4-09-16609/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.november 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-16609 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi G.N-i väärteoasi NPALS § 15 1 järgi Menetlusalune isik

G.N (isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub) Asja läbivaatamise kuupäev 24. november 2009.a. Istungil osalenud isikud Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri esindaja Tõnis Gents; Kohtuistungile ilmumata menetlusalune isik G.N

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada G.N NPALS § 15 1

järgi ja mõista G.N-ile karistuseks arest 14 (neliteist) päeva. 2. Kohustada G.N-i asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 28.12.2009.a. 3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. G.N poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada G.N suhtes sundtoomist arestimajja.

4. Välja mõista G.N ekspertiisitasud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest kogusummas 3472,00.- (kolm tuhat nelisada seitsekümmend kaks krooni ja null senti) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

G.N suhtes on koostatud 08.07.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1111580 selle kohta, et tema, viibides 08.07.2009.a kella 23.01 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Läänemere

tee 74 maja juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopselt ainet väikeses

koguses ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

Samuti on G.N suhtes koostatud 06.08.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1110535 selle kohta, et tema, viibides 06.08.2009.a kella 11.45 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Linnamäe tee

25 tühermaal, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti

ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

G.N Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.11.2009.a. kell 11.00 toimunud

kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti Põhja

Politseiprefektuuri ametnike poolt menetlusalusele isikule - G.N-ile allkirja vastu isiklikult üle 30.10.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast

teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et on G.N-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu

tähelepanu sellele, et menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest

karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestiga, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist,

mingisugust järeldust viimane eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja

esindaja palus karistada on G.N-i väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumise eest arestiga 14 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et on G.N süü väärteo toimepanemises 08.07.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige:

Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 1796/85, millisest nähtub, et 09.07.2009.a. kell 07.40 ajal

esines G.N narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused s.t isikul esines

joobeseisundile vastav kehalise ja/või psüühilise funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või

muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et G.N suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 750,00.- krooni, millisele lisandub käibemaks 20%, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et

09.07.2009.a. kell 07.40 G.N-ilt võetud uriiniproov, milline võeti eesmärgiga

tuvastamaks narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus proovis, oli fentanüüli suhtes

positiivne, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt

oli G.N võetud analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne, joobeseisundi

tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et G.N suhtes 09.07.09.a. kell 07:40

teostatud joobeseisundi ekspertiis läks maksma 926,00.- krooni ja uriinianalüüsi tulemusena

tuvastati fentanüüli olemasolu menetlusaluse isiku organismis, isiku samasuse tuvastamise

õiendiga, millest nähtub, et 08.07.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna

3 konstaabel K. Rand tuvastas G.N isiku viimase ütluste võrdlemisel X- tee andmebaasi andmetega, infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemused olid sarnased.

G.N süü väärteo toimepanemises 06.08.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige: Karell Kiirabi poolt 06.08.2009.a. G.N suhtes väljastatud kiirabikaardiga nr K911/09,

millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval kell 11.26 sai kiirabibrigaad väljakutse

Linnamäe tee 25 parkla juurde, kus G.N tuvastati narkojoobe tunnused, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga, millisest nähtub, et 06.08.2009.a.

kell 12.07 toimetati Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel A. Rangit poolt

kainenemisele G.N, kes leiti eelpool märgitud kuupäeval Linnamäe tee 25 maja

juures tühermaal narko üledoosiga, saatekirjaga joobeseisundi tuvastamise toimingute

tegemiseks, millisest nähtub, et G.N-i suhtes 06.08.2009.a. läbi viidud ekspertiis joobeseisundi tuvastamiseks, millisega G.N-ilt uvastati joove läks maksma 720,00.-

krooni, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 2162/82, millest nähtub, et 06.08.2009.a. kell

21.30 ajal esines G.N narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused s.t isikul esines joobeseisundile vastav kehalise ja/või psüühilise funktsioonide ja reaktsioonide häirumine

või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse

analüüsiga, mille kohaselt oli G.N-ilt 06.08.2009.a. võetud uriinianalüüsi tulemus

fentanüüli suhtes positiivne, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et G.N suhtes 06.08.09.a. kell 21:30 teostatud joobeseisundi ekspertiis läks maksma 926,00.- krooni ja uriinianalüüsi tulemusena tuvastati fentanüüli, klonasepaami ja metoboliidi olemasolu menetlusaluse isiku organismis.

Fentanüül on narkootiline aine vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 lisale nr 1. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise aine tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa.

Menetlusalune isik eitab 08.07.2009. narkootikumide tarvitamist ja 06.08.2009. kinnitab, et

tarvitas „Clonnezepani“. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli ühel või mõlemal juhul tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohtu hinnangul on G.N väärteod toime pannud tahtlikult.

Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo nii 08.07.2009.a kui

06.08.2009.a ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, tuleb G.N karistada ka NPALS § 15 1 järgi.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja

58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut

iseloomustavaid andmeid selle kohta, et G.N on varem väärtegude toimepanemise

eest karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestidega, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub töökoht, st legaalne sissetulekuallikas. Jätkates samalaadsete väärtegude toimepanemist, milliste eest on menetlusalust isikut varasemalt

juba karistatud, väljendab G.N oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud

karistustesse. Kohus asub seisukohale, et G.N ei ole varasematest karistustest, sh

arestid, järeldusi teinud, sest jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt

4 õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et G.N-i tuleb seniste rikkumiste

arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude

toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 14 päeva.

Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 28. detsember 2009.a.

Samuti tuleb G.N-ilt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on ekspertiisitasud kogusummas 3472,00.- krooni.

Aulike Salo Kohtunik