4-18-6509/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4- -

18 6509

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6509 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi

R.A kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.11.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,012230 Menetlusalune isik

R.A , isikukood XXX, elukoht x, Eesti Vabariigi kodakondsus Väärtegu LS § 227 lg

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks Kaebuse esitaja taotlus Kergendada karistust

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus

otsustas:

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvekeskuse 21.11.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,012230 muutmata ja R.A kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA)

prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liikluspolitseinik Merli Salura koostas 03.11.2018 väärteoprotokolli R.A suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette mootorsõiduki Audi S6 Limousine registreerimismärgiga x juhtimist kiirusega 102 km/h. Lubatud suurim kiirus teelõigul oli ületas mitte vähem kui

50 km/h ning R.A seda

48 km/h. Sellega rikkus ta liiklusseadu

se (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid.

2. PPA prefektuuri p Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgru i juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 21.11.2018. a R.A-le karistuseks LS otsusega määrati § 227 lg juhtimisõiguse äravõtmine

3 alusel kolmeks kuuks.

3. R.A esitas Harju Maakohtul 18.12.2018 kaebuse vaidlustades otsuse karistuse e

osas. Juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmiseks. Kaebuse esitaja palub määrata rahatrahvi või vähendada karistust.

4. Kohtuväline men õustus 04.01.2019.a. esitatud seisukohas kirjaliku men etleja n etlusega. Kaebuses toodud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks alust ei anna.

Kohtuotsuse põhjendused

5. VTMS - 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. § st VTMS § 123 lg

2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). ab ovo

6. LS § 15 lg 1 p atud sõidukiirus

2 kohaselt suurim lub on asulasisesel teel 50 kilomeetrit

tunnis. Väärteoasja materjalide juures oleva kiirusemõõteseadme l videosalvestuselt ja t

salvestuse väljatrükist nähtub juhtis väärteoprotokollis näidatud kohas ja

, et R.A

ajal mootorsõidukit S6 Limousine registreerimismärgiga Audi x kiirusega 102 km/h.

Lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. iiruse mõõtmist teostas liikluspolitseinik K Martin

Martsepp, kes on 19.08.2009 p

läbinud ädeva mõõtja koolituse. Kasutatud kiirusemõõtur LaserCam4 LE0046 on taadeldud 05.09.2018, mille kohta on väljastatud taatlustunnistus nr TTRS-18/00192. R.A ei vaidlusta Kiiruse kiiruse ületamist kirjeldatud asjaoludel. ületamist põhjendab asja ga, et eesliikuvad autod sõitsid põhjendamatult aeglaselt ning olu seetõttu oli ta sunnitud sooritama möödasõitu. Videosalvestuselt nähtu ei vasta R.A selgitustele liiklusolukorrast. Lubatud või sellele lähedase kiirusega liikumine ei ole käsitatav põhjendamatult aeglase sõitmisena. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. R.A pani teo toime tahtlikult.

Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

7. VTMS § 133 p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

8. Seadusandja hinnang teosüü suurusele nähtub karistusnormist. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ületas lubatud sõidukiirust vähemalt . R.A

48 km/h. 20.07.2018 on teda karistatud LS 227 lg 2 alusel rahatrahviga, see on tasutud.

Ainuüksi varasem karistatus ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis tingib vajaduse raskemaliigilise karistuse kohaldamiseks. R.A on üks kehtiv väärteokaristus.

Samas on see karistus määratud LS § 227 lg

– so lubatud suurima sõidukiiruse

2 alusel ületamise eest km/h. Suhteliselt lühikese ajavahemiku möödudes paneb ta toime uue 21-40

kiiruse ületamise määras, mis välistab selle käsitlemise juhuslikku laadi või tähelepanematusest tingitud rikkumisena. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 23), mistõttu peab kohus teiseliigilise karistuse kohaldamist põhjendatuks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas õiglane. Statistika pinnalt ei saa üldist liikluskäitumist hinnata heaks. Liiklussurmade arv on kasvanud ja suures määras kiiruse ületamine suurendab mise riski oluliselt. õnnetuste juhtu Kuna karistus on määratud sanktsiooni keskmisest tunduvalt puuduvad alused selle kergendamiseks. väiksemas määras,

9. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja R.A kaebuse rahuldamata.

10. Karistuse

ne menetleja ning on määranud selleks pädev kohtuväli väärteo menetlemisel on

järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik