lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.

Tsiviilhagi - puudub

Asitõendid – puuduvad.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

-

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha I astme kuriteos mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I

süüdimõistmise korral ,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on on 1 alates 01.01.2018.a. 500,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500=750 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel

kuulub stva kohtuotsuse korral sundraha süüdimõi väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse.

Süüdistatavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele ka kohtueelses menetluses määratud korras esinenud kaitsjatasu 60,00 eurot. Muud menetluskulud puuduvad. väljamõistmisele kuuluvad

Süüdistatava enda tehtud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Tõkendit –T.O suhtes ei ole

tõkendit kohaldatud ja kohus ei pea põhjendatuks tõkendit otsusega ka kohaldada.